TALLINNA TEENINDUSKOOL MIKROORGANISMID Õpimapp Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................3 2.Hallitusseened............................................................................. 4 3.Bakterid....................................................................................... 6 4.Vetikad........................................................................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganis...
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda
Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. Hingab ja eritab samamoodi kui amööb. Paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom Keha meenutab kujult kinga talda Keha pikkus on umbes 0.1 0.3 mm Toitub peamiselt bakteritest Kinglooma kehas on kaks rakutuuma Paljuneb enamasti ristpooldumise teel. Mittesoodsad keskkonnatingimused elab ta üle tsüstina. Kokkuvõtteks Algloomas osalevad looduse aineringes Toituvad bakteritesr ja teistest mikroorganismidest Ürgsed algloomad elasid maal enne hulkrakseid organisme Ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed Parasiitsed algloomad põhjustavad erinevaid haigusi Tänan kuulamast.
MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll viljakuse säilimisel
Kui me oleks homogeniseerinud, siis oleksime kasutanud täishomogeniseerimist, mille eesmärgiks on toode ühtlustada, peenestada rasvakuulikesed (rasvakuulikeste suurus enne homogeniseerimist 0,5-18 m, pärast homogeniseerimist 0,5-1,5 m. Mida suuremat survet kasutada, seda väiksemaks rasvakuulike läheb. Valiti kõrgsurvehomogeniseerimine (10-30 MPa). Lõpuks separeeritud ja standardiseeritud piim pastöriseeriti 72 °C juures vähemalt 15 sekundit, eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu inimese tervisele. Pastöriseerimise reziimid: termiseerimine, kestev pastöriseerimine, lühiajaline pastöriseerimine, kõrgpastöriseerimine, autoklaavimine. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima analüüsi tulemused: 3,19% JÄRELDUS: Piima analüüsi tulemustest selgub, et piima on väga lahja.
võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. Näiteks:toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Mis on pastöriseerimine ? Pastöriseerimine on toiduainete kuumtöötlemine, enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele; see on kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduaines. Mis on steriliseerimine ? Steriliseerimine on toiduainete, toidunõude, töövahendite mida kasutatakse köögis ja muu puhastamine ja eemaldamine kahjulikest ainetest, bakteritest jms . Hoidise retsept. Ploomihoidis Valmistusained: 1 k g musti ploome Marinaad: 3 dl vett 2 dl äädikat 500 g suhkrut
kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitvete pihustamist küttegaasidesse. Mõned heitveed
Third level Fourth level Suurlinnad toodavad aga liiga palju reovett, et seda otse loodusesse Fifth level lasta. Selleks et suurte linnade reovesi ei saastaks veekogusid, on linnadele rajatud reoveepuhastid. Muld Muld on mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede, loomade ja inimeste elu alusena Mulla saastatus Inimene kahjustab pinnast ja mulda väärato Click põlluharimisega edit Master text styles Liigne põlluharimine kurnab mulda Second level Üha suureneva inimhulga varustamiseks toiduga
külmemaks ja suved kuumemaks. Tänapäeval ähvardab samasugune saatus ka Surnumerd. 3. Mida tähendab väljend vee õitsemine? Veeõitseng on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. 4. Millist liiki mullad on kõige viljakamad ja kus nad asuvad? 5. Mis on muld ja millest on ta tekkinud? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat?
