(argument x), teine tagajärg (funktsioon y=f(x)). • Põhjusena toimiv suurus kantakse rõhtteljele (abstsisstelg) ning tagajärjeks olev suurus püstteljele (ordinaattelg) nagu me ka katse korral tegime. • Füüsikas suuruste sõltuvuse kirjeldamiseks kasutame enamasti astme- ja eksponentfunktsiooni. Füüsikalised objektid ja suurused eksponentfunktsioon Füüsikalised objektid ja suurused • Astmefunktsioon: • - võrdeline sõltuvus (astendaja=1, graafikuks sirge) Füüsikalised objektid ja suurused pöördvõrdeline sõltuvus (astendaja=1, graafikuks hüperbool) Füüsikalised objektid ja suurused ruutsõltuvus (astendaja=2, graafikuks parabool) Füüsikalised objektid ja suurused pöördruutsõltuvus (astendaja=2) Füüsikalised objektid ja suurused • Omadused, mille poolest füüsikalised objektid üksteisest erinevad:
Füüsikalise objektid on materiaalsed ja eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid: *väljad- mitteainelised objektid- heli, soojus * kehad- ainelised objektid- inimene, päike, kivi Füüsikalised nähtused – füüsikaliste objektidega toimuvad muutused ( kha liikumine, ahju soojenemmine). Füüsikalised suurused- füüsikalised nähtused ja objektid erinevad üksteisest mitmesuguste omaduste poolest. * nimelised omadused-sugu, maitse , silmade värv * järjestavad omadused- haiguse astmed, juuksevörvise skaala * kvantitatiivsed omadused- keha mass, liikumiskiirud, ruumala * kvantitatiivsed diskreetsed omadused- prootonite arv aatomituumas. 15.Selgita skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning too nende kohta näiteid Füüsikalise suurused jagunevad skalaarseteks ja vektoriaalseteks suurusteks. Füüsikalist suurust,
Füüsika üldmudelid Mõisted: 1. Mudel- Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. 2. Aineline mudel- Mudeli saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. Selliseid niinimetatud ainelisi mudeleid saame palja silmaga vaadata ja soovi korral ka käega katsuda. Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike. 3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist
relativistlikku samaväärsusseost E = mc2 ning kvandi energia ja sageduse võrdelisust. See lahendus oleks range ja täpne, aga paraku ebapraktiline. Kokkuvõte ja Ülesanne • Mõõtesuurus- Mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab teistest omadustest eristada ja arvuliselt kirjeldada. • Mõõtetulemus- Mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. • Mõõtesuuruse väärtus- Mõõtesuuruse väärtus on konkreetse suuruse arvuline määrang, mida väljendatakse arvväärtuse ehk mõõtarvu ja mõõtühiku korrutisena. • Etalon- Etaloniks nimetatakse mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist. • Kumb on laiem mõiste, kas mõõtesuurus või füüsikaline suurus? • Suurendavad eesliited • Tähis Nimetus Suurusjärk • T tera- 1012 = 1 000 000 000 000 • G giga- 109 = 1 000 000 000 • M mega- 106 = 1 000 000 • k kilo- 103 = 1000
Seda mõõdetakse kellaga. Aja ühik on m/s Aja mõõtmise täiustamine kalendrite ja kellade väljatöötamise teel on edendanud teaduse arengut. Enne Albert Einsteini relatiivsusteooriat käsitati aega ja ruumi eraldi mõõtmetena. Einsteini erirelatiivsusteooria sidus aja ja ruumi ühtseks aegruumiks: aega saab mõista üksnes aegruumi osana, aegruumi neljanda mõõtmena, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas. 21.Mida tähendab võrdeline sõltuvus? Üks suurus sõltub teisest võrdeliselt, kui ühe suuruse kasvamisel (kahanemisel) mingi arv korda teine suurus kasvab (kahaneb) sama arv korda. Võrdelise sõltuvuse graafik on sirge ja läbib koordinaatide alguspunkti. Võrdeline sõltuvus on muutujate vaheline seos. Kui näiteks tõsta kiirust, siis väheneb ka aeg. 22. Kuidas modelleerida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on oluline (kiirus, jõud)?
