Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu tee kooli ja tagasi.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trepi, lähen, liftiga, astmed, autosi, katkiTäiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab mulle midagi vastu kokutama
Kiirus, vaid kiirus, ei muud… Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured. Sisimas loots
See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
ja küll. Mitte keegi ei istunud niisama. Terve esimese vahetunni ujusin ma fuajee juures olevas helesinise veega, sente täis, soojas basseinis, mille kohale kummardusid hiigelsuured kummipuud ja kõrvalt viisid trepid kõrgematele korrustele, kust kuuldus klaverimängu ja laulu. Teisel vahetunnil käisime klassi tüdrukutega keldrikorruse ööklubis, kus tantsisime ja naersime nii, et mu lihased valutasid veel pärastki tükk aega. Kolmas vahetund tegime lõbusõitu liftiga, mis ei viinud mitte ainult üles ja alla vaid tegi erinevaid keerutusi ja spriaale- just nagu lõbustuspargis. Lõpuks sõitsimegi liftiga pööningule , kus oli kokandusetund. Päeva lõpus küsisin klassikaaslastelt ,kas tohin neile teinekordki külla tulla. Seepeale nad vaid naersid ja ütlesid, et oma kooli võin ma ju alati tulla, lihtsalt pean veidi ootama, et tulevik jõuaks muutuda olevikuks. Klassikaaslased pidid kodudesse minema, sest sama päeval õhtul oli
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
2.13 Kummitus loss. 2.14 Kallis ema. 2.15 Miks tegid nii. 2.16 Sõdurid. 2.17 Naine ja rott. 2.18 Luuletus armastusele. 2.19 Õnnelikus. 2.20 Laste luuletus. 3. Kokkuvõte 3 2.1. Loovtöö Poiss jõudis lõpuks kaheksandasse klassi. Silmad punnis aju katki. Mõistus täis mõttetuid asju, ja elu täis juustu auke. Lõpuks tuli loovtöö, ja elu jälle ridapidi tööl. Tegi seda paarteist tundi, kuni sain endale uue arvuti. Loovtöö kadus nagu leht tuulde, ja mängimine läks lahti. Tuli siis loovtöö ära andmine, ja tulid kohe ka teised probleemid. Loovtöö tegematta ja kooli asjad ebaõnnestunud. 2.2. Jõuluvana
7 SIND PUUDUTAB JA ANNAB TIIVAD JA JÄLLE TUNNED SA TEMA KAITSVAT LÄHEDUST. AEG AJA VIIB, LUUES UUSI AEGU SA TEDA TUNDMA ÕPID JA PEAAEGU OLEMUSE TABAD NING SIIS SA TEAD – TA SU ILMA TÕI KALAÕNG KALA JÕEST JA KALAMEES KOHTUSID KORD KOHTU SEES KALALE EI MAHTUND HINGE - KALAMEES TALT VÕTNUD ÕNGE “KUIDAS VÕTNUD?” PRÖÖKAS MEES. “SEE ÕNG ON MINU. RAHA EEST TA OSTSIN ÜLEEILE POEST SIIN ON TŠEKK, SA SEDA LOE JA…” KALA JUTU KATKI LÕIKAS MEHELE TA VASTU HÕIKAS : “ÜTLE MEILE, MIS ON SEE?” JA NÄITAS ÕNGE KOHTULE MEES KOSTIS: “SEE, SA RUMAL HING, ON TAVALINE KALAÕNG” VAIKUS VÕTTIS KOHTUS MAAD, KUI KALA ASJA SELGITAS: “NO NÄETE AUSUS, ET SEE MEES PRAEGU TUNNISTAS TE EES, ET SEE ON KALA ÕNG – JA MINA OLEN KALA.” ILUS TÜDRUK ILUS TÜDRUK - SALE PIHT, PIKAD JALAD, SIRGE RÜHT, ILUS TÜDRUK - ÜMAR PUUS, HAMBAPÄRLID MEELAS SUUS. ILUS TÜDRUK - KULDNE TUKK KÕRGED KONTSAD, VALGE SUKK
Mäletan, et ainus asi mis mulle öeldi oli, et kodust väga kaugele minna ei tohi. Sain elada täisväärtuslikku elu. Mind ümbritsesid hommikust- õhtuni loomad, sain vabalt mööda küla paljajalu ringi joosta ja elu avastada. Kuid ka linnaelul on omad plussid. Siinne kultuuri ja meelelahutuselu on kindlasti palju arenenum kui maal. Ka tegevusi on rohkem. Mine kas kinno, teatrisse, näitustele, muuseumisse või hoopis bowlingut mängima. Võimalusi on tuhandeid! Olen kindel, et tulevikus lähen tagasi Hiiumaale. Minus ei ole seda korteriinimese soont. Olen harjunud vabaduse, värske õhu ja linnulauluga. Siin tunnen ennast lihtsalt ahistatuna. Ma ei saa iial teha oma lastele seda, et lasen neil kasvada linnas. Minu suurim soov oleks, et ka nemad saaksid teha seda sama mida mina omal ajal. Eks enamus noori tulevadki linna lihtsalt haridust nõudma. Kuid vähesed naasevad tagasi kodukohta. Igaüks meist leiab endale midagi, mis ei luba meil siit enam lahkuda
