Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu perekonna analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tüübiks, tuumperekond, abistamine, hoolitseda, laseb, korteris, riideid, vendade, iseendaga, hindeid, koristadaperekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine
eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! Mittetäielik tuumperekond ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade
Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik. Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii. Aga kuna olen siiski üsna salliv kõigi vastu, siis kui mulle miski ei meeldi, siis ma ei torma kohe sõimama ja räuskama, et vot mulle see ja see ei meeldi. Ma olen vait ja teen järeleandmisi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat. 4 I peatükk MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema1 Minu vanaema isapoolne vanaisa oli Hans Lebreht. Ta sündis 1850. aastal Lääne-Virumaal Eestimaa kubermangus. Hans töötas vallavanemana lühikest aega. Minu vanaemal ei ole andmeid tema vendade ja õdede kohta. Minu vanaema isapoolse vanaema eesnimi oli Miina. Hans ja Miina laulatati Lääne-Virumaal (vanaema ei tea täpselt millal ja kus). 1880. aastal rändasid nad Venemaale, kuna lootsid saada maad. See väljarändamine oli Virumaal juba nö teine lahkumise laine, mis viis enamuse minejatest 1880-1890.aastatel - II väljarändamine Venemaale- Tobolskisse ja Peterburi.2 Hans ja Miina elasid Peterburi kubermangus Gatsina linna lähedal Kuremaa külas
Ent tavaliselt see siiski nii ei ole. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa – mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. (Tuuling 2007) Jouni Kempe on raamatus “Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest” refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: Eemalolev isa – ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa, küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 12 Traditsiooniline “vanaaegne” isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel
Perekond eile, täna, homme. Essee Nagu me teame, on meil kõigil oma pere. See võib olla nii suur kui väike. Perekond on inimese elus kõige tähtsam, see mõjutab olulisel määral inimese elukeskkonda, õpetab kohustusi ja ka õigusi ning annab tugeva lükke inimese tuleviku suunas. Juba ajaloost võime saada infot perekonna moodustumise kohta, kui mees hankis oma lähedastele toitu ning ka kaitses neid. Vanaajaga võrreldes on toimunud perekonnaelus palju muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt us
Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj Nii vanemate sõlmitud abielud, kui ka noorte oma vaba südame hääle järgi valitud Ka peresisesed abielud (kõrgemal seisusel) eesmärk pere varanduse alles hoidmine Mees ja naine jäävad kokku igavikuks Lasterikkus kui õnnistus (pojad olulisemad) Sünnitaja kaitsmine kurjade vaimude eest Isa andis lapsele nime, seotud jumalate nimedega
Perekond eile,täna ja homme Perekond sünnib kahe inimese armutundest, kellest saavad mees ja naine; nende armastusel ja üksmeelel põhineb kogu perekonnahoone. Sellest armastusest tuleneb ka vanemlik armastus ning laste armastus oma vanemate ja üksteise vastu. Armastus on pidev valmisolek anda ennast teisele inimesele, tema eest hoolitseda, teda hoida; rõõmustada tema rõõmu üle ning tunda kurbust tema murede üle, nagu oleksid need sinu enda omad. Peres peab inimene jagama teise kurbust ja rõõmu mitte ainult tunnetes, vaid ka elu ühtsuses. Abielus saavad mure ja rõõm ühisteks. Lapse sündimine, tema haigus või isegi surm -- kõik see liidab abikaasasid ning süvendab nende armastust Viimase neljakümne aasta jooksul on perekonna institutsiooniga toimunud suured muutused
Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toime tulla. Siis natukene aega hiljem tuli appi minu õde ja võttis mind enda juurde elama, et mulle sellel raskel ajal toeks olla ja minu eest hoolitseda ja mind vajadusel ka aidata. Hiljem hakkasin vaikselt harjuma sellega, et mul enam ühte vanemat pole. Isaga suhtlen ikka edasi ja käin päris tihti isa juures. Pühendan suurema osa oma ajast isale, et saaksin ka isaga koos olla. Vahepeal olin isaga ka kuidagi kaugeks jäänud aga nüüd olen isaga jälle rohkem suhtlema hakanud. Peale oma ema kaotust suhtlesin algul rohkem isa poolse õega, käisin pidevalt tema juures ja suhtlesin temaga päris tihti
lubatud 10-a-sele). Positiivse tagasiside kontekstis võimenduvad normist erinevad käitumisviisid; taotletakse uusi suhtlemislaade, mis oleksid uudses kontekstis sobilikumad. Selle reaktsiooniks rakendub vanemate puhul kõigepealt negatiivse tagasiside mehhanism. Nad püüavad käituda varasema ettekujutuse järgi, samas noored üritavad pääseda vanematega võrdsematesse suhetesse (tahab ise endale riideid valida). Positiivne tagasiside annab võimaluse uute normide tekkeks. Mida tugevamini hoitakse kinni vanadest suhtemustritest, seda tõsisemad konfliktid tekivad nendel, kes tahavad normidest kinni hoida nendega, kes arvavad, et võiks kasutusele võtta uued normid (nt riiete valimisel võiks jõuda kokkuleppele mis summas/ kus kandmiseks võib ise riideid valida). Homeostaas (püüdlemine tasakaaluseisundi poole)
Isa on mul üldse väga töökas. Kui ta kodus on, siis remondib ta autosid ja parandab majapidamises katki läinud asjad ära. Lisaks käib ta oma vendasid ja ema aitamas. Seepärast möödubki tal kodus veedetud aeg väga kiiresti. Ka isa hobiks on kaardimäng ja seepärast käib ta koos emaga turniiridel. Isal on varasemast perest veel kaks tütart ja üks poeg. Olen oma kasuõdesid ja kasuvenda näinud, aga suhtlen nendega harva. Kui Tallinnas elasime väikeses korteris, siis praegu elame talumajas, mis asub väikse metsatuka sees. Seepärast on siin väga mõnus ja rahulik elada. Varajasel hommikul on tore kuulata, kuidas kägu kukub ja linnud siristavad. Samas maal on alati palju tööd teha, nii et igav ei hakka kunagi. Minu põhiliseks ülesandeks on muruniitmine. Kuna meie hoov on üsna suur, siis jagub mulle seda tööd lausa mitmeks päevaks. Minu ema aga rohib põhiliselt peenraid, istutab lilli ja hoolitseb kasvuhoone eest
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes
Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustest ja nende hoidmisest, kuid kui küsida täpsemalt mis need on siis võib vastuseks kuulda väga erisuguseid arvamusi. Kuid sõltumata sellest, milline on vastus, mõjutavad need inimeste vaba aja veetmist, seda kuidas nad oma raha kulutavad, milliseid toite söövad ja riideid ostavad ning kuidas nad üksteisesse suhtuvad. Seega väärtused annavad tähenduse ja suuna iga pereliikme elule. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal
ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene." Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. "Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt -- miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?" Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi
ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. “Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?“ Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi
ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. “Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid? Miks me ei taha neile õpetada, et nad on võrdsed kõigi teistega?“ Täna panustab Merlin iga päev lisaks oma põhitööle ka asenduskodudest ellu astuvate noorte heaks ja seda nii noortealgatuses Ühise Eesmärgi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
