Kapten
Tonks
Reisi
algus
Elas
kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde
värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja
värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis.
Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi
üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda
aga ainult mõned said laeva pardale . Nädal aega hiljem hakkasid
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
simsu
Õppematerjali autor
.kui eraldi raamatuna. Kogutud teosed (82 köidet) ilmusid 18781910 UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik, tema teoseid .on avaldatud 148 keeles Tema kuulsaimad teosed on "Reis maakera südamesse", "20 000 ljööd vee all" ja .""Viieteistkümneaastane kapten Enne selle raamatu valimist oli mul valida kolme raamatu vahel ning ma ei suutnud otsustada, millist võtta. Niisiis ma lugesin kõigist kolmest raamatust läbi esimesed 20 lehekülge ning siis tegin otsuse. Selle raamatu koheselt põnev algus aitas mul seda valikut teha, kuid kaasa aitas .ka huvi Jules Verne raamatute vastu, kelle ühte teost ma juba olen lugenud 3 Tegelaste iseloomustus
Seal ostsid nad väga odavalt indiaanlastelt kokku kasusnahku ja uuesti laevadel ning paatidel, põhjapõtradel ja hobustel, talvel ja suvel, sõideti koju. Mitme aasta pärast jõudsid nad karusnahkadega Peterburi ja müüsid need seal 600 korda kallimalt maha. Kuid, kui kaupmehed arvutasid kasumit, siis nägid, et reis polnud sugugi kasulik, sest teel olles kulus enamus nende rahast. Mida teha? Ja siin jõudis kaugetest maadest tagasi kapten Ivan Fjodorovits Krusenstern. Tema pakkus Vene- Ameerika kompaniile uut teekonda Ameerikasse jõudmiseks: kas ümber Aafrika või ümber Lõuna-Ameerika. Krusensterni ennast eriti kompanii rahad ei huvitanud. Tema oli elukutseline meremees, kes armastas merd ja reisimist. Ta unistas saada kuulsaks meresõitjaks, nagu komandör Bering, kaptenid James Cook või Laperus. Kuid esialgu ei saanud noorest kaptenist meresõitjat, vaid sõjaväelane. 1788.a. sõdis ta rootslaste vastu, kuid 1793.a
16. Jim läks enne magamaminekut õunatünni omale õuna tooma, kuid seal oli vaid paar tükki järel. Seega pidi ta ühe kättesaamiseks sinna sisse ronima ning seda ta tegigi. Ta jäi kogemata tünnis magama. 17. Jimi äratas suur müts üks tüse meremees istus tünni otsa. Ta tahtis juba tünnist välja hüpata, kui kuulis kedagi kõnelemas. Ta jäi tünni ning kuulas juttu pealt. John Silver rääkis meestele oma teenistusest kapten Flintiga, kes oli ka aarde saarele jätnud. Ta rääkis kõigist oma kuritegudest ja pahedest ning kõik teised olid vaimustuses. Ta rääkis oma mesijutuga kampa veel ühe ausa mehe ning arutles oma plaanist. 18. Jim rääkis kogu loo skvaierile, arstile ja kaptenile. Nad pidasid nõu, kuidas hoida mässu ära. 19. Nad jõudsid kohale ning kapten kuulutas välja puhkepausi nimelt võisid kõik minna saarele ning pidid kahuripaugu peale tagasi ilmuma
ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud. Ühes kohas andsid nad märkidega teada et nad tahavad süüa , varsti toodigi neile liha ja vilja teri , samal ajal tulid mingid võõramaalised loomad , neist ühe tappis robinson ära ja inimesed olid tohutult tänulikud, nii liigutigi edasi. Varsti möödus neist portugali laev, kes peale Robinsoni laevast
Viiteistkümneaastane kapten 2. veebruaril 1873 asus laev nimega Pilgrim San Franciscost püügiretkele. Selle laeva omanikuks oli James W. Weldon. Laeva kapteniks oli kapten Hull. Laevas oli viisteist madrust ja ühest jungast koosnev meeskond. Pilgrimi peal oli ka üks viieteistkümne- aastane poiss, kes oli peaaegu terve oma elu koos kapten Hulluga laeval veetnud. Ta nimi oli Dick Sand. Poiss oskas ka natukene laeva juhtida. Laev sõitis igal aastal korra Uus-Meremaale, et sealt võtta peale vaalapüüdjad. Nad käisid vaalajahil ja pärast seda sõideti tagasi koju. Kohapeal valisid nad endale vaalapüüdjad ja ühe koka. Koka nimi oli Negro. Seekordne saak oli aga napp. Vaalapüüdjad pandi maha ja hakati koju sõitma, ainult kokk jäeti alles, kes tahtis koos nendega sõita San Franciscosse. Ära
jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas väga hästi sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1
Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe läks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad võeti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kõik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mõtles ta vaid põgenemisele. Lõpuks õnnestus tal koos mauripoisiga põgeneda. Nad hulpisid kaua oma väikese paadiga merel, kuni neid märkas üks Ginea laev. Nad võeti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sõita. Kapten ostis ära Crusoe käest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust müüa, aga poiss oli ise nõus kapteniga minema. Brasiiliasse jõudes lõi Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas väga hästi sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika
jagab välja Murdoch. Kuid ,,Titanic" vajas sellise pöörde jaoks rohkem aega. Kuna vahimadrustel ei olnud binokleid, märgati jäämäge alles 500 m kaugusel. Laev põrkas kokku jäämäega. Mõned inimesed tundsid nõrka libisemist, mitte aga E G tekil viibijad, kellel oli kokkupõrkel kuulda põrgulikult valju mürinat, mis äratas kõik tekil viibijad. Mõned kolmanda klassi reisijad mängisid A- teki vööripoolses osas jäämäelt murdunud jäätükkidega jalgpalli. Andrews ja kapten Smith tegid olukorrast kiiresti kokkuvõtte: vesi vööris; vesi esimeses ja teises veekindlas sektsioonis, postiruumis ja 6. ning 5. katlaruumis. Kümne minuti jooksul oli vesi tõusnud umbes 4,25 m kõrgusele kiilust, välja arvatud 5. katlaruum. Kuigi Murdoch oli jõudnud kõik veetihedad uksed ühe kangilevajutusega sulgeda veel enne, kui ,,Titanic" jäämäega kokku põrkas, ei päästnud see Andrewsi sõnul mitte midagi. ,,Titanicu" põhjaminek oli vaid aja küsimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid