Mille nimel ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i ,,Hamlet" on universaalne teos, mis käsitleb noore Taanimaa printsi kättemaksu oma isa surma eest. Raamatu sisu tõlgendamisel võib palju variante olla. Üheks versiooniks võiks olla see, et Hamlet võitles oma ise tapja karistamise nimel, kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa. Hamleti põhiprobleemiks, mida võib nimetada põhieesmärgiks, oli kuningas Claudiuse süü tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt
SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda.
Miks hukkus Hamlet? Hamleti-loo algallikaks oli keskaegs ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". William Shakespeare "Hamlet" jutustab loo Taani surnud kuninga pojast, Hamletist, kes kohtudes isa vaimuga, saab teada, et tema onu, kes on selleks ajaks võtnud kuninga lese endale naiseks ja ise valitsejaks saanud, mürgitas Hamleti isa. Samal ajal, kui Hamlet oli asjast teada saanud, hakkas tema südamedaami Ophelia isa levitama kuuldusi, nagu oleks Hamlet aru kaotanud. Selle tõttu ei saanud ta oma onu kurje tegusid paljastada, kuna ilmselt poleks uus kuningas süüdistustega leppinud ja need tema hulluse kaela ajanud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Hamleti eesmärgiks sai oma isa mõrva eest kätte maksta
Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab
Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes.
Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule.Saabus hommik ning Horatio ja Marcellus otsustasid vaimust rääkida Hamletile. Hommikul toimus kuningas Claudiuse( endise kuninga vend) kroonimine riiginõukogu saalis.Kuningas andis Poloniuse pojale Laertesele loa tagasi minna Prantsusmaale.Kuningas pidas neid tähtsamaks ja kõnetas neid enne Hamletit. Hamletiga rääkima hakates nimetas ta teda oma pojaks, mis ei olnud Hamletile üldsegi meelt mööda. Hamlet oli ainus , kes oli sügavas leinas oma isa pärast.Kuningas ja kuninganna (Hamleti ema) tahtsid , et Hamlet ei kannaks enam leinarüüd ja ei leinaks enam oma isa.Hamlet tahtis minna taas õppima Wittenbergi, kuid kuningas ja kuninganna ei tahtnud ,et Hamlte seda teeks.Hamlet lubas nende soovi täita. Pasunahäältel lahkusid kuningas ja kuninganna.Hamlet jäi ainsana sinna mõtisklema,millis verepattu teeb kuningas ja kuninganna.Hamletile ei olnud see üldsegi meelt
Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.
· "Veneetsia kaupmees" · "Palju kära ei millestki" · "Nagu teile meeldib" · "Windsori lõbusad naised" · "Kaheteistkümnes öö" · "Talvemuinasjutt" · "Torm" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra" · "Timon Ateenast" · "Coriolanus" · "Mõõt mõõdu vastu" · "Cymbeline" Pildil: William Shakespeare "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga.
William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim
William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu
(Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal. Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga. 3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa. Esimene vaatus: Kuninga ihukaitseväelased Marcellus, Bernando ja Francisco näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), selleks osutub praegune kuningas, Claudius palub pojal mõrvarile kätte maksta. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Teine vaatus: Kuningas palub Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel Rosencrantzil ja Guildensternil välja uurida, mis tema kasupoega vaevab
,,Hamlet" William Shakespeare · Näidendi tegevus toimub keskajal. See kestab umbes kuu aega. · Tegevus toimub Taanis, Helisngöri lossis. Autor ei ole tegevuspaiku põhjelikult kirjeldatud. Loss on seest uhke. · Esimeses vaatuses näevad valvurid öösel surnud kuninga vaimu ning räägivad sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja
Raina Rahnel 10 e TÖÖLEHT nr 3 W. Shakespeare "Hamlet" Arutlus 1. Kirjutage 7 lausega sidusa tekstiga üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga, raevunud ja solvunud prints näeb oma isa vaimu, kes kinnitab, et Claudius on ta mürgitanud, ning nõuab, et poeg mõrtsukale kätte maksaks. Claudius ja Gertrude arvavad, et Hamlet kannatab vaimuhaiguse all, kuninga nõunik Polonius peab Hamleti tasakaalutu käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes
Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine
Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine
Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja
Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus" Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust,
nendele nii palju liiga teha. Kuigi need ei olnud Oidipuse pärisvanemad, olid nad ikkagi ta üles kasvatanud ja teda hoidnud. Raamatust ,,Kuningas Oidipus" võib väga palju õpetussõnu leida, kuigi see on pärit juba antiikajast. See näitab seda, et juba antiikaja inimesed tähtsustasid seda, mida praegugi peavad inimesed tähtsustama. Ning õpetused, mis sealt leiab on siiamaani õiged. ,,Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema
Raskolnikov oli vaene ja see masendas teda.Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ja tema õe, et röövida neilt raha ja sellega tasuda kooli eest ja toetada peret. Ta mõtles kuritöö hoolikalt läbi, kuid pärast vaevasid teda tohutud süümepiinad, hoolimata sellest, et ta oma sõnul tappis kasutu ja kahjuliku täi. Raskolnikov läheb veidi hulluks, sest teda haarab nii paljastamishirm kui kui meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta pihib Sonjale, prostituudile. Mees saadetakse Siberisse sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Romaani tegevus Peterburis ja näitab linna põhjakihtide elu. Kirjaniku enda sõnade järgi pole linn mitte tegevuspaik, vaid kaasosaline. Romaanis kajastuvad tolle aja ühiskonnale iseloomulikud probleemid: · Prostitutsioon
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas
Tragöödiates ei jää domineerima lootusetus. a. Romeo & Julia Kas vanematel on õigus keelata laste armastust? Suguvõsadevaheline vihavaen. Inglismaa oli lõhestatud, see tingis vihavaenu suguvõsade vahel. 4 b. Hamlet. c. Othello. d. Peategelane mustanahaline valitseja Othello. Konflikt kolmnurgas Othello, Desdemona (tema naine), Jogo (sõber). Othello usaldab Jogot. See petab teda. Armukadedushoos Othello kägistab Desdemona. Tõde selgub liiga hilja. Kannatused suured: piinad süütu
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