TEADUSLIK UURIMISMEETOD Koostas: Kristel Mäekask Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios elu logos teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus loomadest Mikrobioloogia teadus mikroorganismidest Bioloogia teadusharud Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Mükoloogia teadus seentest Ornitoloogia teadus lindudest Tsütoloogia, geneetika, biokeemia, ökoloogia, bakterioloogia, viroloogia, füsioloogia, anatoomia jt Teaduslik meetod Uurimisprotsess mille käigus püstitatakse uurimisküsimusi, pakutakse lahendusi ning viiakse läbi vaatlusi ja katseid. Teadusliku meetodi põhietapid Probleemi püstitamine (uurimusküsimuse sõnastamine)
pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess,
punalibledele, need viivad selle omakorda kogu organismi rakkudesse ja kudedesse, põhjustades immuunsuse languse, arteriaalse rõhu tõusu ning sagenevaid südame kokkutõmbeid. Tagajärjeks on unehäired, väsimus ning käiku astub terve rida kontrollile allumatuid biokeemilisi protsesse. Võrdluseks: negatiivsed ioonid sisalduvad tervendavas mägiõhus. Mida teha? Tuleb täielikult neutraliseerida töötava arvuti kiirgus, ühtlasi puhastada õhk mikroorganismidest ning allergeenidest näiteks ionisaatori abil. Taolised seadmed aitavad kaasa kõrge kontsentratsiooniga kergete negatiivsete hapniku aeroioonide tekkele eks ole ju pärast äikest kerge hingata. Pealegi puhastab ionisaator õhu tubakasuitsust ning muudest ebameeldivatest lõhnadest. *** Töötava monitori ekraanile võib koguneda elektrostaatiline laeng. Tõsi küll, ainult juhul, kui arvutil pole antistaatilist katet (antistatic coating)
Nakkushaigused Eestis aastatel 1918 - 1945 Jan Verner Pulles Jaan Poska gümnaasium 10D Sissejuhatus Inimene on iidsest ajast elanud nähtamatutset mikroorganismidest ümbritsetuna ning kasutanud nende elutegevuse produkte. Nähtamatud mikroorganismid põhjustasid inimeste haigestumist ning toidu riknemist. Tähtsad inimesed - Hippokrates Hippokrates keda peetakse "meditsiini isaks" , kirjeldas levinud nakkushaigusi. Tema arvates põhjustasid katku õhu haigusesekreedid ehk miasmid, mis pärinesid pinnasest mullast. Tähtsad inimesed – Aristoteles Aristoteles pööras tähelepanu tuulerõugete ja katku nakkavusele. Oma teoloogilise
a. Ebaõige maaharimine(raskete masinatega-> muldade tihenemine(vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine)-> mullaviljakuse vähenemine b. Õhusaaste(happevihmad)-> mullavee reostumine c. Lageraie-> erosioon, soostumine d. Ehitised, karjäärid, veehoidlad MÕISTED: Muld- on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Huumus-on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Murenemine- kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad)(ekvatoriaalne) Rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline,
5. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Muld-maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid , huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline murenemine , murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine, lähtekivim- pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja
Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullahorisont- erineva koostisega, paksusega, tihedusega, ehitusega ja värviga mullakiht. Mullaprofiil- mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. Mulla veereziim- nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul
jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunuid jäänuseid ehk fossiile. Näide: lubjakivi. PEDOSFÄÄR Geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad eluta osaks ja elus osaks. MULD Maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond ning kõik maismaataimed saavad sealt kasvuks vajalikke toitaineid. Mulla tekkeks on kõige tähtsamad kivimurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.Orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mokroorganismid hakkavad seda lagundama.Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla teket mõjutab ka kliima, pinnamood, veereziim ja ka inimene
elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt, samas aga leidub tüvesid, mis kohastumusena keskkonnatingimuste suhtes on kas lihtsalt muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks või neil on välja kujunenud metaboolsed rajad, mis võimaldavad selliseid ühendeid lagundada. Ühendi toime mikroorganismile sõltub olulisel määral tema kontsentratsioonist. Näiteks võivad keedusool ning suhkrud vajalike toitainete (mineraalained, energeetiline tooraine) allikatena
alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule mikroorganismidest toksilised, samas leidub tüvesid, kes on muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks. Ühendi toime sõltub ka kontsentratsioonist, näiteks keedusool ja suhkrud võivad väikeses koguses mikroorganismide kasvuks vajalikud olla, kuid suuremates kontsentratsioonides pärsivad nende kasvu või põhjustavad organismide hukkumise. Paljud ained on omastatavad vaid kindlas kontsentratsioonivahemikus. Optimaalsete kasvutingimuste järgimine on vajalik, et optimiseerida biotehnoloogilist protsessi.
Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele.
