Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks mulle meeldib sporti teha?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, liikuda, tundides, istuda, sugulastega, tahe, sportida, joostes, kasulikum, ujumine, suusatamine, istudes, liikumisestMulle meeldib sport Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või mingil kindlal eesmärgil (näiteks: end vormis hoida, kaalu langetada, võita võistlustel vms.). Spordialasid on palju ja igaüks saab valida omale sobiva. Populaarsemad spordialad on suusatamine, korvpall, võrkpall ja jalgpall. Mulle meeldib sport, kuna see on asi mis viib mu mõtted mujale. Ma ei ole inimene kes koguaeg paigal istuks, mulle meeldib liikuda. Sport on osa minu vabast ajast. Tegelen spordiga päris palju, mängin korv- ja võrkpalli, sõidan palju jalgrattaga, käin jooksmas mõnikord ja talvel suusatan. Minu kõige lemmikum spordiala on võrkpall. Olen sellega tegelenud juba 3-4 aastat. Võrkpalli mängides muutub mu tuju paremaks, ma saan enda välja elada ja kõige toredam on see, et seda saab mängida koos sõpradega
Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal hommikul paariminutiline võimlemistunnike, et keha oleks päevaks valmis. Võib ka õhtuti, enne magamaminemist natuke harjutusi teha. Spordi tegemisega kasvab meie enesetunne, hoiame vormi, parandame tervist, lihased on tugevamad
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda
meelel. Üritan neid igati aidata, sõidutehnikat sättida. Lastele meeldib nippe kätte saada. Oled lapsi suunates sama auahne ja järjekindel, nagu olid sportlasena? Jah, head tulemused on tähtsad. Aga me pole arengut noortemedalite nimel forsseerinud. Loodan, et tulevikus annab praegu ehitatavale tublisti koormust lisada. Olid suuskadel kainelt kaalutlev fanaatik nagu ka Jaak Mae ja Raul Olle. Kas märkad oma lastes sama suhtumise alget? Neis on tahtmist sportida, treenida ja võistelda. Eriti meeldib võistelda, nagu omal ajal mulle. Suviti sobisid jooks ja triatlon, nii ka mu lastele. Fanatism? Meie ajal polnud väljundeid nagu arvutis surfamine, õuemängule jäi rohkem mahti. Õnneks oskavad meie omad värsket õhku ja liikumist hinnata, ju paneb see spordile aluse. Ja oled uhke, kui aasta juuniorideks kuulutatakse Andreas ja noorteklassi kuuluv Anette? Kui Andreas ja Anlourdees võidavad endast vanemaid?
· Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse
ning lõbusam ja selle kaudu saaks ka paremaid tulemusi. Oma väikese venna käest kuulen tihti, et neil oli väga vahva kehalise kasvatuse tund. Neil ei ole koolil oma staadioni ning seetõttu käivad nad Hirve pargis tundi tegemas, tundi tehakse iga ilmaga. Õpetaja teeb neile palju erinevaid mänge ja võistlusi, selle aasta viimase lume veeretasid nad ka mäenõlvast alla suurteks pallideks. Vahva oli ja samas olid lapsed saanud palju värske õhu käes kehaliselt liikuda. Algklasside lastele tuleb kindlasti pöörata rohkem tähelepanu, kuid samas on nendega ka mõnevõrra lihtsam, kui välja jätta see, et nad kipuvad end vahel vigastama. Kui peakski juhtuma, et õpilane end vigastab, mida juhtub väiksemate lastega tihedamini, peab õpetaja selleks kindlasti valmis olema. Nagu kõik teised õpetajad peab ka kehalise kasvatuse õpetaja kindlasti oskama esmaabi anda. Esmaabi andmise oskus on kehalise kasvatuse tunnis väga oluline, kuna võrreldes
üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes tekivad pähe sündmuste ahelad nagu oleksin ise peategelane sündmuste keerises. Lugedes saan emotsionaalse kogemuse, et pikka aega on raske uut asja või raamatut käsile võtta. Istudes tundides või nüüd loengutes ei meeldi mulle kuulata lektoreid, kes räägivad kuiva teooriat, kasutavad raskeid termineid. Mulle meeldivad loengud, mis on mitmekesised, kus tuuakse näiteid kongreetsetest situatsioonidest, elust enesest. See kinnistab teadmisi, jääb meelde ning annab oma võimalusi oma teadmisi ka teistele edasi anda. Mitte teaduslik jutt, vaid oskus seda teistele edasi anda ja sellesse süveneda. Samamoodi proovin ka ise õppides käituda ja õppimisse suhtuda.