Täna näen ma sind esimest korda nii kurjana. Ole nüüd normaalne! PRIIDU: Mina tean, mis ma olen ja kes ma olen ja mis ma teen! Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun
OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu
Kui ma oleksin kass, müttaks mu elu täiesti teises ajarütmis. Iga hommik algaks poole hiljem, siis, kui mu peremees juba koolis oleks. Ma ärkaksin üksinda, mahded päikesekiires ninaotsa paitamas, vurrud soojuse käes värelemas. Ma oleksin õnnelik kass: rahu, maitsev toit, pehme unease ahju ääres mul oleks peaaegu kõik, mida üks kodukass tahta võinuks. Loomulikult, see ,,peaaegu" tähendanuks millegi puudumist, ja see miski oleks armastus. Mu peremees on isekas, ta lähen kooli enne, kui ma jõuan ärgata, ja tulles tagasi potsatab esimese asjana arvutiekraani ette. Ta loeb uudiseid ja siis hakkab mängima. Kostuvad kohutavad helid: tulistamine, kukkumine jpms, mis mind kohutavalt häirib. Ma üritan teda peatada, rongides sülle, ent kerge käeviipega ajab mu isand oma lemmiku põrandale ja jätkab ignoreerimist. Ma olen nukker ja poen ahju äärde, kus on soe ja hea. Ma armastan oma peremeest, ent tema mind ei näe olen temaga või mitte, see pole tähtis
Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead, mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral Maretiga kaasa läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!" Karla näitas, et on eluga rahul, aga tegelikult tema sees põlesid vanad tunded, suur viha ja kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud.
ongi kohal , ei mingit ükshaaval punnimist . Üldiselt ma olen püüdnud säilitada seda rahu , mis minus oli põhikoolis , aga see on raske . Vahel on tõesti selline tunne , et ei suuda enam . Tunnistan endale koguaeg , et ei tohiks olla nii närvis ja pinges koguaeg , sest see mõjub kõik ellu . Egas see vanematest lahus elamine pole ka mingi meelakkumine , selles suhtes ma kadestan linnalapsi , kes saavad keskkooli ajal veel kodus elada . Kõike peab ise tegema , kui koolist koju lähen siis pean ise tule pliidi alla tegema, ise endale süüa tegema . Enda eluga peab ise hakkama saama . Muidugi oleks tore ,et lähed koju , isa on ahju ära kütnud , ema on süüa teinud ja üldse see teadmine , et vanemad on sinu juures kui abi on vaja või mis iganes . Mulle annab see millegi pärast sellise mugava ja turvalise tunde . Samas võib olla nii , et tänu sellele üksi elamisele on mul kergem ülikooli sisse elada ,sest olen juba harjunud ise omaga hakkama saamisega .
säilitada, kuna ilma selleta oleksime omadega läbi. Majad, kus meid paigutati asuvad üsna kanalitele lähedal, mei käime õhtuti seal ujumas, märkame vastaskaldal 3me naist, nad kutsuvad meid vastasmaija, me ei tohiks minna, kui pole pääseluba, aga lähme salaja. Neid on 3, aga meid 4, niisiis otsustame Tjadeni täis joota, see õnnestub. Oleme kohal ja lähme neiuga tuppa, temaga koos üritan hetkeks unustada sõja ja õuduse. Sain 2 nädalat puhkust, aga ei tule kohe tagasi, kuna lähen õppekursustele. Jõuan koju ja näen õde ja ema, mul ema haige. Õnneks ema ei päri sõja kohta midagi, aga isa tahab kuulda jutte, räägin talle vastumeelselt mõne loo ja ütlen, et käsikähmluseks pole läinud. Saksa keele õpetaja veab mind kõrtsi kaasa ja direktor ütleb, et siin on toiduga kehvasti, et sõjas olles on parem, seal rohkem toitu. Aasta tagasi oli puhkus teistsugune, alles siin olles sain aru, kui korrast ära on mu närvid