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid
kiiremini jne.) 2. Vaatluste tulemusel püstitatakse hüpoteese (raskem keha tööb suurema augu pinnasesse, vikerkaare tekkeks on vaja vihmapiisku, veevoolu kiirus sõltub ka torudes nende ristlõikepindalast, valguskiired muudavad suunda ka vees, erinevad vedelikud auruvad samal temperatuuril erineva kiirusega jne.) Hüpotees võib välja pakkuda võimalusi, mida on vaja nähtuse ilmumiseks või milline võiks olla sõltuvus nähtust iseloomustavate suuruste vahel. 3. Hüpotees on väide, mida tuleb katsetega tõestada või ümber lükata. Kui katse algtingimused on hüpoteesiga kindlaks määratud, siis räägime eksperimendist. Eksperimendiga saadud tulemusi ja arvandmeid tuleb läbi töötada. 4. Andmetöötluse käigus koostatakse tabeleid, tehakse graafikuid ja hinnatakse mõõtmisvigu. Mõõtmisvigade hindamine näitab, kui usaldusväärseks võib eksperimendi
füüsikaliste ideede otsimisele ja kasutamisele. Füüsikale on omased kaks külge, mida võib nimetada loodusteaduslikuks ja täppisteaduslikuks. Esimesel juhul kirjeldatakse nähtust tavakeeles, leitakse analoogiaid juba tuntud nähtustega, püütakse nähtust seletada kvalitatiivselt, leida põhjuslikke seoseid. Põhieesmärgiks on nähtusest mõttekujundi (konstrukti) loomine. Teisel juhul kirjeldatakse nähtust füüsika keeles, kasutades matemaatilist formalismi, seletused on kvantitatiivsed. Koolifüüsikas tehakse aga see viga, et jäetakse 5 loodusteaduslik külg ära ja piirdutakse täppisteaduslikuga. Aga seda pole võimalik saavutada, kui enne pole omandatud loodusteaduslik külg. Informatsiooni ümbritsevast saame oma meeleorganite abil. Kui neid ärritada, tekib aisting: nägemine, kuulmine, kompimine, maitsmine või haistmine. Aisting on
• Näeme, et mida suurem on keha mass seda m/s väiksem on kiirendus 2 N /kiiruse ehk kg muutus • Kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. • Seega inertsuse mõõduks on mass • Inerts – keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund • Kas Newtoni II seadus on võrdeline või pöördvõrdeline sõltuvus? • Kas Newtoni II seadus on kiirenduse, massi või jõudefinitsioon? • Newtoni II seaduse mittepõhjuslik kuju: F = ma. • liikumisolek saab olla püsiv, vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus • Newtoni I seadus – keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; • Seega kui keha liigub ühtlase kiirusega siis on talle mõjuvad jõud võrdsed, kuid vastassuunalised • Et keha liiguks peab mingi keha või väli tegema tööd
1m / s · Näeme, et mida suurem on keha mass seda m/s väiksem on kiirendus 2 N /kiiruse ehk kg muutus · Kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk kehadel on inertsus. · Seega inertsuse mõõduks on mass · Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund · Kas Newtoni II seadus on võrdeline või pöördvõrdeline sõltuvus? · Kas Newtoni II seadus on kiirenduse, massi või jõudefinitsioon? · Newtoni II seaduse mittepõhjuslik kuju: F = ma. · liikumisolek saab olla püsiv, vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Seega kui keha liigub ühtlase kiirusega siis on talle mõjuvad jõud võrdsed, kuid vastassuunalised · Et keha liiguks peab mingi keha või väli tegema tööd
Füüsika 1998/99 Mõisted. Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Geomeetriline mudel võimaldab suhteliselt lihtsalt leida liikumisvõrrandi ehk keha koordinaadi sõltuvuse ajast x = f(t). Järgmisel joonisel on kujutatud punkti P projektsiooni hälbe x muutumine ajas. Graafiku horisontaalteljel on aeg t (märgitud poolperioodide (1/2 T) kaupa), vertikaalteljel on hälve x: Punkti P projektsiooni hälbe x graafikuks on sinusoid, seega saab punkti P projektsiooni hälbe avaldada siinusfunktsiooni abil. Võnkumist, mille ajaline sõltuvus on väljendatav siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks võnkumiseks ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks: siin: x - punkti P hälve tasakaaluasendist A - punkti P maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud - punkti P võnkumise faas Nurkkiiruse definitsioonist saab avaldada: = t. Asendades selle eelmisse võrrandisse: 12
Karbohüdraadid e süsivesikud e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite üldnimi. Lipiidid (nende hulka kuuluvad ka rasvad) on vees lahustamatud ained, mida kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha ehitusmaterjalina. Valgud e proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Salvestatakse varuainena, näiteks glükogeenina. 39. Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st sõltuvat liiget? 3 tükki k, v, 40. Millise liikme t* sõltuvus mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T* sõltuvust? V. 41. Mis on ühist/erinevat difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel? Tahkes kehas on eriti hästi näha, et soojendades keha ühte osa jõuab soojus varsti jaguneda ühtlaselt üle kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see nähtus ongi kehade soojusjuhtivus. Difusioon on ainete iseeneslik segunemine ja soojusjuhtivus on ainete omadus soojusenergiat üle kanda, mõlemad protsessid on
sumbeteguriks. Ta näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnkumiste amplituud ajaühikus. Seega = [ln (A0 /A)] / t. Sumbeteguri SI-ühikuks on pöördsekund ( 1 s -1). Sumbumise logaritmiline dekrement näitab naturaallogaritmilises skaalas, mitu korda kahaneb võnku- miste amplituud ühe perioodi jooksul. = T ja = ln [A(t) /A(t+T)] . Dekrement on arv (astendaja) ning tal ei ole ühikut. Eksponentsiaalne sõltuvus kahe füüsikalise suuruse vahel (nt. A(t) = A0 e - t = A0 e -t/) tekib siis, kui taga- järje rollis esineva suuruse (funktsiooni) muutus (siin dA) on võrdeline põhjuse (argumendi) muutu- sega (siin dt) ja võrdetegur sisaldab funktsiooni algväärtust A (diferentsiaalvõrrand dA = - A dt). Lühidalt: eksponentsiaalne sõltuvus tekib siis, kui muutus on võrdeline algkogusega. Protsessi kiirust
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo
Seega raskuskiirendus näitabki gravitatsioonivälja tugevust. Raskuskiirenduse väärtuse saab välja arvutada: g = Gm. M /mR2 = GM/R2. Kui arvutus läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2. 1 Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest. 3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti läbib üks jõujoon, sest ühes punktis on väljal üks kindla suunaga väärtus. Milline on gravitatsioonivälja jõujoonte pilt? Seda ei õnnestu paraku katseliselt deomonstreerida, sest pole võimalik tekitada staatilist gravitatsioonivälja. Seda võib aga ette kujutada analoogia põhjla kahe erinimelise elektrilaengu väljaga, sest ka need tõmbuvad nagu massi omavad kehad. Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. 3.2
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
ole kooskõlas valemi (5.1) abil defineeritava energeetilise temperatuuriskaalaga. Sellest puudusest on vaba ideaalse gaasi termomeeter, kus termomeetriliseks kehaks on anumasse suletud ideaalne gaas, temperatuuriliseks parameetriks gaasi rõhk. Reeperpunktid valitakse Celsiuse eeskujul, kuid ette antakse vaid temperatuuride vahe reeperpunktides, mis võetakse võrdseks 100 ühikuga. Ühikut nimetatakse kelviniks , tähis K. Rõhu ja temperatuuri vaheline sõltuvus valitakse võrdelisena, et saada kooskõla valemiga (5.1): T =c p . (5.3) 13 Ideaalse gaasi termomeetril põhinevat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutse temperatuuri skaalaks e. Kelvini (W. Thomson (lord Kelvin), 1824-1907, Inglismaa) skaalaks, temperatuuri tähistatakse T
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse ruuduga 4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS
Milline on helikopteri potentsiaalne energia maapinna suhtes? Andmed Lahendus m = 20 t = 20 000 kg = 2 x 104 kg Ep = mgh h = 1,5 km = 1500 m = 1,5 x 103 m g = 10 m/s2 Ep = 2 x 104 x 10 x 1,5 x 103 = EP = ? = 3 x 108 J Kümneastmetega korrutamisel algul korrutatakse arvuline osa ( 2 x 1,5 = 3 ). Seejärel kûmneastmed liidetakse ( 4 +1 + 3 = 8 ) 2. Suitsupääsukese mass on ligikaudu 19 g ja ta lendab maksimaalse kiirusega 144 km/h. Milline on pääsukese suurim kineetiline energia ? Andmed Lahendus m = 19 g = 0,019 kg EK = mv2/2 v = 144 km/s, 144/ 3,6 = 40 m/s Ek = ? Ek = 0,019 x 402/2 = 15,2 J Ülesanded: 1
Lainepinna normaali nimetatakse kiireks. Laineid võib jagada ka kulgevateks ja seisvateks. Kui laine kuju liigub ruumis, on tegemist kulglainega, kui laine kuju püsib ruumis paigal, on tegemist seisulainega. Kulglained võivad kanduda tõkete taha. Seda nähtust nimetatakse difraktsiooniks. Tasalaine levib pärast ava läbimist keralainena, mis on kandunud ava servade taha. Sellist lainete käitumist saab seletada Huygensi printsiibiga, mille kohaselt igat lainepinna punkti võib vaadelda kui uut keralaine allikat. Lainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Liitumisel võivad lained üksteist tugevdada või nõrgendada. Tulemus oleneb lainete faaside vahest: kui liituvad lained on samas faasis, siis nad tugevdavad teineteist, kui nad on aga vastandfaasis, siis nõrgendavad. Kui liituvad koherentsed lained (sama sageduse ja muutumatu faasidevahega lained), siis on liitlaine hälve võrdne liituvate lainete hälvete algebralise summaga.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Liikumisvõrrandi koostamisel peab peale sundiva jõu arvestama ka neid jõude, mis mõjuvad süs.-is selle vaba võnkumise korral, s.o. kvaasielastset jõudu ja keskkonnatakistust. Funktsiooni stabiliseerunud sundvõnkumised: x=f 0/(02-2)2+422*cos(t- arctan2/02-2). Need kujutavad endast harm. võnkumisi, mille sagedus on võrdne sundiva jõu sagedusega. Sundvõnkumiste amplituud on võrdeline sundiva jõu amplituudiga. RESONANTS - sundvõnkumiste amplituudi sõltuvus sundiva jõu sagedusest tingib olukorra, kus sageduse teatud väärtuse juures antud süs. võnkeamplituud saavutab maksimumi. Võnkuv süs. osutub niisuguse sagedusega jõu suhtes eriti vastuvõtlikuks. Seda nähtust nim. resonantsiks, vastavat sagedust aga resonantsisageduseks. Resonantssageduse üksainus väärtus res=02-22. Resonants olukorrale vastav amplituud: ares=f0/202-2. Sellest valemist järeldub, et kk.takistuse puudu-misel kasvaks amplituud lõpmata suureks
Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põhilised makroskoopilisel tasemel jälgitavad omadused on värv, vorm ja suurus. Lisaks on tuvastatavad ka aine olek (tahke, vedelik, gaas), viskoossus (kui aine olek tingib) ning aine tiheduse sõltuvus keskkonnateguritest. N: raua roostetamine, mee viskoossuse muutumine temperatuuri kõikumisel, vee ruumala suurenemine jäätumisel Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine (teke, katkemine) jms. N: oksüdatsiooniastme muutus, molekuli ehitus 6. Selgitage millest koosneb teaduslik meetod. 1) Probleemi püstitamine. 2) Taustinformatsiooni/andmete kogumine. 3) Seoste otsimine andmekogumites.
Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant? Mis on fundamentaalkonstandid? Need on kvantitatiivsed suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Füüsikas on kahesuguseid konstante: ühed kirjeldavad looduse (mateeria ) põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid. Esimesed on fundamentaalkonstandid, mis seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Need näitavad näiteks kui suur on kahe punktmassi vahel mõjuv jõud (kindla kauguse korral) - see on gravitatsiooni konstant , või kui suur
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
.................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus .......................................................................................................... 5 2.2 Astendamine ja polünoomid ................................................................................................... 6 2.3 Mikromajanduses kasutatavad funktsioonid .......................................................................... 7 2.3.1 Kulufunktsioon ......................................................................................
See langeks paremini ühte soovituga, nimelt sellega, et objektide kohta on võimalik saada aprioorseid teadmisi. ... Kui kaemus peab vastama objektide ülesehitusele, siis ei näe ma, kuidas me saame viimaste kohta midagi aprioorselt teada; ent kui ese (meelte objekti mõttes) peab vastama tema ülesehitusele vastavalt meie kaemusvõimele, siis eiteki mul raskusi selle võimalikkuse ettekujutamisega."I. Kant, Kritik der reinen Vernunf 62. Sõltuvus vaatevinklist Realist püüab näidata, et teatud faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist rõhutab vaimu rolli meie maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on midagi võimalik ette kujutada/haarata/mõista sõltumatult inimese vaatevinklist? Kujutle ruumi, mille seinal ripub peegel ning ruumis on laud, millel asub vaas lilledega. Ennast sinna ruumi mitte kujutleda! Kas peeglist on lillevaasi näha? Kui "jah", siis sa oled võtnud omaks ühe vaatenurga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