.............................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Sissejuhatus Minu kokapraktika algas 8. mai ja lõppes 31. Mail. Kokku kestis praktika 320 akadeemilist tundi. Oma praktika viisin ma läbi AS Pühajärve Puhkekodus. Praktika põhijuhendajateks olid Tiiu Bogdanova ja Heli Reiljan. Tööülesanneteks olid kokkade igapäevane abistamine vajaminevates köögitoimingutes. Praktikapäevad algasid kella seitsmest hommikul. Pühapäevast neljapäevani kestis praktikapäev kella kaheksani õhtul ning reedest laupäevani kella kaheteistkümneni õhtul. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest, harjuda keskkonnaga ja täiendada oma erialaseid teadmisi. 3 Ettevõtte üldine iseloomustus
........................................10 Tööhügieen ja tööohutus ettevõttes..............................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Sissejuhatus Minu kokapraktika algas 8. mai ja lõppes 31. Mail. Kokku kestis praktika 320 akadeemilist tundi. Oma praktika viisin ma läbi AS Pühajärve Puhkekodus. Tööülesanneteks olid kokkade igapäevane abistamine vajaminevates köögitoimingutes. Praktikapäevad algasid kella seitsmest hommikul. Pühapäevast neljapäevani kestis praktikapäev kella kaheksani õhtul ning reedest laupäevani kella kaheteistkümneni õhtul. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest, harjuda keskkonnaga ja täiendada oma erialaseid teadmisi. Ettevõtte üldine iseloomustus Pühajärve Spa & Puhkekeskus asub Otepääl, Eesti kõige ilusama järve kaldal ja
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga o
Rakvere Ametikool ..... ........(nimi) K08c Praktikaaruanne Juhendaja: Anne Loos Rakvere 2009 Sisukord 1. Praktikaleping 2. Praktikajuhend 3. Praktikaülesannete täitmise analüüs 3.1 Praktika kirjeldus 3.2 Täidetud ülesannete kirjeldus 4. Ettevõtte poolne hinnanguleht 5. Kokkuvõttev analüüs 6. Täiendavad lisad 3.Praktikaaruannete täitsmise analüüs 3.1 Praktika kirjeldus Ettevõtte nimetus: Vanemuise Kohvik OÜ Cafe Shakespeare Tööperiood ettevõttes: 28.09.09-09.10.09 , 80 h Ettevõtte tegevusala: 1 Pakub üritustele teenindajaid (kelnereid, ettekandjaid ja baarmene) 2 Kulinaartoodete valmistamine tellimise alusel 3 Ruumide rent (võimalik tellida ka dekoratsioonid, kaunistamine) 4 Ürituste korraldamine soovi korral (ansamblid, esinejad jmt) 5 Toitlustamine (pulmalauad, sünnipäevalauad, juubelilauad, buffetlauad, banketilauad, lastelauad, kokteili- ja su
depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insomniat ja kõhukinnisust. Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma perekonnale (nagu ka teoses) ning väidetavalt oli ta surnud samuti nälga nagu teoses. 2. Teoses toimunud sündmustiku aeg. Realism. 3. Koht. Pole kindel, mis riigis tegevus toimus. Terve raamatu vältel toimub tegevus Samsade majas/ korteris ja enamiku ajast Gregori toas. 4. Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid. Sellel ajal, kui ta raamatu välja andis, toimus esimene maailmasõda. 5. Peategelase iseloomustus, areng teose vältel. Gregor Samsa oli raamatu algul proovireisija, kes teenis elatist oma pere jaoks. Ta tundus töökas, kuid mitte väga edukas, sest hiljem ütleb tema ülemus talle, et ta ei ole olnud hiljuti rahul tema tööga
Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksikõde on Tais õppimas. Isa elab oma vanemate juures. Raamat algab sellega, et Johannes läheb poole aasta pealt uude kooli, nimelt pealinna eliitkooli. Alguses paistab kõik uus ja huvitav, klassikaaslased alles õpivad teda tundma. Ta võetakse suhteliselt hästi vastu, sest ta on sõbralik ja tal on hea huumorimeel. Enam-vähem hea