Näiteks tehastes korduvkasutatakse vett ega juhita saastunud vett veekogudesse. Vähem arenenud riikides on see probleem suurem, kuna pole rahalisi võimalusi meetmete rakendamiseks. Sooviksin teada saada, kuidas saaks veel neid probleeme leevendada ja millised oleksid vältimise võimalused. Mis on muld? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. 3 Organismid omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes, eriti huumuse tootjate ja transportijatena. Nad hoolitsevad ka mulla õhutamise ja läbisegamise eest. 0.1 Muldade määramine
mittesuguliselt ristipooldumise teel). 1 Vt. ptk. 1.2 2 Vt. ptk. 1.2 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 3 1319659837129285.doc Kärt Roomäe Joonis 4: näide kingloomast 1.5 Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus · Algloomad osalevad looduse aineringes. · Enamik vabalt elavaid algloomi toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest. · Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. · Ürgsed algloomad elasid maakeral enne hulkrakseid organisme3. · Paljudel ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed. · Ürgsete algloomade jäänustest moodustunud settekivimeid kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel erinevaid haigusi.4 3 Vt. ptk. 1.1 algus 4 Parasiitsed algloomad:.
Populatsiooni arvukus populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta. Biotsönoos ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. Ökotoop - biotsönoos on seotud elukeskkonnaga Toiduahel moodustab toitumissuhete alusel reastatud organismid ( tootja, tarbija, lagundaja) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsiooni laine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Troofiline tase järgmine toiduahela lüli. Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb.
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku.
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus
pikipooldumise teel. Amööb elab mageveekogudes(väikesed tiigid ja kraavid), silmviburlane elab lompides ja tiikides. I Täida õpiku abiga lünktekst (lk 42-43). 15. Algloomade tähtsus a) Algloomad osalevad looduse aineringes nagu teised organismid nad toituvad bakteritest ja teistest mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele loomadele. Näiteks paljude kalade vastsed söövad algloomi. b) Ürgsete algloomade , imetillukeste kambriliste lubiainest kodadest on aegade jooksul kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. c) Kiirloomade ränistunud toeste ladestumisel on tekkinud mitmesugused settekivimid . Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . d) Algloomad on abiks maakera geoloogilise mineviku uurimisel.
Puudused: a).... b)... c)... d)... Kellel kasutatakse? ................................. Miks? a)... b)... c)... 2. Geenide siirdamine – tehnogeneetika e. geenitehnoloogia 1. Kuidas toimub?.............................................. 2. Kuidas nimetatakse selliseid organisme? ..................................... 3. Millist kasu saadakse? a) transgeensetest mikroorganismidest. .......................................... b) transgeensetest taimedest. .......................................................... c) transgeensetest loomadest. ........................................................ Geneetiliselt muundatud toit 1. Mis on ? .................................................................................... 2. Eelised: .................................................................................... 3. Puudused ............
kõrgest õhurõhust võib sügiseti ja talvel inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht katta taeva kogu päevaks. 12.Õhuringlus mõjutab õhusaaste levikut BIOSFÄÄR 1. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 2. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. 3. Biosfääri keskseks osaks on elu toimimine. 4. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistestainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Organismid, eriti lagundajad, omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes. Nad toodavad huumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni. 5. Mullatekketegurid: Lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus 6
teistes Hiina osades. Tai (väga haruldane), Vietnam, Laos ja Birma. On ainulaadne tootmistehnoloogia- kogutud, töödeldud tasemele lehed läbi fermentatsiooni - looduslik ja tehislik (kiirendatud) vananemist. Pu-erh tee on üks kuuest tee kategooriast Hiinas, mis on määratletud kui "tume" (mitte must). Peamine erinevus ei ole tingitud oma endogeense aktiivsuse omadusest (nagu näiteks musta tee puhul), kuid tänu välistest teguritest, kaasa arvatud mikroorganismidest. 11 Jana Krot Referaat ,,Tee" 5 EESTIS MÜÜDAVAMAD TEE KAUBAMÄRGID Lipton Greenfield Dilmah Teekanne Tetley HERBA 12 Jana Krot Referaat ,,Tee" KOKKUVÕTE
Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed
Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegset settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid jms. Mulla kõige iseloomulikumaks tunnuseks on tema viljakus, mille all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taime toitelementidega ja veega ning taimejuuri hapnikuga
Või toksiinidega. 8. Feromoon looduslikud keemilised toimeained, mida keha toodab eesmärgiga teistele mõju avaldada. 9. Mahepõllundus eesmärk toota tervislikke taime-ja loomasaadusi. Ei kasutata keemilisi taimekaitsvahendeid ja mineraalväetist. 10. Vaktsineerimine süstitakse organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis vallandavad organismi kaitsemehhanismi. 11. Pastöriseermine protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. 1.2 Raku- ja embrütehnoloogia Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod - meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvuga vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Mersiteem on taimne algkude. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse
suurusega 7 m ning nad jagunevad pungumise teel. Veinipärmi kasutuselevõtt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veinipärmi kasutuselevõtt Veinipärm koosneb seenelistest mikroorganismidest, kelle paljuliigiline rass on pikkade aegade jooksul kohanenud käärimistegevuseks veinimahlas. Pagari ja õllepärmi seened ei ole selleks kohanenud ja seetõttu ei saa neid ka veini valmistamisel kasutada. Ehtne veinipärm väljastatakse kuivpakendis, vedelikuna klaasampullides või veinitööstusest toodud kääriva veinimahla (virde) näol. Veinipärmi tuleb enne veini valmistamisele asumist paljundada. Veinipärm
köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. Probiootiliste toitude Top 10 Eelolev loetelu annab ülevaate mõningatest probiootilisi kultuure sisaldavatest toitudest. Kuna kõigis toitudes ei ole samad probiootilised tüved, on kasulik valida oma toidusedelisse erinevaid fermenteeritud toite. Oluline on seejuures tähele panna, et toidud, mida sa valid, ei oleks eelnevalt pastöriseeritud, kuna see hävitab enamiku mikroorganismidest, mis annavad probiootilistele toitudele nende toime. Hapendatud toitudel ostmisel tuleks eelistada usalduväärset allikat, kuna ebaõigeid meetodeid kasutades võib sinna tekkida kahjulikke baktereid või mikroorganisme. 1. Jogurt Jogurti puhul tuleks eelistada naturaalset maitsestamata jogurtit, mille on lisatud probiootilisi kultuure.Jogurtipakendeid tuleks hoolikalt lugeda, kuna kõikides jogurtites ei leidu probiootilisi baktereid piisaval hulgal või ei ole need elujõulised.
jms ravimitena meditsiinis, materjalide tootmisel nt plastmassid, puuvill, etanool jms, põllumajanduses toodavad pestitsiide ja mgarbakterid väetavad põldu. Normaalne mikrofloora on meie keha peal ja sees elavad mikroorganismid, kellest osa on kasulikud, enamik lihtsalt kahjutud. Aktiivmuda on helbeline b iomass, mis tekib reovee puhastamisel (aktiivmudapuhastis) aeroobses või a naeroobses keskkonnas. Aktiivmuda koosneb peamiselt bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Mügarbakteriteks nimetatakse neid seetõttu, et sellised bakterid moodustavad mõnede taimede juurtel mügarataolisi moodustisi. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi lämmastikuga. 15. Bakteriaalsed haigused (nimed, peamine kahjustatav elundkond). Patogeensus, toksiin. Ülemiste hingamisteede nakkused (palavik, nohu, köha): Keskkõrvapõletik, Difteeria (kurk, neel), Läkaköha.
Keldris lekkivast vee või kanalisatsioonitorust tilkunud loik on majasääske jaoks ideaalne munemiskoht. Ta suudavab areneda isegi veidi saastunud vees, näiteks saunade heitvees. Ka nädalaks lillevaasi ununenud veest võib leida juba majasääse vastseid. Kui kuuks ajaks kodust ära minna, siis võivad majasääsed täis arengu läbi teha kraanikausi vesilukus või tualeti loputuskasti vees, toitudes seal arenevatest mikroorganismidest. Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel. Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele. Arvatakse, et ta tekkis Vahemeremaades, kust hakkas edasi levima üle kogu maakera, kasutades ära majades aastaringi hoitavat sooja mikrokliimat, veetorude nõrgemaid kohti ja inimeste lohakust. Peterburis oli ta näiteks olemas juba möödunud sajandi alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad.
C H O → 6CO ↑ + 6H O 38ADP+P → kuni 38ATP Glükoosi lagundamine Aeroobne (rakuhingamine)– ilma hapnikuta Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine – glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvastastes oludes, mille käigus pürovaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Käärimisel annab palju vähem energiat, ühest glükoosi molekulist saab vaid 2ATP'd. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakterid) Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine → toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. glükoloos → 2piimhape (C H COOH) 2ADP+P → 2ATP → toimub näiteks: piim, kapsas, kurk hapneb ; juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel
omadustest ja on rakendatav olulise baktereid iseloomustava süstemaatilise tunnusena. Elutingimuste mõjul võivad mõned mikroorganismid oma graampositiivsed omadused kaotada. Seetõttu on soovitav kasutada suhteliselt noori, 2-3-päevaseid kultuure. Meetodil on mitu variatsiooni, võrdlemise huvides tuleb alati värvida ühesuguse aja ja tingimustega. Veendumaks, et Grami meetodiga värvimine on tehtud õigesti, tuleb samale preparaadiklaasile teha ka võrdlus - preparaadid tuntud mikroorganismidest, mille graamreaktiivsus on teada. Värvimise tehnika · Fikseeritud äigepreparaadi töötlus kristallvioleti (või gentsiaanvioleti) 1%-lise lahusega 1 minuti vältel · Pesemine veega, kasutades pesupudelit. · Töötlemine Lugoli lahusega 0.5 - 1 minuti jooksul. · Pesemine etanooliga 30 - 40 sekundi vältel. · Värvimine fuksiiniga 0.5 - 1 minuti vältel. Kasutatakse Pfeifferi fuksiini. · Loputamine veega. · Kuivatamine õhu käes
Mittetaastuvateks energiaallikateks loetakse selliseid, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem (või üldse taastumatu) kui kasutamine. Taastumatud energiaallikad (kütused) - Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas (kildagaas, metaanhüdraat), põlevkivi jm. Fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid Maal 0,5–500 miljonit aastat tagasi. - Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia). - Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium. . 9. Taastuvate energiaallikate liigitus. Taastuvad energiaallikad on sellised
Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal. Kestade ja toeste nõrgenemine on tingitud vee lubjasisalduse vähenemisest. Vee lubjasisalduse vähenemine kahjustab ka nende organismide ellujäämisvõimalusi kui ka neid liike, kes mikroorganismidest toituvad. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teistest veeorganismidest suuremas ohus on korallid, selle organismirühma võime oma toest ehitada sõltub oluliselt vee lubjasisaldusest. Korallidest koosnevatest korallrahudes elab ligi kaks miljonit erinevat veeorganismide liiki saavad arengumaad veerandi oma kalasaagist. Peale veeorganismide kestade ja toeste nõrgenemisele mõjutab veekeskkonna hapestumine ka erinevaid hapnikku vajavaid liike, näiteks kalmaar
Mis juhul võib toidulisand osutuda uuendtoiduks või toidulisandi koostisosa uuendkoostisosaks? Toidulisand või selle koostisosa võib osutuda uuendtoiduks/uuendkoostisosaks juhul kui: seda ei ole kasutatud Euroopa Liidus inimeste toiduna olulisel määral enne 15. maid 1997. a; ja toit kuulub järgmisesse kategooriasse: - toit või toidu koostisosad, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud; - mikroorganismidest, seentest või vetikatest koosnev või nendest saadud toit või neist koosnevad või saadud toidu koostisosad; - taimedest koosnev või taimse päritoluga toit ja toidu koostisosad ning loomse päritoluga toidu koostisosad, välja arvatud traditsiooniliste paljundamis- või kasvatusmeetodite abil saadud toit ja toidu koostisosad, mida kogemuste põhjal võib pidada ohutuks; - toit ja toidu koostisosad, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mida üldiselt ei kasutata ja
Veekogust võetud vee puhastam. vett ka osoneeritakse. Osoon on v. Tugev mürk. Osooni lisamine tapab kõik vees oleva. Siis lastakse tal settida, tehakse pidevalt kvaliteedikontrolli ja jälgitakse erinevate ainete sisaldust vees. Vee puhastam. tehnoloogiliste protsesside kogum, mille ees on anda veele enne tarbimist nõudekohane kvaliteet. Kõigepealt looduslik vesi suunamine veevärki vee selitamine (vabastam kolloidosakestest) idutustumine (vabastam mikroorganismidest, st haigusi tekitavatest pisikutest) värvusetustamine joogivesi. Kui veevärki suunat merevett, siis eelneb sellele ka magestam ja pehmendam. Mis on BHT? Bioloogiline hapnikutarve. Kolloidosakesed vees osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d
Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Poorses keskkonnas liikudes puhastub põhjavesi mikroorganismidest suhteliselt kiiresti. Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega Põhjavee reostus erinevatest allikatest pärit õlidega on väga levinud. KirdeEesti põlevkiviõlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega, KohtlaJärvel ning Kiviõlis kokku ligi 10 ruutkilomeeril. Lisaks maapinnalähedase Ordoviitsiumi veekihi reostumisele, on KohtlaJärvel
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.
