Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraank, retseptor, valgud, ainuraksed, eetikaumembraan, bakterid, tunnevad, psühholoogia, korteris, kingloom, amööb, pärmseen, fotosüntees, maitsetumembraanis, pigment, kolvike, science, bioloogiauline, elusorganism, masinad, hulkraksed, koppvetikas, silmviburlane, immun, energiavahetus, autotroofid, 6co2, 6h2o, heterotroofidKriminoloogia Sport Turism Energeetika (ressursid) Rahvastikuküsimuse lahendamine KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus – kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, kool Psühholoogia – tänapäeva psühholoogia teoreetikud tammuvad paigal, sest nende hüpoteese pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Intervjuudest saadud andmed pole usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka iseennast petta. Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots
Mis on elu?.................................................................................... Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamisega). Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine).
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.
tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslikult jagunevad rakud: prokarüoodid- eeltuumsed eukarüoodid- päristuumsed 3.)Ainevahetus- toimub organismi ja keskkonna vahel. Keskkonnast saab organism toitudest anorgaanilisi(vesi, soolad, alused, oksiidid, happed) ja orgaanilisi aineid(teiste organismide koostisosad)
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus.
Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi. Bioregulatoorne hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. · Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. STRUKTUURID: · Primaat aminohappeline kett · Sekundaar spiraal · Tertsiaar gloobul (ensüümid, antikehad) · Kvatemaarstruktuur on ühinenud, mitu gloobulit.
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused.
Võimalikud raskused liigi (mõiste) piiritlemisel. 26. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused. Ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. 27. Eluslooduse põhilised eluvormid. 28. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. 29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm
b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 3 1. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus
BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed.
toitainetest energiat kasutada b. Vabade radikaalide tekitamine organismis C, H, O kõikide orgaaniliste biomolekulide koostises on olemas N, P, S mitmekesistavad biomolekulide ehitust: 1) Lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet 2) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid molekulides (nt väävlisillad on valgumolekulides) 3) Uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi N: aminohapped, valgud, nukleiinhapped P: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid S: aminohapped, valgud, teadud vitamiinid Mesoelemendid Esinevad ioonsel kujul (Na, K, Ca, Mg, Cl) Na, K Na tüüpiline rakuväline, K rakusisene element. Koos teevad: 1) Reguleerivad vee reziimi Na säilitab vett. K soodustab veeväljutamist 2) Ainete transpordiks, membraantranspordis osalevad koos 3) Tekitavad nõrku elektriimpulsse rakkudel: a. Vajalik närviülekandes b
Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 8). 5 Rakuline tasand- vesi koos veeslahustunud ainetega põhjustab siserõhu ehk turgori, olemas
............23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas................................................................................................. 33 4.1. Mehhanismid, mille abil hoiavad bakterid tsütoplasma pH-d stabiilsena. . .34 4.1.1. Tsütoplasma pH reguleerimine prootonite transportimise abil.............36 4.1.2. Prootonite tarvitamine või genereerimine metaboolsete ensüümide abil................................................................................................................. 37 4.1.3. Passiivsed mehhanismid, mis toetavad pH homöostaasi.....................38 4.2. Ekstremofiilide kohanemine pH-ga...........................................
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
põhietappe; oskab loetleda kudede liike; oskab anda skemaatilise üldülevaate inimkeha kohta; oskab nimetada üksikuid kehapiirkondi ja kirjeldada nende toiminguid; oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud
annaabi.ee 