Perekond on keskkond, millest sõltub iga inimese heaolu ja turvalisus. Aineline ehk materiaalne heaolu tähendab sobivat eluaset, tervislikku toitu, rõivaid, raha huvialaseks tegevuseks. Vaimne heaolu see on kaitstuse ja hoolitsetuse tunne. Just kodu kujundab inimese elu hoiakuid, õpetab enesega toime tulema, suhtlema ning teiste ühiskonna liikmetega arvestama. Heaolu tagamisel on oluline inimeste kooselu viis. Võib juhtuda, et lapsed ja/või abikaasad ei elagi koos. Ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast, aga ka mitu perekonda või põlvkonda näiteks täiskasvanud õed-vennad oma perekondadega või siis vanavanemad koos laste ja lastelastega. Sellist ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Mitmel juhul võetakse toetuste maksmise ja majandusliku analüüsi aluseks just leibkond. See võimaldab tõepäraselt hinnata inimeste tulusid ja kulusid. Inimese ja leibkonna sissetulek
Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need ajalehepaberiga. Koolitunnid kestsid kella 9-st kuni kella 14-ni. Tavaliselt oli iga päev viis tundi, harvem ka seitse
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks . Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses on muutunud see , et siis käisid naised ainult pikkades seelikutes . Koolis oli koolivormiks must kleit , valge krae ning valged mansetid . Mida aeg edasi , seda lühemaks hakkasid seelikud minema . Kõik riideid õmmeldi ise ning , kes ise ei osanud , need lasid teistel õmmelda . Kogu toit võeti omast käest piim , liha , leib , riie jms. . Poest osteti ainult sahariini , mis oli suhkru asendaja . Söömiskultuuris on muutunud see , et varem oli laua keskel suur kauss , kust igaüks oma puulusikaga sõi ja polnud mõtteski , et igaühel oma anum oleks . Nüüdseks on see tava täielikult 1 kadunud
c. Nt markide kogumise eest on mõned suuri summasid välja käia 4. Frustratsioon a. Tugev lühiajaline erutus b. Psüühiline pingeseisund c. Tegevus põrkub vastu mingit taksitust 5. Ärevus a. Kerge erutus b. Lähedane stressi ja hirmuga c. Meeleolu osa 6. Stress a. Pikaajaline pingeseisund 7. Hirm a. Pikajaline pingeseisund b. Võib olla ka lühiajaline c. Kuni hirm meil elada laseb, ei ole häda midagi, kuid kui tugevneb, siis on vaja abi d. Hirm võib minna üle foobiaks e. Nt pimeduse-, kõrgusekartus jne f. Klaustorfoobikud kardavad väikest ruumi · Sundmõtted- nt kas ma jätsin kodus triikraua sisse; kas ma panin tule kustu; kas ma lukustasin ukse jne · Rituaalid- Tseremooniad, mida viiakse läbi; Kindlad tavad, mida tehakse tegevuste juures. Armastuse liigid · Eros o Erootiline armastus
Pensionäripaar/tööealiste paar 20,5 Üksikvanem alaealiste lastega/lapsega 4,4 Paar alaealiste lastega/lapsega 23,9 Muu 19,4 1.3. Perekonna tüübid Tuumperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Sünonüümidena kasutatakse nimetusi tuumikpere, nukleaarpere, ka põhiperekond. Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega.
näha pikk, blond ja siniste silmadega. Need on kõik küll unistused, reaalsuses võib asi hoopis teine olla. Ma tean, et kõigil on olemas oma hingesugulased, aga alati ei pruugi nad üksteist leida. Mu mees võiks olla ka väga töökas ning võiks osata süüa teha. Ma tean, et ideaalseid inimesi pole olemas ja et ka kõige ilusamas briljandis võib olla peidetud defekte. Samuti võin seda öelda, et kui inimesed on armunud, muutuvad nad teineteise jaoks ideaalseks. Ma elan hetkel korteris. Minu üks kõige suuremaks unistuseks on olnud oma maja. Ma väga loodan, et tulevikus saan endale hubase maja ja kodu. Mu maja võiks asuda maakohas, kuid siiski linnale lähedal. Ma arvan, et väga tähtis on tagada lastele puhta õhuga elamiskeskkond. Maja ise võiks olla keskmise suurusega, mitte väga suur, et poleks koristamise vaeva. Ka aed võiks väikene olla, kuna ma pole eriti aldis aias töötama. Maja ümbruses peaks olema ilus loodus ja seal mõnus elada.
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
annaabi.ee 