Kolmas peatükk keskendub lapsele, kus on kirjeldus tervisenädala kohta ning mapi sisu. Neljandas peatükis on kirja pandud kõik mängud, koos seletustega. Lisaks on välja toodud kasutatud kirjandus ja lisad. Lisadesse on kirja pandud laulusõnad, -noodid, -lingid. Tervisemapil on kaks eesmärki: 1. laste tervisliku eluviisi kujundamine enne kooli minemist, kus peab olema palju iseseisvam ning peaks olema juba teada, kuidas toituda, kuidas puhtust hoida, kuidas sportida, mida õues teha. Laps peab teadma, mis on tema tervisele hea; 2. lapse muusika ja laulu vastu huvi äratamine ning lastelaulude tundmine. 5 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID 6 NÄDALAPLAAN Tervislike eluviiside kujundamine eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude. Igal nädalapäeval on kindel tervise teema, mis viiakse läbi lastelaulude kaudu:
füüsilisest tegevusest. Kehalise kasvatuse tunni peaks planeerima sellisena, et kõigil oleks huvitav ja see oleks kõigi jaoks jõukohane, aga samas arendav.Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta. Õpilane peab õppima tunnetama oma kehalisi võimeid, et teha endale sobivaid valikuid ja oleks huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides niisuguseid harjutusi ja spordialasid, mida ta saab kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Üks väga oluline ala on orienteerumine, sest see eeldab erinevates ainetes omandatud teadmisi ja oskusi (nt. loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut ülistav jutuke sai siia kirja pandud
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele..................
....................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab
ning, tõepoolest, tänapäeva lapsed on targemad, kui me arvame. Võibolla tuleks ka laste poolt algatatada liikumisi tervete eluviiside kaitseks, koolitingimuste ja kodude kaitseks. Mida te arvate spordist? Minul on olnud erinevaid spordialasid, millega ma olen kokku puutunud, nagu näiteks suusatamine ja pallimäng, milles ma olen omal ajal saavutanud mingeid kohaliku tähtsusega tulemusi. Aga tänapäevane tulemussport tippsport on juba professionaalide küsimus. Igale tavainimesele on sport maast madalast hädavajalik ning see peaks olema ka kooliprogrammide üks osa. Õppurile peab looma võimalusi sporti teha, eriti tänapäeval, kus moodne tehnoloogia paneb noort huvituma ekraani taga istumisest, mis sisaldab suuri ohte. Liikumiseks tuleb jätta alati rohkem ruumi. Sport on igaljuhul kasulik kõigile. Mida peaksid noored oma tervise hoidmiseks veel tegema, peale spordi? No just, üks asi on sport ja liikumine. Statistikast on teada, et 80%-l õpilastest on nõrk lülisammas ja
tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide
Sooviksin töötada inimestega, kellega peab suhtlema. Tavaliselt toetun ma igapäevastes tegemistes pigem loogilisele mõtlemisele, kui tunnetele. Arvan, et mulle NELLI MAHMUTOV 2 sobivateks tegevusteks on abistamine, rääkimine, õpetamine, ravimine, nõustamine. Võimalikeks kutseteks loeksin psühholoogi kutset, õpetaja jt. Minu vaba aja tegevuste alla kuuluvad lugemine, käsitöö, vabatahtlik tegevus, sport ja tantsimine. Millised on minu eesmärgid? Esimeseks peamiseks eesmärgiks on edukalt lõpetada Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, 2017 aastaks, kuna soovin omandada kutsealast rakenduskõrgharidust sotsiaalvaldkonnas. Olen avatud uutele teadmistele, ning neid olemasolevaid teadmisi tuleb ka pidevalt täiendada, kuna inimene õpib terve elu. Võõrkeeli tuleb samuti osata, kuna kunagi ei või teada, kus sul teise inimese mõistmiseks muud keelt, näiteks
arendab ka teisi kehalise võimekuse liike, nagu painduvus, lihasvastupidavus, tasakaal ja kiirus 4 aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ja tervisliku kehakaalu saavutamisele ülekaalulistel ning tervisliku kehakaalu säilitamisele normkaalulistel lastel parandab meeleolu ja vähendab kurvameelsust on seotud parema õppeedukusega(Maser, 2009). . Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel (Fogelholm, 2007). Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on hea, aga siiski ei liigutata end piisavalt. Mida saab selle vastu teha? Kehaline kasvatus peaks liikuma sellises suunas, kus kehalise kasvatuse tund tekitaks lastes ja noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
tervist ja pikendab eluiga. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseproblee me. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsuseg a, mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal.
Minu amet on praegust koolis käia ja kool ära vaja lõpetada, praegust olen ma lihtsalt üks õpilane ja see ongi minu amet, õpilase amet ei olegi nii lihtne, et käid lihtsalt koolis. Koolis käimine on ka väga raske tegevus, mõnel isegi pole töö ka nii raske kui meil õpilastel kes koolis käivad. Istuvad oma kontorites ,kirjutavad mingeid allkirju ja nii edasi, neid nimetatakse kontorirottideks .Aga õpilased see eest tulevad kooli, on ära pikad päevad istuvad tundides ,kuulavad ,õpivad, ei olegi nii kerge, võrreldes sellega, mis ametid paljudel on ja mis tööd teevad, istuvad oma kabinetis, soendavad tagumiku ja vahivad lakke või siis näitavad et teevad tööd ja kritseldavad nii sama paberi peale, see amet on lihtsalt paljudele sülle langenud, kes on rikkad võsukesed, need inimesed ei teagi mis asi see amet õieti tähendab, see amet lihtsalt neile sülle visatud, vaatavad miks mitte teha seda tööd ,kus ei pea midagi tegema
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kiriku
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks. Ise enesest mulle see töö meeldis
läbiv oja üles paisutada). See sai teoks koos naabrimeeste abiga. Uno jõudis oma elu jooksul pidada mitmeid ameteid - kolhoosi osakonna juhatajast ja peaagronoomist kahe kolhoosi esimehe ja riigikogu liikmeni. Ta oli jahimees, talle meeldis ka niisama metsas marjul ja seenel käia. Kuni pensionile jäämiseni ta töötaski metsatöölisena, metsavahina. Pensionärina meeldis talle sellesama järve ääres, mille ta oli rajanud, kala püüda, niisama istuda. Kui tal tervis juba halvemaks läks, püüdis ta ikka iga päev korra järve ääres käia, see oli talle väga tähtis. Hiljem tubaseks jäädes luges ta niipalju kui vähegi suutis. (Intervjuu Maie Antoniga 12. 12 2012) 2.2. Uno tütar Eve Anton Minu isa, Uno Antoni lapsepõlv möödus keerulisel ajal sõda oli äsja lõppenud, maal loodi kolhoose ja sovhoose ehk ühismajandeid. Isa oli pärit suurest perest lisaks talle oli peres veel neli venda ja õde
Seda esiteks. Veelgi enam - narkomaani (olgugi et endist) ei tahtvat keegi näha oma töötajana. "Ja loomulikult ei hakka ühelgi tööandjal hale viirusekandjast." Nende linnake on karm linn. Seal on ka normaalsetel inimestel väga raske tööd leida. Kuidas siis end elatada kavatseb? "Praegu on olud mõneti paranenud, emal on üsna palju tööd." On pidanud emaga plaani arendada oma ettevõtlust. "Nüüd on mul palju aega ees siin istuda. Tahan läbi lugeda hulga raamatuid ettevõtluse kohta." Nii loodab ehk ka emale kasulik olla. "Ideid mul jagub." (Räägib mõningatest oma mõtetest, mis vähemasti esmapilgul ei kuulu fantaasia valdkonda). Probleemi näeb ka selles, kuidas vabaduse tingimusis mitte lasta end ahvatleda doosi võimalikkusest. Teab, et pärast HIV + sokki, mis nende linna tabas, on heroiin hakanud linnast kaduma. See tähendavat ka juba palju. Ka on ta teadlik sellest, et kui süstimist