Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu heategu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aitasin, aitan, trenni, heategu, hädas, lased, bussis, istuma, aitäh, tükki, küsib, minult, ütlemine, väikesel, vennal, koristama, aitamine, sassis, õppimatta, koristada, kappi, saatsin, tuppa, tubliKellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba
Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti käsile ja ma armastan seda spordiala. Parimaid sõpru on raske saada ,nendest tuleb lugu pidada ,et nad sulle alles jääksid. Kui kaaslastest lugu pean ja suhtun nendesse austusega ,leian ikka uusi sõpru. Aastaid tagasi sai igaugust lollust koos sõppradega tehtud, lausa uskumatuid ,,lollusi".(mis lollusi
Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega.
" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!
grilli. *** Hommikul läksid Kairi ning tema poiss linnapeale jalutama,ning olid väga ülemeelikus tujus.Eks sama tegime mina ja ka Marko. Me jalutasime vanalinnas ja käisime poes kus ma ostsin Markole hästi laheda t-särgi kraega. Ning tema ostis mulle kimbu roose. Nii armas nagu. Hiljem jalutasime niisama ringi ning vaatasime Pärnu poisse Skatepargis . Nad olid ikka päris kõvad vennad ,kui ikka Marko on Best. Õhtul käisin veel juuksuirs ning lasin panna endale juuksekirivd (pärlid) 6 tükki. Need olid Marko auks. Sõime veel jäätis ning läksime tagasi suvilasse. *** Hommikul ärgates hakkasime tagasi Tallinnasse sõitma. Koju jõudes oli ema kuskile kadunud .Pärast leidsin külkapi pealt kirja et ta läks tööreisile Saksamaale.Ning tuleb tagasi alles Järgise nädala reedel.Küll siis tuleb üks pikk nädalake. Äkki saab ka mingi peoke korraldatud?? *** 16 Jätkub... Cry// Kristel Kiisk 17
Ostsin endale pileti ja küsisin(nagu ka Taisto bussijuhi käest), kas ma saaksin Sauste peatuses maha minna. Pidin minema väikest venda hoidma, aga bussijuht keeldus. Kuid hiljem sain siiski sinna peatusesse, kuhu mul vaja oli. Minu kui kliendi vajadusi ei arvestatud. Kuna Saustes on siiski nõudepeatus, ei tahetud mind seal maha lasta. Kui ma läksin Sauste peatuse juures uuesti küsima, siis tegi bussijuht suitsu ja ütles, et mulle pole see ettenähtud. See oli juba suur ehmatus, et bussis tehti suitsu. Sellega ei arvestatud, et bussis on ka teisi reisijaid. Ma oskasin ainult nii palju öelda, et bussis pole ettenähtud ka suitsetada. Selle peale ta sai veel vihasemaks, aga vähemalt ma sain õiges kohas maha. Üldiselt esmamulje bussist oli hea buss oli korras, ilus ja puhas. Bussi astudes mind teretati. Kuna ma maksin suurema rahaga, siis bussijuht mainis seda, et järgmine kord tule väiksema rahaga. Sellises olukorras ei saanudki usaldust tekkida.
Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev -- selge tõendus, et tema süda oli kerge ja ootused roosilised. Ta sõi õuna ja laskis aegajalt kuuldavale pika meloodilise huilge, millele järgnes sügavatooniline pimm-põmm, pimm-põmm, sest ta kujutas endast aurikut. Lähemale jõudes vähendas ta kurust, astus keset tänavat, kallutas end tugevasti paremale poole ja pöördus raskelt, kogu pidulikkuse ja tseremoniaalsusega, sest ta oli «Suur Missouri» ja pidi üheksa jalga sügaval vees istuma. Ta oli ühtaegu laev, kapten ja mäsinatelegraaf, niisiis pidi ta ennast kujutama omaenda tormitekil käske andmas ja neid täitmas. «Stop, sir! Ting-a-ling-ling.» Laev jäi peaaegu seisma ja pöördus aegamisi kõnnitee poole. «Tagasikäik! Ting-a-ling-ling!» Käsivarred tõmbusid sirgeks ja laskusid jäigalt külgi mööda alla. «Tagasi tüürpoordi! Ting-a- 18 ling-ling! Tsuu! Tsuu-uu-tsuu!» Parem käsi tegi vahepeal suuri sõõre, sest see kujutas endast
Esialgu läheb muidugi aega ja peate veel lamama... Kas teil lähedasi on? Virve: On ikka. Mul on poeg ja tütar ja lapselapsedki on juba suured. On ikka hea küll, kui on olemas kallid inimesed, kes sinu eest hoolitsevad! Käivad iga päev mind siin vaatamas. Mare: No näete siis! See annab jõudu paranemiseks. Tõstan natuke teie peatsit, et saaksite paremini süüa. Kas nüüd on parem? Virve: Jah, on küll mugavam. Mare: Head isu siis! Virve: Aitäh. Aga ega mul seda isu siin haiglas pole küll. Mare: Ärge muretsege nii palju! Õnnetusest on alles nädal möödas. Kõik läheb hästi! Praegu on talv, saategi puhata. Suvel on palju hullem haiglas olla. Teie aga olete suvel juba terve. Virve: Arvate? Mare: Muidugi. Sööge nüüd, muidu jahtub puder ära. Virve: Puder on päris maitsev, nagu kodus kohe... Mare: Tore kuulda. Ma lähen ja vaatan, kas teised patsiendid on juba söömise lõpetanud.
J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama. Ema on katki, aga J ei oska teda parandada, -4. Liisa on J nõus suhtlema ainult bussis või teel kooli. Koolis on J endiselt üksi. Klassijuhtaja Irka küsib miks J ei suhtle kellegagi. J vastab, et teised ei räägi temaga, Irka arvab, et J peaks ise seltkondlikum olema. Kunstiajalootunnis ei ole enam J pinki ja tal ei ole kuhugi mujale istuda kui Paula kõrvale- Paula ei luba, kuna J ikkagi istub tõuseb Paula ja istub Raimo Ja Mihkli piki kolmandaks. Õpetaja teeb piinliku ja alndava olukorra veel hullemaks käskides Paulal tagsi J kõrvale istuda, Paula keeldub ja marsib
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsin ust enda taga sulgumas ja
olevik, ainult pikem. ( Dan Ouisenberry ) Tibby sõi koos ema ja väiksema õe ja vennaga õhtust, isa oli täna pikemalt tööl. Ta tahtis emale Baileyst rääkida , kui ta ei leidnud sellist sobivat hetke kunas vestlust aretada. Ta suundus oma tuppa. Mimi magas oma klaaskastis. Briget sõi koos sõbrannadega terassil hommikust. Ka Eric tuli sinna. Teised tüdrukud pidasid Beed hulluks , nad arvasid , et sellest saab ainult suur jama tulla. Bee läks uut lasanije tükki võtma ja seadis oma tee nii , et peaks mööduma Ericust. Ta alustas abiteenriga vestlust ettekummardudes nii , et juuksed Ericu õlale langeksid. Lahkudes vaatas poiss Beele pikalt järgi. Jess! Kallis Carmen Minu majakese tüdrukud on minu võimalused Ericuga 40nlt prodsendilt 60nele hinnanud. Ma flirdin hirmsasti ja olen väga paha. Sind ajaks naerma. Kuid mis jääb üle tüdrukul, kes kükitab siin tuhande kilomeetri kaugusel ookeani ääres? Me käisime Muleges
Teie lapsed olid siis üpriski noored, kui me siia esimest korda kolisime, me pole kahjuks suutnud normaalselt kuskile püsima jääda, sest alatihti tuleb midagi vahele ja ilmselt ka seetõttu pole me omavahel sõbrad. Tulime Teile tere ütlema ning mõtlesime, et seekord ehk saaks lähemalt tuttavaks. Me tõime külakosti ka, et viisakad olla.” Eva sellepeale: “ Tere tulemast tagasi! Olen teid näinud siin kandis küll. Kahjuks ma ei saa seda külakosti vastu võtta, kuid siiski suur aitäh Teile, meeldiv tutvuda.” Poiss, kes oli näinud päeval Sofiat, küsis : “ Kas teie tütar on naabruskonnas? Nägin teda enne, kuid ta ei tulnud toast kordagi välja ning me ei saanudki lähemalt tuttavaks.” Eva : “ Tänan teid väga, kuid pean nüüd kahjuks tuppa naasma.” Poisi pere vaatab selle peale imelikult ning pöördub kodupoole. Õhul äratab Sofia tähelepanu kolksud, mis tema aknani jõuavad. Sofia näeb , et see on see sama poiss, keda ta päeval näinud oli
Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun OSVALD (rõõmsalt Rolandile): Lased sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. (Roland lahkub.) LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes 2. stseen sinuga kaasas oli
(Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi?