Ma olen küll vist hull. Jumala eest. Poolel teel vannituppa hakkasin kujutlema, nagu oleks mul kuul soolikates. Maurice'i-vanamees oli mulle kuuli kõhtu kupatanud. Nüüd ma olin teel vannituppa, et võtta närvidele karastuseks tubli lonks vana burbooni viskit, mis aitaks mul tõeliselt tegevusse astuda. Kujutlesin, kuidas ma sellest neetud vannitoast väljun, juba riides, automaatpüstol taskus, kuid ise kergelt vaarudes. Siis ma lähen jala trepist alla - lifti ma ei kasuta. Toetun trepi käsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. Nii ma lähen paar korrust allapoole - kõhtu kinni hoides, vererada järel-, siis helistan liftikella. Kui Maurice liftiukse avab ja näeb automaati minu käes, hakkab ta kriiskava, hirmunud häälega karjuma, et ma ta rahule jätaksin. Aga mina kupatan talle siiski kuuli kerre. Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu. Siis ma viskan püstoli liftikäiku - muidugi pärast seda, kui olen kõik näpujäljed ära pühkinud
Ma okkaid sull' pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa... Ma tean, sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata minna, hääd õnne sull' eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna õnn võõras on minule! Ma üksi saan hulkuma ilmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisarat silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, neid hetki ma unelmais näen ... 9 Kolme pääsulinnu kohvik On aegade rutt nagu lillede nutt, nagu unelm, mis ilmub ja kaob. On minevik täis ainult päevi nii häid, ainult lootusi hommikuaos. Ei tea, mida teeks, kui saaks olla kord veel nagu tookord sind oodates siin. Oli kevadekuu, pargis õitsesid puud, ainult näisid nad kaunimad siis. Refr. :.: Seisan nüüd taas ukse ees, mis selgelt meeles . Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea.
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
{5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lähevad vabatahtlikena!|"In corpore", nagu üks mees. {7432}{7518}Noh põrgut, mina lähen ka,|tehke teie, mis tahate! {7530}{7592}Mina ka!|- Mina ka! {7664}{7721}Mina ka.|- Kes veel? {7766}{7835}Konsap?|- Mida? {7842}{7893}Tuled või? {7909}{7956}Mina? {8057}{8119}Tulen küll.|- Tubli, Konsap! {8124}{8172}Kohlapuu? {8203}{8265}Mina ei hakka|inimeste pihta laskma. {8282}{8356}Kohlapuu on argpüks! - Ei ole.|Mina lihtsalt inimese pihta ei lase. {8373}{8436}Aga püksi? {8452}{8551}Siis ütlegi, et sul on|"Scheisse in den Hosen!" {8566}{8659}Kontrolli oma pükse.|- Tubli!
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli
Seda käes ma ei anna elades neile andeks! Nüüd istuvad oma viga - aga mulgid minu vanas kotuses, ja mina näeksin, et vihkab mulke nad Siberimaal oleksid; nüüd anna veel oma laps ühele mulgile! Kui ma ometi Ennu kätte küüditamine saaksin, see teaks ehk nõu. (Üle ukse.) Jüts, ae! -12- Peeter. Jüts. Enn (parsil) JÜTS: Mis sa tahad, taat? PEETER: Üles kasi, parsile, ja too mu must vammus maha, ma lähen Erastule! JÜTS: Küll ikka, taat! (Sõbralikult.) Taat, kuule, kas Männiku Märt võtab meie Maie ära? PEETER (torisedes): Mis see sinu ninasse puutub? Katsu, et sa kassi saba alla saad! Hakkab sinul ka tarkus üle keema? Ninatark! JÜTS: Aga – eit ometi ütles – PEETER: Ah, kas sa ei mõista veel suud pidada? Üles parsile, ruttu, muidu – JÜTS: Juba ma lähen! (Iseenesele.) Mis sel taadil nüüd täna jälle pähe on pistnud? (Ennuga kokku juhtudes.) Ohoh! Kae nüüd! Ahahah!
