Koppvetikas (Chlamydomonas) Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb. Koppvetikas on rohevetikaperekond, kuhu kuulub ligi 500 liiki. Liikide eristamisel on olulised üksiku
vormid veekogudest eutroofseteni õitsenguid järvedes, sagedased Paljud suudavad kasvada Taluvad madalat CO2, hilissuvised dominandid madala N/P suhte juures kõrget O2 ja kõrget pH Rohevetikad *Väikesed flagellaadid Chlamydomonas Levinud oligotroofsetes Mõned Chlamydomonas Levinud erinevates järvedes liigid tüüpilised happelises seisuveekogudes keskkonnas *Koloonialised Eudorina, Volvox Mesotroofsetest eutroofsete Tihti leitud ajutistes Ei ole populatsioonis flagellaadid veekogudeni veekogudes: tiikides ja dominant
omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid. Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. (Taimede kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.) Koppvetikas: Koppvetika iseloomustus Põisadru on ainurakne vetikas ja kuulub rohevetikate hõimkonda Ladinakeelseks nimeks on tal Chlamydomonas. Ehitus kehakuju on silindriline. Ta paistab roheline selle pärast et tal on kehas kloroplast. Tal on veel silmtäpp mille abil ta liigub valguse poole ja liikumiseks on tal kaks viburit. Kasvukoht ja toitumine Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides. Toituvad fotosünteesides. Levik väga tavaline vetikas kogu maalimad. Sageli esineb massiivselt põhjustades väiksematel veekogudel õitsenguid. Keermikvetikas: Keermikvetika ehitus
GMtaimed meditsiinis Taimed on võimelised sünteesima väga laia molekulide hulka ja seetõttu üritatakse geenitehnoloogia abil panna taimi tootma ka ravemeid Võõrvalke on proovitud GMtaimedes toota väga mitmel viisil, näiteks: * Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber)
Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2
Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres?imgurl 2
Tetraad tähendab meioosi tulemusena moodustunud nelja gameeti. Tetraad võib olla kindla järjestusega (Neurospora) või mittejärjestatud (pärmid). Haploidsetel organismidel fenotüüp vastab alati genotüübile (retsessiivsus ja dominantsus puudub)). Haploidsus kergendab oluliselt geneetilise geenikaardi koostamist. Kolm enamkasutatud organismi: (kõigil neil nii suguline kui mittesugu´line paljunemine): Pärmid (Saccharomyces cerevisiae); Rohevetikas (Chlamydomonas reinhardtii); Leivahallitus (Neurospora crassa). Geeni konversioon: Väga lähedaste geenide korral võib toimuda mitte vastastikune vahetus. Seda nimetataksegi geeni konversiooniks. Esineb kui tetraadsete gameetide genotüübid on 3:1 või 1:3 aga mitte 4:4, 2:4:2, or 2:2:2:2. Selle põhjuseks on vale paardumine rekombineerumise käigus. Mis hiljem repareeritakse (eksonukleaasne eksisioon ja siilimine DNA polümeraasiga).
annaabi.ee 
