tööandjaid. Ühiste töörühmade analüüsi tulemusena on jõutud arusaamadeni, mis on tähtis õpilasele ja mis õpetajale, millal on tegemist õpi- ja millal õpetamisraskusega. Kooli kvaliteeti iseloomustab tema valmisolek õpetada kõiki lapsi. Eesti haridussüsteemi missioon on luua tingimused ja eeldused, et ühiskonna kõigist liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes suudavad elus väärikalt toime tulla Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes
realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele
maksimaalseks arenguks, areng lapsevanema teadlikkusest ja energiast. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda suunatud tööriistu ning oma psüühikat reguleerivaid tööriistu ehk märke.Märgid - keel, numbrid, matemaatilised sümbolid, pildid, kirjalikud tekstid, skeemid, kaardid, mänguasjad, tinglikud märgid. Arendav on selline õpetamine, mis suunab kõrgemate psüühiliste funktsioonide, st uute funktsionaalsüsteemide kujunemist. Iga uus süsteem areneb kõigepealt kollektiivses tegevuses kui interpsüühiline ja alles hiljem toimib kui individuaalne, st kui sisemine ehk intrapsüühiline tegevusviis. Õpetamine ise ei ole areng, kuid õigesti korraldatud õpetamine “veab” lapse vaimset arengut. Igal õppeainel on oma võimalused lapse arengut “tõugata”. Selleks on aga vaja teada, mil viisil see ühel või teisel arenguetapil toimub. Lapsest lähtuv lähenemine- Lapsel on õigus oma arusaamadele, huvidele. Iga last
(Häidikind, 2008). Vaimne alaareng (oligofreenia, nõrgastuslikkus) – on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud oskuste ja intellekti madalam tase, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. Vaimse alaarenguga võib kaasneda mõni muu vaimu – või kehapuue. Neil lastel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse mahajäämusega lastel ei pruugi see soodsas ja toetavas sotsiaalses miljöös olla silmatorkav. (samas, 5.) 5 1.2. Vaimse alaarengu tasemed Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet: 1. Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega. Enamik neist saavutab täieliku iseseisvuse eneseteenindamisel, samuti praktilised oskused, kuid tavalisest tunduvalt aeglasemalt
Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta. Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja. Et suhteliselt lühiajaline kohtumine arenguvestlus oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus. Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis- ja välditavate
b) jutustus jutu lugemine või jutustamine, luuletuse ettelugemine, muinasjutu jutustamine c) näitevahendite tutvustus demonstratsioon selgitused vahendite kohta, vajadusel katse demonstratsioon B. kooperatiivsed ehk koostöömeetodid õpetamisviisid, kus õpetamisprotsessis on aktiivsed osapooled ja teevad koostööd nii õpetaja ja lapsed või lapsed omavahel: a) laste küsitlemine (õpetaja küsimused lastele) b) lastega vestlus (mõttevahetus, arutelu) c) rühmatöö (lapsed täidavad rühmas ühist ülesannet, mis on eelnevalt õpetajaga läbi arutatud) C. iseseisva töö meetod laps täidab iseseisvalt õpetaja poolt selgitatud ülesannet. 11. Pedagoogilise dokumenteerimise jaotus ja tasandid. · Laste tasand näha on laste kaasamine ja laste huvide arvestamine; üles on kirjutatud
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.............................................................................................8 3.2
ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult
väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja
...............................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele..........................................................................19 2.2.1Õpetajate mõju............................................................................................. 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori.......
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
arengus; emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Ameerika vaimupuudeassotsiatsiooni (AAIDD) käsitlus toimetulekuoskustest kontseptuaalsed, sotsiaalsed ja praktilised oskused. Vaimupuue kui isiku võimete ja keskkonna nõudmiste interaktsioon. Õpiraskused määratlus ja alajaotused (üldised ja spetsiifilised). Õpiraskuste väljendumine eri vanuses lastel. Psüühika (eelkõige tunnetustegevuse) erisused ÕR lastel. Õpiraskuste eristamine teistest arengu probleemidest. Andekus määratlus ja erinevad käsitlused. Intellektuaalsete võimete erisused, loovus, motivatsioon. Andekusele viitavad tunnused lapseeas. Andekus kui erivajadus. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed - lapsed, kellel on probleemid tunnetustegevuses. Intelligentsus On üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus.
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
igapäevaelu probleeme, ühiskonnaprobleeme, et aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Natukene läks sel perioodil hädasolijatelt kõrvale, et inimesed hakkasid edale keskenduma. J-J. Rousseau (1712-1778) - Prantsuse filosoof, asetas lapse individuaalse pedagoogilise teooria keskmesse. Oluline, et tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega. Kasvataja peab last kohtlema austusega, sest laps teab ise, mis on talle hea (uus suundumus). Ütles, et kasvataja pole ainult lapsevanem, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed, asjad. Laps ei ole objekt, vaid subjekt. Ütles, et inimene on oma põhiolemuselt hea. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilisestest, ega majanduslikest kaalutlustest, vaid inimene peab elama vastavalt oma olemusele. Oluline on lapse uudishimu kasvatamine, laps peab otsima ise teadmisi, olema algataja pool. Pooldas karmi karistust eksimuse korral.
mitmete keskkonnaprobleemidega […]. Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva keskkonna seisund.“ Väga oluline on õpetaja eeskuju keskkonnaprobleemidega tegelemisel ning vaid äratundmisele ja meeldejätmisele suunatud õppimine võib oluliselt kahandada lapse huvi 17 looduskeskkonna suhtes. (Timoštšuk 2005a, 14, Timoštšuk 2005b, 186). Õppemetoodikatena toetavad lapsi õppekäigud, õuesõpe, õpperajad, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus, mängud ja praktiline tegevus, kus kõik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik, Liivik, Täht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada.
Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Eelkooliealised satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Egotsentiline kõne on seega iseenda juhendamine lapsel. See on oluline faktor, mis aitab sotsiaalseid mõttekäike internaliseerida. Iseenda verbaalne juhendamine on mõtlemist, 17 planeerimist, järjestamist soodustav tegevus. Lapsel tekib võime oma käitumist verbaalselt reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see tegevuse ajal valjult rääkimist, räägitakse, et mida ma parasjagu teen ja kuidas jne.. alles lapseeas suudetakse seda oma mõtetes teha. Kaasaegsed lähenemised Tittedel on maailmast palju naiivseid teooriaid. Habituatsioon ehk äraharjumine.
Suur koolidebatt (Great School Debate) vallandus Ameerika Ühendriikides pärast seda, kui 1983. aastal ilmus National Comission on Excellence in Educationi (NCEE) raport. Komisjoni teadaanne rahvale oli järgmine: oleme hädaolukorras, olles ise hävitanud selle õpitulemuste kasvu, mis järgnes nn Sputniku ehmatusele 1957. aastal. Riiki ähvardab keskpärasuse tõus, mis uuristab haridussüsteemi alustalasid. Komisjon pakkus lahenduseks hariduse kvaliteeti (excellence in education). Kõigepealt tähendaks see ühiskonna kvaliteedi muutust - ühiskond peaks kiiresti ja õigesti reageerima muutuvatele oludele muutuvas maailmas. Kooli seisukohalt tähendaks see, et igale õpilasele seatakse kõrged eesmärgid ja kõrged ootused ning ühtlasi aidatakse õpilast neid saavutada. Õpilase seisukohalt tähendaks see nii koolis kui ka hiljem tööelus tegutsemist oma võimete piiril või isegi üle selle. Põhieesmärgiks peaks olema tõsta keskmise õpilase haridustaset,
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