rahulik muusika. Eemal seisab ahi täis leivapätse.Järsku rahulik muusika asendub väga rütmilise lauluga.Ahju seest hüppavad leivapätsid ja hakkavad tantsima. Kui muusika lõpeb istuvad leivapätsid ahju peale. Leivapätsid: (nihelevad) Mida sa seal istud, kallis tüdruk? Ole hea laps, tee simad lahti ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme! Võõrastütar:(teeb silmad lahti, vaatab ringi, märkab ahju) Juba jooksen, oodake veel veidi. Ma kohe aitan teid(võtab leivalabida). Hüpake peale, ma võtan teid seal välja! (nuusutab unistavalt) Mmm, kui hästi te lõhnate, mul tuli kohe meelde, et mul on kõht tühi, ma pole hommikust alates midagi süüa saanud. Leivapätsid: Võta ühe meist endale, sa olid nii kena meie vastu, see on vähim, mida me sinu heaks teha saame (rõõmsalt panevad ühe pätsi rätiku sisse ja ulatavad tüdrukule). Võõrastütar: (lehvitab , läheb edasi) Head aega
Kui hakkasin ise kyani tooteid tarbima ,siis pakkusin neid ka oma pojale. Mõne aja pärast tuli ta minu juurde silm särades ning küsis tooteid juurde. Kui mul need parajasti otsas olid, siis ta tuletas mulle mitu korda päevas meelde, et neid sunrise-i jooke läheb ikka talle kohe ja hädasti vaja. Varsti hakkasin märkama ,kuidas minu poeg säras juba igal hommikul, oli rõõmsameelne, pulbitses energiast, peale trenni oli kiire taastumine tänu body FX-le ning meie suhtlemisse tekkisid diskussioonid juba. Mind on hakatud võistlustele kutsuma, me teeme päris palju asju koos ning ta niidab hea meelega muru, koristab ja toimetab muudes kodutöödes. Ta on hooliv, abivalmis ja tähelepanelik. Ma olen tänulik kyani toodetele, kuna nüüd on mitu inimest jälle õnnelikumad ja elurõõmsamad. Tiia 40 a Kyäni tooteid tarbides avastasin äkki, et ma ei vaja enam lugemisprille. Uskumatu!! Vello ...a.
Nii suureks kasvanud! Vaadake ta mundrit! Las ma suudlen sind! Kas kõik on ikka korras? Ma kogu aeg palvetasin su pärast. Kauaks sa jääd? 6 ALEKSANDER: See on minu poeg, ta on suurtükiväes lipnik. RENNE: Otse loomulikult kuulus Mihhail. LJUBOV: (Renne'ile) Aitäh, et te meile külla tulite; vabandust, mu perekond on... RENNE: Oi ei-ei, te olete kõik nii... vaimustavalt ebavenelikud... MIHHAIL: Paistab, et on põhjust õnne soovida. Kas mul on au...? LJUBOV: Parun Renne see on minu vend Mihhail RENNE: Te käisite Peterburis suurtükiväekoolis? ALEKSANDRA: Viis aastat!
MADONNA-MIRALDA JEEDAS Sind kui meest! HIRMUS ANTS Ei, sa vist ei saa. MADONNA-MIRALDA JEEDAS No tead mis, mine põrgu! HIRMUS ANTS Oota! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ei oota midagi! HIRMUS ANTS Oota. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mina tahan meest, kes kindlustab mu elu ja kõik. HIRMUS ANTS Ma võin seda samuti teha. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Väheusutav. Käi perse, mul on paremad variandid. HIRMUS ANTS Mis variandid? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Kallis‚ ma ei suuda enam. Ma lähen nende juurde tööle ja ma aitan sind. HIRMUS ANTS Kuidas? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Töötan justkui nende heaks. HIRMUS ANTS Oh, see on ma ei tea kurat mis… MADONNA-MIRALDA JEEDAS Aga kui sina kuskile kaod, jään ju mina üksi. Täiesti omapäi. HIRMUS ANTS No mine. Ma olen selles suhtes mölakas, aga ehk lapsed otsustavad. Kes on kes. Mina jään metsa. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Aga mina ka ju sinuga. HIRMUS ANTS No mine. Kui teisiti ei saa. Kallista lapsi. Ma tulen teid vaatama. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ma pean minema
Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle
19 osta, vaid nad otsustasid neid lihtsalt võtta. Kui veoauto, mis oli arbuuse täis, poe juurde jõudis, läksid nad kohe selle auto juurde. Nad ootasid, kuni autojuht oli poodi läinud ja seejärel nad võtsid mõned arbuusid. See vemp läks ainult mõned korrad läbi, sest need autojuhid, kes tõid arbuuse nägid ja hakkasid poisse taga ajama, aga poisid jõudis ära põgeneda. Valev tegeles ka spordiga. 12-aastasel läks ta judo trenni. Seal ta jõudis käia ainult ühe korra, kuna treener käskis arsti juurest tõendi võtta ja see talle ei meeldinud. Mõned päevad hiljem läks ta maadlustrenni. Isale meeldis maadlustrenni puhul see, et treener Johannes Kert viis neid tihti võistlema Tallinnasse. Need võistlused kestsid tavaliselt kaks päeva. Isa ja tema trennisõbrad eelistasid pigem tänavate peal hulkuda kui võistelda, siis nad otsustasid võistluste ajal kaotada
) Maie, nüüd ma tean, kellele ta kuuldamatult kosib: Märt on! Jaha Märt? MAIE (vaigistades): Sõge laps, vait, mis sa 21 kisendad! Mis kosib? Kellele? Mis sa segad! JÜTS: Märt jah, ära sa salga ühti! MAIE: Vait, säh, pane parem saiad-õlled lauale, ema ise toob leeme, mul pole aega. JÜTS (võtab vastu): Juba! Nüüd sul pole aega. Nüüd sul tuhin taga! Nagu ma ei tea! (Kindlalt.) Maie, mina aitan teid ka, küll sa näed! MAIE (vaigistades): Mis sa siis aitad! Mina ei mõista, mis sul täna peas on! (Salaja sõbralikult.) Ole – ole nüüd hea laps, Jüts, ole vait, ja kui Kure onu ära on läinud, tule siis, räägi mulle ka – mis – JÜTS (kindlalt): KOHE ma tulen! Maie! Küll sa näed, mina aitan teid! MAIE (naeratades): No muidugi, üle läve õue! (Maie õue, Jüts rehe alla.) 22 -9-
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
Päike säras. La Manga on natukene rannikust Hispaania kagu osas, turistide puhkepaik pikkade randade ja baaridega. Maismaa lähedal oli treeningkeskus kus suured klubid teevad hooajaeelset tööd. Ma jagasin tuba Gudmur Metega, kes oli islandlane. Me oleme üksteist jälginud noortemeeskonnast saati ning kumbki meist polnud olnud sellises laagris. Me ei teadnud reegleid ja tulime hilja õhtusöögile ja saime karistada. Me lihtsalt naersime selle üle ja järgmise päeva hommikul läksime trenni, see ei olnud suur asi. Kõrval olles nägin ma tuttavat kutti. See oli see John Steen Olseni kutt ja ma pilgutasin talle. Kas ta oli ka siin ? Ma ütlesin : Tere, tere, mitte midagi muud. Ma ei tahtnud asja suureks ajada. Need mehed olid kõikjal. Ma olin sellega juba harjunud. Järgmisel päeval oli seal ka üks teine mees. Mulle öeldi, et see on Ajaxi peatalendiotsija. Hasse Borg tundus stressis. Ta ütles "Nüüd hakkavad asjad juhtuma" ma vastasin"Olgu peale, hea."
Kannata veidi, tahan sulle sellise supikese keeta, mis sul eluaeg meeles seisab. (Helistab kellukest) Taimed siia jalamaid! Supijuured, te lollpead! Keeda keeda - katlakene, liigu liigu leemekene, podise podise potikene. Nii, nüüd on supikene valmis. Hakka sööma, poiss, supp on valmis. (valab kaussi) Jakob: Kus ma olen? Nõid: Hakka nüüd sööma. Jakob: Aitäh! Nõid: Söö, söö, siis on sul kõik, mis sulle minu juures meeldis. Ning osavaks kokaks pead sa saama, aga taime ei pea sa kunagi leidma. Ja orjama pead sa mind! Orjama! Niki ja Naki süütavad viiruki. Nõid käib sellega ümber poisi. III VAATUS Jakob (ärkab, aevastab. Tal on kapuutsiga riietus): Oi, ema käest saan ma nüüd
· Unistused ei peagi täituma, peaasi et need olemas on. · Vahel tuleb ära joosta, et näha, kes järgi tulevad. · I am a simple person, with simple dreams in life. · Tänase päeva muudab imeliseks teadmine, et kunagi meenutatakse seda kui " vanu häid aegu. " · Kui keegi on andnud sulle tüki oma südamest olgu see suur, või imepisike, kuid siiski tükk, koht. Siis ära unusta, et see on tükk, teise südamest ja teine vajab seda tükki, et elada . Kui sa hoiad seda tükki hästi ollakse õnnelik, kuid kui sa selle ära viskad, sellel trambid, selle unustad, siis tea kannatab see, kes sulle selle andis. · Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. · ära mõtle et sa ei vääri elamist, sest saatus kuuleb su mõtteid. · Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing
5 2 PAIDE SÄÄSTUMARKET Olime sõbraga Paides säästumarketis, tahtsime osta energiajooki kuid pudelid olid kinnises kiles veel, mida ei oldud avatud. Nii me siis hakkasime ise seda kilet katki tegema, et energiajooki kätte saada, kuid me ei saanud sellega eriti hakkama. Müüja, kes liikus seal ringi, ning tegi oma tööd, märkas meid, ta tuli meie juurde ütles viisakalt tere, ning ütles et ma vaatasin, et te olete hädas ega saa kätte. Nii ta siis võttis selle kilenoa, ning aitas meil selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus. 6 3 PAIDE KAUBAMAJA
Olen abielus kindlasti oma praeguse poiss-sõbraga. Käin tööga seonduvalt ärireisidel välismaal, kuhu võtan kaasa lapsed, ja kui poisi töögraafik sobib, või ta puhkuse võtab, siis ta ka kaasa. Ma ei tahaks eriti peret maha jätta, kui ma ise kuskil 2 nädalat ärireisil kuskil kaugel välismaal olen, igatsus tuleb liialt peale, et see võib minu unetsüklit ka häirida. Selleks ajaks olen ma end piisavalt tõestanud, ja teen enda tööd lõpuks rõõmuga ja armastusega. Aitan kõiki, nii kuis mu võimalused, jagan soovitusi, suunan edasi abivajajat, kui ise aidata ei saa, täidan töökohustusi ja jagan end piisavalt töö ja kodu vahel ära, et ei kannataks pere, ega töö. Selleks ajaks olen ka pisut karjääriredelil NELLI MAHMUTOV 6 tõusnud, ja kindlasti nooruslikust töökeskkonnast ei ütleks ma ära, kui see ka tugev ja hea on, et hakkama saada rasketes oludes. Õpitakse ju terve elu, seda teen ma isegi.
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Palj
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
kardad? For magic to happe in your life, you must believe in magic. Südamel on oma põhjused,millest mõistusel pole aimugi Yeah, i'm a loser, but the coolest loser you ever meet . Pärast iga kukkumist püüdle uuesti kõrgustesse ! sa kas kukud surnuks või kasvatad endale tiivad. Püstipäi ja naeratusega läbi elu, ka siis, kui süda on lõhkemas valust. Kui inimesed näevad teid kinnisilmi lamamas, küsivad nad, et kas te magate. ,,Ei, ma teen suremise trenni." Kui keegi näeb teid vihma ajal välja minemas, küsivad nad, et kas te lähete selle vihmaga välja. ,,Ei, järgmisega!" Teie sõber helistab teie kodusele lauatelefonile ja küsib, et kas te olete kodus. ,,Ei, bussipeatuses!" Kui teid nähakse märja kehaga vannitoast väljumas, küsitakse, et kas te käisite vannis. ,,Ei, ma kukkusin klosetipotti!" Te seisate esimesel korrusel ja ootate lifti ja teilt küsitakse, et kas te sõidate üles. ,,Ei, ma ootan oma korterit alla, et sisse minna
Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Kindlasti on kuskil keegi, kes võiks samu asju teha paremini, aga selles elus ja ajas teen neid MINA! Ära maadle seaga- te mõlemad määrite ennast ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu. Libedal jääl ja noateral käies ei ole eelkäija sammudest sittagi kasu.
annaabi.ee 