amiinohapped, toiduvärvid jt). 5. Saasteaine EToit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna 5. G kasutatud ning mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb nendest või mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, või mis koosneb vetikatest, seentest, mikroorganismidest. 6. Toidu käitlemine FMenetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse 6. H ettevõtte või selle osa, kus toitu käideldakse. 7. Uuendtoit GOn toidus leiduv aine, mis on sattunud sinna 7. E esmatootmise tagajärjel või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi
Tänu sellele, et Pasteur avastas mikroorganismid ja asjaolu , et just need põhjustavad käärimist ja roiskumist, oli lord Listeril võimalik teha revolutsiooni kirurgias. Pasteuri töö aitas avastada antiseptikuid ja vähendada operatsioonijärgset suremust. 1865 tavas teda osaline halvatus, kuid 1868 aastal avastas ta sellegipoolest mikroorganismid mis olid vastutavad kahte tõvesse nakatumise eest, ning leidis meetodi kuidas nende haiguste levikut ära hoida. Ta näitas , et mikroorganismidest tulenevaid ohte on võimalik vähendada mitmesuguste protseduuride abil: haava õhutamine ja nakkuse ühelt loomalt teisele ülekandumise tõkestamine. See andis olulise tulemuse. Tegemist oli suure läbimurdega haiguste ravis kuna hiljem leiti sellele avastusele palju rakendamisvõimalusi. Tänu Pasteurile on nüüd võimalik inimesi vaktsineerida 5
*Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine. Näiteks viinamarja-kilptäi hävitamiseks toodi Kaliforniasse kahte liiki herilasi Austraaliast. Euroopa küüliku arvu piiramiseks Austraalias viidi sinna sisse müksomatoosi tekitav viirus. *Kasulike organismide kunstlik paljundamine laborites. Kedriklesta tõrjeks paljundatakse rööv-toidulist röövlesta, kasvuhoonekarilase tõrjeks parasiit enkarsiat, ripslaste tõrjeks röövtoidulist lesta ambat. Kahjureid hävitatakse ka mikroorganismidest valmistatud bio- preparaatidega. Röövikute tõrjeks kasutatakse bakterpreparaate. Nematoodide tõrjel kasutatakse röövseeni. Biotõrjes rakendatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid: *Atraktandid keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi. Kõige perspektiivsemad on sugu-atraktandid, sest nendega on võimalik reguleerida liigi taastootmist. Toidu-atraktante kasutatakse peibutussöötades rottide ja muttide vastu. Igal putukal on oma 8
suhteid iseloomustavate tunnuste kogum Kivimi tekstuuri- moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomutavad tunnused Murenemine- protsesside kogum, maakoore peamist osa mööda kivimid lagunevad ( Füüsikaline- tuule,jää,vee; keemiline- keemiliste reaktsioonide toimel; porsumine) Kilt- kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld- õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kus maismaataimed hangivad vajalikke toitaineid Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees- biokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld Mullateket mõjutavad? *kliima *veereziim *tekkimise koha geoloogiline ehitus( eriti lähtekivim) *organismid *inimtegevus Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Muudab mullad viljakaks Kamardumine- mullatekkeprotsess, kus mitme aastased taimed on tihedalt/ tugevalt läbi kasvanud
pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandri- ja mägiliustik self - Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. firn e sõmerlumi - omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas. BIOSFÄÄR 1. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest. 2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumine ja kivimi pragudesse jõudev vesi. Eriti intensiivne on see kuivas kliimas (kõrbes), sest temperatuuri kõikumine on seal suur. 3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Keemilist murenemist soodustab: 1) kõrge temperatuur, sest see kiirendab keemilisi protsesse,
annaabi.ee 
