Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mina suhtlejana". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, olukordades, vahepeal, suhtlejana, olukordi, juttu, parandama, viisakalt, saadan, kunas, vihasedST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtlemine on informatsiooni vahetus, kuid mitte ainult. Suhtlemise kestel
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja
kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt.
tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e. mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot nn. ,,seedima" e. läbi mõtlema
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte
Minu jaoks oli tema vastus täiesti ootuspärane, sest oleme ka varem sellel teemal rääkinud ja talle meeldib üldiselt oma peret analüüsida, kuna ta on ka ise inimeste käitumiste huviline ja tahab väga teada, miks mida milleks inimesed teevad. Minu kuulamisoskused 1. Milliste inimestega ja mis teemadel kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid? Kõige enam kasutan kuulamistõkkeid ebameeldivate inimestega või siis nendega keda ma ei usalda, kelle juttu ma ei usalda. Teemade poolest võin öelda, et kas ebameeldivatel teemadel, millest ma ei tahaks rääkida, väga igava jutu puhul, väga harimatu või labase inimese puhul, inimeste puhul, kelles olen juba varem pidanud kõhklema või sel juhul, kui tahan ka osa saada vestlusest. 2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Samuti on käitumisel määravaks see, kellega ma koos olen, kas võõraste või sõpradega, kas omaealiste või vanemate inimestega. Avalikus kohas on olukorrad väga erinevad ja kindlasti käitun seal vastavalt mingisugustele normidele ja enda arusaamistele. Näiteks kauplustes, tänaval, kinos jne on selge, et ma ei häiri teisi oma käitumisega. Need on ka kohad, kus mu ümber on palju võõraid inimesi ja arvatavasti ma nendega ei suhtle. Kui seda siiski on vaja, siis räägin viisakalt. Avalikus kohas on võimalik halva käitumisega ja sõnavaraga väga kiirelt negatiivset tähelepanu äratada ning piinlikusse olukorda sattuda. Ma ei soovi seda ja teen endast oleneva, et selliseid olukordi vältida. Koolis on samuti käitumisreeglid, millest peame kinni pidama. Kuid see ei tule alati välja. Tean, et alati saaks paremini käituda ja õppida. Õpetajatega olen enamasti viisakas ja suhtun neisse lugupidavalt
teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
· helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises.
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda
........................................................................................4 2. Mina kui teiste mõjutaja................................................................................................5 3. Mina kui inimeste tundja...............................................................................................6 2 Sissejuhatus Hea suhtlusoskus on väga vajalik, kuna see aitab elus palju korda saata. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. 3 1. Mina kui info edastaja Enda kohta saan öelda, et ma olen hea info edastaja. Kui on vaja kellegile midagi
Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar kilomeetrit jõge mööda alla, seal on kitsesöögimaja, sinna mahub külitsi viskama, katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla liikumises. ROLAND: Laura? LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetuda. Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda teineteiseta... OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.)
LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. siia jääda? Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. 3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame
sellega ka äärmusese. Mul on üks tuttav, kunagi käis suhtlemise koolitusel. Nüüd käib asi temaga umbes niimoodi, et kui ma ütlen talle, et palun pane see laptop kinni. Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus.
pöörata, et tagada parim teenindus ja rahulolu klientide hulgas. Minu kohustused ja vastutus teenindajana: 1. Tervitan klienti tema saabumisel. 2. Jätan kliendiga hüvasti tema lahkumisel. (Kliendi jaoks on tere ja nägemist väga olulised). 3. Kliendi jaoks on väga oluline, et teda märkan ja ma ei jäta klienti kunagi ootama. 4. Klient on firma ja äri osa, mitte kõrvaline isik. 5. Kliendiga ei vaidle ega võistle. 6. Minu töö on kliendiga suhtlemine, mille eest mulle palka makstakse. 7. Ma pean olema suhtlemis- ja teenindusvalmis ( st peab jätma oma eraelu selleks hetkeks kõrvale). 8. Ma pean oskama säilitada oma rahulikku meelt ka konfliktsetes olukordades. Pean oskama pingelistes olukordades hakkama saada ja neid lahendada. 9. Ma pean olema hea keskendumisvõimega, et tagada klientidele võimalikult hea teenindus. 10. Mul peab olema hea mälu, et jätta meelde, klientide soovid ning vajadusel ka
..You live and you learn it! · Uni on nagu muinasjutt , mis ühel hetkel võib tõeks saada . · Every girl is a princess · Reality is wrong. Dreams are 4 real. · Sometimes , i wanna run away to see , if anyone cares enough to follow · I give a big hug to my teddybear, but it wouldn't hug me back, but sometimes I feel it's the only thing I have · Call 911, somebody stole my heart · Igal öösel, kui sina magad ronin tähele ja piilun sind sealt. Saadan "head tööd" musi su põsele ning ingli su kõrvale, sest ise olen kaugel. · 'Kunagi saan ka mina õnnelikuks'' lausus väike tüdruk kihutava auto ette astudes. · Kui oled kurb, vaata uuesti oma südamesse & sa näed, et tegelikult nutad sa asja pärast, mis oli sulle rõõmuks. · Ära peida oma rõõmu , vaid naerata nõnda , et seda sinu silmist näha võiks. · Naerata, sest naerdes on kergem taluda muresid
Õppeained, kus oli vaja loogilist mõtlemist olid minu jaoks raskemad, vajasin aega süvenemiseks, jõudsin väga pika ringiga tulemuseni, loogilise mõtlemise peale ei saanud kindel olla. Enda kohta võin öelda, et olen pisut ,,pikkade juhtmetega". Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu kiiresti, kuid vajan aega selleks, et informatsioon töödelda ja asjad läbi mõelda. Mulle meeldib mõtisklemine, unistamine, fantaseerimine ja arutlemine. Mulle meeldib jälgida olukordi ja inimesi, lahendada probleeme, kuulata, vajadusel nõu anda ja lohutada. Püüan probleemidesse süveneda, mitte lahendada pinnapealselt, suudan saavutada enese üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes tekivad pähe sündmuste ahelad nagu oleksin ise peategelane sündmuste keerises
Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda.
Olen kerge, aga rõhun, Tahan luua, aga lõhun. Olen eksinud, kuid su leian. Lasen minna, aga südames hoian. Olen suur, aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen su retk. Olen päev, mil säravad tähed. Saadan su ära, kuid ei taha, et lähed. Ma haavan, kuid ei purusta. Tahan teada, kuid ei küsi. Olen vaid HETK, mis EI püsi! See kui sa kellegi kõrval magades tahad ta kaissu võtta nii kõvasti kui suudad, see kui sa võid suudelda kedagi ning siis selle hetkeliselt lõpetada teades, et te saate seda igahetk jätkata, see kui keegi hoiab su käest ning sul tekib tunne nagu tahaks laulda maailma kõige ilusamat laulu, see
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
" Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
Alati kui olen midagi alustanud, siis viin selle kohe peale alustamist lõpuni. Kasvõi terve päev tegutsen selle ühe töö kallal. Samas olen ka loominguliste annetega, siis vabal ajal, saan tegeleda segamatult käsitööga. Võimalik, et ületan ennast, ja proovin kandideerida sotsiaaltöötajaks, kuskile asutusse, mitte vallasotsiaaltöötajaks. Kardan, et vallasotsiaaltöötajal on visuaalselt mulle tundunud, et rohkem tööd, peab teadma rohkem asju, ja olukordi, kuid asutusesiseselt sobiks mulle rohkem, kuna ei ole nii ülevoolavat info töötlemist ja kogumist vaja. Ma ei tea, kas see info on tõsi või mulle nii lihtsalt tundub. Mis saab minust 5 aasta pärast? Võib ainult kaks asja juhtuda, emba kumba, kui ma valisin sotsiaaltöötaja töö, ning kui see mulle meeldib, siis jään asutusesiseselt sotsiaaltöötajaks kuskile asutusesiseselt. Kui aga mulle töö ei meeldinud, siis vahetan ma arvatavasti
MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest mulle meeldib teha üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak
Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan päevade peale ära, lisaks teen vahepeal pause nt. teen süüa või koristan. Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Tugevateks külgedeks pean kindlasti sisemist vajadust ja motivatsiooni ennast pidevalt arendada ja uute suundadega kurssi viimist. Oskan vaadata laiemalt, ning oluline on ka õpitust arusaamine. Nõrkadeks külgedeks võin välja tuua vähese püsivuse, sellega pean veel kõvasti vaeva nägema ja püüdma ennast sundima asju lõpuni tegema nii on lihtsamalt efektiivsem
ja eriti just suvehommikul, kui päike on alles tõusmas, ehk siis hommikul kell pool kuus või varemgi veel. Värske õhk ja vaikus mis vee peal nii hommikul vara on, on kirjeldamatu. Sellist asja ma võtan puhkusena. Vahepeal küsivad vanemad, et kas mul ei ole mõttes olnud suvel kuskile raha teenima minna, kuid mina alati vastan selle peale, et nad ei anna ju mulle võimalustki. Ja teiseks, kui mul taskuraha vaja läheb, siis saan nii või naa nende käest ka. Endal küll tekivad vahepeal süümepiinad, et kõik raha vanematelt küsin, kuid suvevaheaega võtan ikkagi kui puhkusena. Kõige parem osa suvest on see, et me käime vanematega alati kuskil reisil. Mitte alati välismaal, kuid kindlasti kuskil Eesti peal. Viimane suvi käisime vanematega Egiptuses, kus oli väga lahe. Kõik olemine ja elamine on seal ikka täiesti erinev kui Eestis, alustades kliimast ja lõpetades kommetega. Loodus ja püramiidid olid omamoodi, kuid ei Vpustanud mind nii, kui lootsin
Nelja silma all räägiks ausalt oma arvamust situatsioonist ja kuulaks õpilase pretensioone, lõppuks pakkuks koos leida lahendust, mis rahuldaks meid mõlemat. Muidugi ebakorralik 1 käitumine nõuab märkamist ja karistamist, kuid sanktsioonid ei pea olla üleliigsed ja kindlasti tuleb seletada, mille eest õpilane saab karistust. Ma arvan, et inimlik suhtlemine mõjub paremini kui autokraatne agressiivsus ja et õpilase arvamusega tuleb arvestada. Nii ta näeb õpetajas inimest, kellega võib arutleda probleeme, seega ei ole põhjust tülitsemiseks. Kui tegemist klassiga, kus ma olen õpetanud juba aastaid ja tean õpilaste iseloomu, ja konfliktis osaleb terve õpilaste rühm, siis võiks organiseerida diskussiooni, et arutleda, millega täpselt nad ei ole rahul. Sest asi võib olla mitte õpilastes, aga minu oma
sarnased ja igas asjas ühte meelt. Ma arvan, et paljud kujundavad oma arvamuse mingist inimesest enne, kui teda täpsemalt tunnevad ja seega on välimus üsna oluline, sest tavaliselt leiavad ilusate riiete ning kena nöolapiga inimesed paremini sõpru, kui need, kes riietuvad tagasihoidlikumalt või, kel pole eriti kenat välimust. Kuid see kõik ei pruugi ka tõele vastata. Oluline on ikka see mis inimese sees on: kuidas ta mõtleb, tunneb ning käitub ja ma arvan, et kui käituda teistega viisakalt ja heatahtlikult siis vastavad nemad ka samaga. Kuigi ma tean, et alati ei saagi kõigiga ühtviisi hästi läbi saada, ning kõiki oma sõbraks pidada. Siiski võin ma öelda, et sõbrad mängivad sinu isiksuse kujundamisel suurt rolli, sest alati leidub keegi, kellega on sul midagi ühist ja sarnased leiavad ikka teineteist üles.
siin olen, siis on hästi. Ma tõesti usun, et siis on hästi. KIOKO Miks sa siin oled, Ike? IKE Ma tahtsin näha, kas see koht on alles. (paus) 8 Ma ei teadnud, et sa elus oled. KIOKO Pasa artist. Kioko suudab end koguda. IKE Mis sa vahepeal teinud oled? KIOKO Viimased viis aastat? IKE Ma ei tea. Jah. KIOKO Eksisteerinud. IKE Sa näed hea välja. Terve. KIOKO Terve? IKE Sa tõesti vihkad mind. KIOKO Kas sa käisid vahepeal ravil? IKE