Kapten Tonks (0)

Kapten Tonks
                                   Reisi algus
 
Elas kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale . Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma . Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile . Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis , pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule lendama, rahvas läks paanikasse. Kapten Tonks nägi, et mereröövlid ründavad ja keeras kohe lähima saare poole. Kui nad jõudsid saareni, siis kapten pani rahva maha ja selgitas, et meid ründavad mereröövlid ja ta paneb nad siia, et nad viga ei saaks. Kapten Tonks keeras laeva ümber ja läks mereröövlitega sõdima. Kui mereröövlid olid nähtaval, siis nad võtsid kahurid välja ja hakkasid pommitama. Sõda oli suur, asjad plahvatasid, kuulid lendavad vette, suitsu oli palju. Samal ajal laevad liginesid ja kui nad olid piisavalt lähedal, siis visati konksud välja, et meremehed saaks minna mereröövlite laevale ja mereröövlid saaks minna meremeeste laevale. Kui laevad olid liiga lähedal siis tõmmati kahurid sisse ja võeti mõõgad välja ning mindi vastase laevale vastast tapma . Verd oli palju ja inimesed kukkusid üle parda. Lõpuks, kui mereröövlite laev oli õhku lastud , siis kapten läks tagasi, et tuua rahvas saarelt ära. Kui kapten koos laevaga oli kohale jõudnud, siis polnud seal enam kedagi, ainult jalajäljed mis suundusid metsa. Kapten käskis ankru vette lasta ning ise läks oma kajutisse. Kapten mõtles: miks enam kedagi polnud ja kas peaks neid otsima minema ning ta mõtles, kas keegi enam elus on? Äkki tuli meremees kajutisse ja kutsus kapteni tekile. Ta näitas kaptenile, et midagi liigub puude vahel. Kapten vaatas ja midagi liikus tõesti puude vahel. Äkitselt kuuldi karjeid ning kapten sai aru, et karjed tulid saarelt. Kapten käskis paadid kohe vette lasta ja meremeestel relvad valmis panna, kuna nad lähevad saarele . Meremehed jooksid alla, et relvad valmis panna ja seal oli tõeline segadus, sest paljud relvad olid laadimata sõjast ning neil läks laadimisega aega. Need, kes relvad kätte said, läksid kohe tekile ja panid end valmis. Kiiresti mindi paatidesse ja paadid lasti vette kohe kui paat täis. Paadid olid vees ja hakati saare poole sõudma.
 
Saarel
 
Kui meremehed olid jõudnud saarele, siis hakkasid kõik liikuma otse jälgede järgi kuna nad teadsid, et keegi on elus. Kui nad edasi olid liikunud, siis hakkas midagi sumisema ja kõik mõtlesid mis see olla võib. Sumin oli lähemal ja siis oli näha, et see oli hiiglasuurte tapjamesilaste parv . Kapten andis algul käsu tulistada ja pärast laskmist mõõgad välja tõmmata.. Mehed tulistasid ja mesilased kukkusid maha ja kui kuulid olid otsas, siis võeti mõõgad välja ja hakati käsitsi tapma. Kapten mõistis, et mesilasi on liiga palju ning käskis taanduda. Nad leidsid suure õõnsa puu, kuhu peitu pugeda ja nad jooksid kiiresti puu õõnde, et varjuda suurte tapjamesilaste eest ja see ka neil õnnestus kuna tapjamesilased lendasid minema, sest meremehi polnud enam näha. Meremehed tulid puust välja ning jätkasid oma päästeretkega. Nad kõndisid mitu kilomeetrit mööda jalajälgi edasi kui järsku nad avastasid suure augu , mis oli ilmatu sügav ja väga pikk. Nad üritasid sellest kaarega mööda minna ning kui nad hakkasid minema siis tuli august välja suur kummitus. Kapten käskis oma meestel põgeneda sealt, kuna kummitusest on võimatu jagu saada. Nad jooksid ja jooksid kuidas jalad võtsid. Kui lõpuks olid nad kummituse eest põgenenud siis nad sattusid soosse, mis oli ilmatult suur. Nad arvasid, et äkki on kuskil teine tee kuidas üle soo saada. Kui nad hakkasid otsima teist teed siis hüppas soost välja inetu sookoll Shrek, kelle ninast tuli välja leeke. Meremehed üritasid temast jagu saada, aga see oli väga raske, kuna ta leegid kõrvetasid ja sulatas kuule ja mõõku. Ning lõpuks polnud neil muud valikut kui põgeneda ja nii nad ka tegid. Nad olid jõudnud koopani, kust tuli vaikselt mingit häält, mis kõlas väga imelikult . Mõne aja pärast tuli sealt välja pinisev konn, kelle pinnin oli kõrvu lukustav. Mehed ei suutnud taluda seda pininat ja üks neist viskas konna noaga ja õnneks nuga tabas konna otse pähe. Kõik olid rõõmsad, et saadi sellest konnast lahti. Meremehed liikusid edasi ja nad leidsid kaevatud augu, kus oli suur rauast kera. Nad üritasid avada luuki, mis oli rauast kera peal ja kui nad olid selle avanud, siis sealt lendas nahkhiiri välja. Nad läksid luugist sisse ja sealt leidsid nad enamus rahva ning küsisid, et kus on teised ja nad hakkasid jutustama suurest tapjamesilaste parvest, kummitusest, sookollist ja pinisevast konnast. Inimesed pakkisid asjad kokku, meremehed laadisid relvad ära ja kõik hakkasid liikuma. Nad läkis suure kaarega ümber koletiste, et nad ei peaks võitlema. Lõpuks olid nad randa jõudnud ja sealt sõitsid nad edasi paatidega laevale. Kapten oli laeval ja andis käsu, et tõmmake ankur üles ja hakake edasi sõitma Ameerikasse ja nii ka oli. Laev hakkas liikuma Ameerika poole. Kui nad olid jõudnud Ameerikasse, siis nad panid hiinlased maha ja leidsid neile laeva, millega nad saaks tagasi Hiinasse viia. Kapten läks turule koos meestega, kuna laev oli väga katki. Mehed vaatasid milliseid asju osta laevale ja millist varustust endale. Kui kõik asjad olid ostetud, siis mindi laeva parandama. Nädal aega hiljem oli laev, kahurid, relvad, mõõgad terved ja oli ka juurde ostetud laskemoona ja püssirohtu. Meeskond oli jälle kokku kogutud ja ankur üles tõstetud ning laev hakkas liikuma üha uute seiklust poole.