jätkab,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Ettevõtte asutamine on lihtne ja kulgeb plaanipäraselt, kui selleks vajalikud toimingud tehakse õiges järjekorras. Juba enne ettevõtte registreerimist tuleb välja selgitada, kas kavandatud tegevusala nõuab tegevusloa või litsentsi olemasolu. Litsentse väljastavad vastava valdkonnaga tegelevad ministeeriumid või riiklikud ametid. Seega peab olema inimesel enesesse usk ja tahe luua just oma äranägemise järgi oma ettevõtte, et see toimiks peab olema just sellised isiku omadused mille ma tõin välja juttu algul. Küsimusele, et kas minust võiks saada ettevõtja, võiksin vastata : miks ka mitte, kuna minu eas on kõike võimalik õppida. Mina ettevõtjana? Miks ka mitte! Ettevõtjaks ei sobi kindlasti mitte iga inimene. Hea töötaja - see omadus ei garanteeri inimesele veel edu ettevõtluses. Ta võib olla oma ala proff, kuid suundudes ettevõtluse
lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada Kui tunneks, et olen liiga väsinud rääkimiseks ja seletamiseks, siis valmistaksin iseseisvat tööd eelmise tunni kontrollimiseks. Nii saaksin endale tunni puhkamiseks. Pikaajaliselt planeeringus jätaks kõige pingelist semestriaega õpilaste projektitööde/ettekannete/esitluste jaoks. Oleks tore, kui kodus mind toetaks perekond ja sõbrad, et koju tulles ma ei pidanud kohe rutiiniga tegeleda, vaid saaks istuda ja telerid vaadata. Ma kindlasti jätaks aega ainult enda jaoks, sest mulle on väga tähtis mõne aega lihtsalt üksinda olla. 14. Häälest ära Ma tean, et vestluse käigus mu hääl muutub kõvemaks. Nii et tunni ajal ma pean seda pidevalt kontrollida, ja ma loodan, et ajapikku mul tekib harjumus rääkida hääle kõrgendamiseta. Tunnil ma vaheldaks ülesannete tüübid, nii ei peaks kogu aeg rääkida. See lubaks ka häält taastada ja järgmist teemat selgitada
Meie koolis tegutsevad mitmed huvialaringid. Mina nendesse ei kuulu, sest mul on muudki teha. Kunagi käisin küll kunstiringis, kuid seal hakkas igav ja ma tulin sealt ära. Võru Spordikoolis on huvitavaid trenne. Mina käin orienteerumistrennis ja mulle meeldib seal. Koolivaheaegadel käivad mõned vabatahtlikult koolis tööd tegemas. Siis nad pesevad aknaid ja tassivad õpikuid. Ebameeldiv lugu juhtus 7. klassis, kui mulle ja mu sõpradele meeldis all garderoobis istuda. Seal istumine on aga keelatud. Ükskord tuli minu juurde kehalise kasvatuse õpetaja ja hakkas meie kõigiga pahandama. Siis saime kõik päevikusse pika märkuse. Minu jaoks lõbus lugu juhtus samuti 7. klassis, kui meil oli moes üksteist süstaldega lasta. Ma vaatasin, et kui teistel on süstal, siis miks ei peaks mul olema. Järgmine päev läksingi süstlaga kooli. Vahetunnis lasin aga kogemata õpetajale pihta ning ta hakkas minu poole tulema
õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele veel, mis juhtub, kui laps sanktsioonist kõrvale hoiab (nt. teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
annaabi.ee 
