Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikromajanduse KT2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, maksutulu, nõudlus, maksudeks, maksumäär, kaudsed, olemuselt, ressursid, kaudsete, ühishüvis, laffer, valitsussektor, hinnaelastsus, majandustsükli, piirist, proportsionaalselt, kogukasulikkus, tootlikud, sissetulekust, piirmaksumäära, lõbustusmaks, hasartmängumaks, põhilist, riigieelarve, kipub, tõusufaasis, ülejäägigasotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks
Valmis kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks ning avaliku sektori töötajatele palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär Hinne 1,0 / 1,0 kõigile ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Vastupidi! Proportsionaalse maksusüsteemi korral on erineva sissetulekuga isikutel ühesugune maksumäär, progressiivse maksusüsteemi puhul maksustatakse aga suuremaid sissetulekuid kõrgema maksumääraga. