TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND september 2013 Enesehinnang ettevõtjana vastused küsimustele NIMI õppejõud: Juhan Teder 1. Kas Sa oma isiksuseomadustelt sobid ettevõtjaks? Mis osas jah ja mis osas ei? Ettevõtjat edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma omaduste kogumiga unikaalne. Mis puutub minusse, siis ma loodan, et mul on head võimalused ettevõtjaks saada, kuna kahjuks mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele, seepärast on raske ette kujutada, mis on tegelikult äritegevus.
reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest- tööjaotus, toote väljamõtlemine ning selle võimalikult soodne tootmine, nipid, millega kliente oma toodet ostma panna ning kõik muu veel. Olles õpilasfirma tegevdirektor ning juhtinud seda firmat juba rohkem kui pool aastat olen ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv
Sisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv.......................................................................................................... 4 Enesekindlus................................................................................................... 4 Eneseteadlikkus....................................
) - kulutused täiendkoolitusele 6. Riskianalüüs Kõige lõpuks analüüsitakse läbi riskid. Üks efektiivsemaid ettevõtte riskide analüüsimiseks on SWOT analüüs, mille koostamist on kirjeldatud artiklis "Äriplaan - SWOT analüüs". Sagedasemad vead äriplaani koostamisel · Eesmärgid püstitatakse peale finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia.. Kui finantsprognoosid näitavad, et eesmärke valitud strateegiaga saavutada ei õnnestu, tuleks muuta strateegiat, mitte eesmärke. · Ärikeskkonda analüüsides kopeeritakse äriplaani erinevaid arengukavasid ja riiklikke strateegiaid. Sellisest tegevusest pole ettevõtjal mingit kasu. Ärikeskkonna analüüsi mõte on võimaluste ja ohtude tuvastamine, seega tuleks uurida vaid neid
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.). Loeng-1, lk7- “Entrepreneur" - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad (nt Marco Polo (1254-1324)), kes reisidele asudes sõlmisid kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused.
Seda eesmärki kavatsetakse töö raames täita uurimisega, et milles täpselt seisneb ettevõtte loomise raskus, millistes tegevusega seotud tegurites see kõige enam avaldub ja kuidas mõjutavad ilmnevad probleemid ettevõtjat kui isikut. Uuritavaks ettevõtteks on Raivo Tammelehe ettevõte AS-i Baltic Pack EST. Põhjuseks just selle ettevõtte valikul on see, et Hr. Tammeleht on eeskujulik näide sellest, kuidas igaühest võib ilma pikema ettevalmistuseta ja ilma mahuka algkapitalita saada ettevõtja. Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja
Küsimused on valikvastustega testi vormis. Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutluses on.
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht.
Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
(täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse,
Ma näen kliendis isiksust, mitte indiviidi. Ma teenindan rõõmsameelselt, soovides pälvida kliendi täielikku rahulolu. Suhtlemskunsti õppimine aitab mul saavutada tasakaalu kliendi rahulolu ja firma reaalse teeninduse vahel. Seega on mul palju arenemisvõimalusi. (järeldus:õpikust H.Tooman, A.Mae(1999)Inimeselt inimesele) Siinkohal pean ära tooma, et tavaliselt käitun kliendiga nii nagu ma tahan, et minuga käitutakse. Olen emotsionaalne ja võtan kõike liiga isiklikult. Nagu oleneks minust teiste heaolu(mingil määral olenebki). Kindlasti on mul oma osa elus ja ma usun, et minu rõõmsameelsus on olnud paljudele abiks, kui nad on mingil põhjusel kurvad. Teine kord käitun endalegi ootamatult ja võõralt, nagu oleks keegi teine minu sisse pugenud. Ei tea aga olen ennast sellistest olukordadest leidnud. läbi eneseanalüüsi testi lk. 106-108. Pidin kogema fakti,et klient on mulle tähtsam kui ma ise
Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu TCM analüüsi tulemuseks oli 249 punkti ehk siis suurepärane juht. Ma arvan, et suurepäraseks juhiks ilma kogemuste ja teadmisteta ei saa. Ja niisama mingit testi tehes ei saa kindlasti võtta endale tõepähe, et oled suurepärane. Kindlasti näitas see test pigem eeldust, et minust võiks saada suurepärane juht. Mulle meeldivad erinevad väljakutsed ning kui mulle see võimalus antakse annaksin endast 101%. Kes on üldse juht? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab teistega ning kohtleb kõiki võrdselt
13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14.2 Majandusliku töö mõiste. 15.Tööviljakus. 16.Töövahendid - seadmed, hooned, rajatised, maa . 17.Kapitali mõiste. 18.Põhikapital ja käibekapital. 19. Sissetulek. 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem 22. Tööturg, tööaeg, töötasu. 23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg 24. Inflatsioon ETTEVÖTLUSE ALUSED 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste 1.2. Ettevötjaks kujunemine 1.3. Naiste eripära ettevötjana 1.4. Väikeettevötte omamise plussid ja miinused 1.5. Ettevötlusega kaasnevad riskid 2. Keskkond 2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng 2.2. Ettevötluskeskkond 3. Ettevötlusega alustamise erinevad vöimalused 3.1. Frantsiis 3.2. Tegutseva ettevötte ost 3.3. Uue ettevötte asutamine 3.3.1.Äriühingu asutamise protseduurid 3.3.2.Äriühingu registreerimistoimingud 3.3.3
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
ja abitust. Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed, kardab oma arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd..." 8 Tüüpiline sisekõne: "Mida nad küll minust mõelda võivad... Mis ma küll ütlema ja tegema peaksin.. Kuidas olla nii, et nad minuga rahule jääksid.."(2) Märter olemine tekitab kannatust ja soodumust haigestuda. Ta ilmutab suurt visadust, et hädaldamise ja kurtmise abil ümbritsevate tähelepanu võita ja oma tahtmist saavutada. Eesmärk on teiste kaudu ise oma tähtsustunnet tõsta. Selle nimel hoiab ta kaaslasi pidevalt kursis oma hädade ja probleemidega. Tema kaheks lemmikväljendiks on: "Kui raske mul on.
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
See tabab mingil eluhetkel iga viiendat inimest; iga viieteistkümnendat nii rängalt, et ta vajab haiglaravi. Korduva raske depressiooni all kannatavatest inimestest sooritab umbes 15% enesetapu. Mõne depressioonitüübi puhul esineb hormonaalseid muutusi, mis võivad rängalt kahjustada immuunsüsteemi. Selle tulemusel muutub inimene haigustele vastuvõtlikumaks. Ehkki statistika tundub võrdlemisi sünge, tahan rõhutada kaht lootustandvat punkti. Esiteks: kui olete depressioonis, pole te sugugi üksi. Kannatav inimene tunneb end sageli olevat täiesti üksi. Ometi on depressioon äärmiselt levinud haigus. Paraku ei söanda paljud oma depressioonist rääkida, pidades seda häbiväärseks. Selle seisundiga käiks just nagu häbimärk kaasas, ja see on väga halb. On ju depressioon vägagi levinud nähtus, mis puudutab pea igat perekonda. Teiseks: depressiooni võitmiseks on abi ja lootust. Depressioon on üks paremini ravitavaid meeleoluhäireid
Meditationes De Prima Philosophia, In quibus Dei existentia, & animae humanae à corpore distinctio, demonstrantur. Meditationes II, VI. (Oeuvres de Descartes. Publ. Par Ch. Adam & P. Tannery. Vol. VII Paris: Léopold Cerf, 1904; p. 23-34, 71-90). 1 tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kitt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja teadlikult: magajale ei tuleks need asjad ette nii aredatena. Muidugi, nagu ma ei maletaks, et mind on unes teinekord petnud ka taolised mõtted!; ja kui ma selle üle paremini järele mõtlen, näen ma selgesti, et kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi eristada ärkvelolekut unest nii selgesti, et ma jahmatusest kangestun, ja see kangestus ise peaaegu kinnitab mu arvamust, et ma magan.
liialt kontimurdev. Kuid ei kahtle hetkekski Eeva töökindluses ja pädevuses, lihtsalt liialt keeruline iseseisvalt harjutamiseks. Vastav majandustarkvara oma detailsuse ja multifunktsionaalsuse poolest kuulub kindlasti pigem suurema äriühingu tarkvara portfelli, ühe näitena tean, et OG Elektra AS-s on just see sama tarkvara kasutusel. Järjekorras teine müügiarve saab lihtsa vaevaga vormistatud ning tunnen ennast juba üpris kindlalt Profiti majandustarkvara käsitsedes, aga täielikus haldamises ma veel nii kindel ei oleks, on ju palju funktsioone, mis mul veel täiesti ilma tähelepanuta jäävad, aga algteadmised on juba head. No nii, ikka panin millegiga mööda ka selles kasutajasõbralikus Profitis, millegi pärast toimus viimase müügiarve laekumine kohe kassasse, ehk seetõttu, et kontoks müügiarvel olin pannud vaid realisatsioon müügist 20%, pean üle kontrollim veel.
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha
Värbamisel ja valikul Koolitamisel Edutamisel – keda edutada. Tunnustamisel – mille eest kiita, millal kiita. Soorituse hindamisel – kes kui hästi midagi on teinud. Töö huvitavamaks ja rahuldust pakkuvamaks muutmine Rahulolu suurendamine – kuidas korraldada töötegemist nii et nad oleksid rahul selle (inimene tuleb tööle säravate silmadega). Töökeskkonna turvalisus, töövahendid – tunnen ennast kindlat, et töövahendid ei tekita stressi ja pingeid. Töötajate motiveerimine – mis sunnib inimest pingutma, miks anda maksimum millegi jaoks. 9 Toimivate meeskondade kujundamine – tiimitöö on oluline sest töö nõuab nii paljude erinevate kompetentside integreerumist. Sest spetsialist saab olla ühel
· ära mõtle et sa ei vääri elamist, sest saatus kuuleb su mõtteid. · Life ends when you stop dreaming. Hope ends when you stop believing. Love ends when you stop caring. So DREAM, BELIEVE AND ALWAYS CARE! · Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid. Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud. Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud . · Kui sa haige oled, siis on sõber see, kes saabub kotitäie apelsinidega, krimkaga, mida lugeda tahtsid ja kimbu lilledega. Ta sätib lilled vaasi, teeb sulle kuuma jooki, peseb nõud ja läheb. · Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea · ja see ei tähenda, et ma nutan ja tahan sind tagasi, ma lihtsalt tuletasin meelde aegu mil ma sind veel
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Müügi põhitõed Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem? [Type the author name] "Väikesed muudatused võimetes viivad suurte muudatusteni tulemustes." Sisukord Sissejuhatus 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? 3 Klientide eripärad 5 Müügitsükkel 7 Ettevalmistus ja häälestamine 8 Kontakti loomine ICE BREAKING 8 Vajaduste lahtiselgitamine 9 Toote esitlemine 10 Vastuväidetega tegelemine 11 Closing 13 Lisamüük crossell 19 Kokkuvõte 20 1 Sissejuhatus Müügitöö on kahtlemata kõige huvitava
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte!
mööda ringi otsides väljapääsu. Mind ehmatas iga äkiline häälitsus. Mu jalg ja pea valutasid hirmsasti. Ma olin väsinud üle ja ümber ronimast asjadest ja laipadest. Miski haaras mul jalast. "Äääh!!!", kiljatasin ma. Ma ehmusin kohutavalt. "Ärge kartke! Ma lihtsalt vajan teie abi," ütles üks naine, kes oli jäänud ühe väiksemat sorti kapi alla. Ta ise oli liiga nõrk, et seda kappi nihutada. "Ma palun, aidake mult see kapp pealt ära!! Ma südamest palun! Võib-olla tunnen ma seda ümbruskonda ja saan meid siit välja aidata!" nurus see naine. Ma nihutasin seda kappi veidi. Ma tundsin, et see kapp polegi nii raske ja tõstsin selle ilma suurema vaevata selle naise pealt ära. "Aitäh! Ma olen sulle suure tänu võlgu!" ütles naine. "Minu nimi on Miina. Mis on sinu nimi?" küsis ta. "Minu nimi on Jasmiin. Te olete raskelt haavatud. Kuidas te üldse liigutadagi saate?" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav
Küsimus: Kuidas ma klientidele tundun? Juhtimislahendus: Uurige välja, mis neid häirib ja mida te saate nende jaoks kasutoovalt ära parandada. Klient on ülemus: efektiivne partnerlus ülemusega Vana müügikeskne lähenemine ei tööta. Palju rohkem töötab nüüd partnerikeskne lähenemine (näide: nüüd räägivad müügiesindajad sellist juttu: "Uurime üheskoos, kuidas tindi värv aitab kaasa teie eesmärkide saavutamisele".) Mõned soovitused, kuidas edukat partnerlust klientidega üles ehitada: 1. Tehke kodutööd enne pakkumise esitamist. Ettevalmistav töö on kriitilise tähtsusega. Ettevalmistus koosneb mitmest sammust: - Uurige läbi olulisemad trendid ja arengud, mis on aktuaalsed kliendi tegevusalal. - Uurige nende inimeste tausta ja huvisid, kellega te kliendi juures kokku puutute. - Uurige, millised on kliendi ootused eelseisva kohtumise suhtes. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