kasukad vammuste all, lakaga mütsid. Alusriieteks peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlemal valged keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks läheb lahti, pimedast tungib külma auru sisse. PEREMEES (sulasega üle läve astudes). Tere õhtust! Meie ka siin. PERENAINE (suure heameelega). Teie ka ja, jumalale tänu! Ruttu, ruttu, külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt)
kliendikeskset teenindust ja nähes kuidas teenindaja käitus ka teise kliendiga võin järeldada, et kliente koheldakse võrdselt. Teenindaja alustas suhtlust esimesena ja lähtuti minu kui kliendi mugavusest. Sellise teeninduse võisin ma saada kuna kaupluses puudusid teised kliendid peale minu. 06.01.18 Sisenen poodi, poes ei ole palju inimesi ning teenindaja sätib riiulitel kaupa korda, alguses ei tee ta mind märkama. Lähen talle ja alles minu tervituse peale tervitab ka tema mind. Uurin müüjalt kas neil oleks pakkuda mulle veidi viisakamat kampsuni, müüa tunneb huvi kas ma soovin paksemat või õhemat. Viitan väljas olevale külmale ilmale ja annan teada, et sooviksin saada paksema kampsuni. Teenindaja palub järgneda mul ja soovitab mulle mitmeid näidiseid erinevatelt riiulitelt. Olin üllatunud, et kampsuneid võib leida üle terve poe ja kõik olid erinevad
Vanaema: Aga loomulikult,mis muud mul siin ikka teha on. (Ema ja vanaisa panevad riidesse. Isa on juba ukse juures valmis) Isa: No tulge nüüd.Mis te nii kaua sätite seal? Ema : Sulle pole jumal ikka raasugi kannatust kinkinud, Isa: Vot sellest vist jäin jah ilma. (Sagimine.Ema paneb mantli ja salli kaela.Vanaisa toimetab rahakotiga) Ema: Ole siis hea poiss ja ära pahandusi tee ! Peedu : Jah ema. (Vanemad ja vanaisa lahkuvad.) Peedu: Vanaema ma lähen kohe poodi,siis saad süüa tegema hakata! Vanaema : Mine mine, aga tule enne siia ja võta raha ka ikka kaasa.Ega poest tasuta kraami ei anta. Peedu : Jah,kohe tulen ! (Võtab raha ja paneb jope selge) Peedu: Tsau vanaema! Vanaema:Ole ettevaatlik,ära unusta autosid jälgida! (Jookseb õue) (Tuleb Tiit vankriga tänavale) Tiit: Vaata Matike ,kui ilus taevas täna on.( paus)Küll on ilus päev jalutamiseks. (paus)Kohe oleme poe juures.Siis jooksen poodi ruttu ja võtan piima.Sinu jätan ma
Nad pakuvad mulle veini, ega ma siis ometigi ära saa öelda. Jutu käigus tuleb välja, et nemadki on kaupmehed, küll aga kohalikud. Üks neist rääkis huvitava loo, kus olevat raehärraga päris kõvasti tülli läinud, kuna too ei lubanud tal uhkeid riideid kanda, mis ta oli ühest Flandria linnast toonud. Kell hakkas niipalju saama, et seadsin oma sammud sadama poole. Näengi laeva, mis parajasti just sadamasse sisse sõitis. Peagi tuli kapten samuti laevalt maha. Lähen tema juurde ning küsin, kuidas sõit läks. Ta näitas minu kaubad ette ning võin rahul olla. Venemaalt oli tulnud ilusaid karusnahku, suured potitäied mett ja vaha. Usun et need lähevad kindlasti väga ruttu kaubaks. Mõned karusnahad viin kindlasti koju ka, müün seal maha. Üks araabia päritolu kaupmees on toonud sama laevaga üpris suure koguse vürtse ja siidi. Ehk õnnestub mul temalt siidi kaubelda, ja oma kallile kaasale koju viia? Lähen küsin, ehk on ta mulle nõus müüma
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Osalemine maratonil 2013 aastal Ajakasutuse juhtimine Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaaslase õhtutamisel ja juhendamisel sai e
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks
) Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu aurikule. Ben vahtis hetke ja ütles siis: «Hei! Sa oled ankrusse pandud, mis?» Ei mingit vastust. Tom vaatles oma viimast pintslitõmmet kunstniku silmaga; siis veel - üks kerge tõmme, ja ta uuris uuesti tagajärge. Ben astus ta kõrvale. Tomi suu jooksis vett õuna järele, kuid ta ei katkestanud tööd. Ben ütles: «Hallo, vanapoiss; pandi tööle või?» «Ah, sina oled, Ben! Ma ei pannud tähelegi.» «Kuule, ma lähen ujuma. Kas sina ei tahaks ka? Aga sa teed muidugi parema meelega tööd, eks ole? No muidugi!» Tom silmitses viivu poissi ja küsis: «Mida sa nimetad tööks?» «Noh, kas see ei ole siis töö?» Tom hakkas uuesti värvima ja tähendas hooletult: «Võib-olla on, võib-olla ei ole. Tean ainult, et see on Tom Sawyeri maitse järgi.» «Oh, mine nüüd, sa ei taha ometi öelda, et see sulle meeldib?» Pintsel liikus edasi. «Meeldib? Noh, ma ei tea, miks ei peaks see mulle meeldima
söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa
REALISM Realismi teke Aeg: 1830. Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjanikud huvitusid argielust ja ühiskondlikest probleemidest, neid hakkas huvitama inimene, ühiskond ja teadus Kriitilise suhtumisega püüdsid realismi esindajad ühiskonda paremaks muuta Tunnused Sõnakasutus on detailirikas ja täpne Tegevus määratleti täpselt ajaliselt ja ruumiliselt Kasutati rahvakeele väljendeid Teoste tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast Esile tuli kriitiline hoiak Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale Kasutati tegelikkuse objektiivset
annaabi.ee 
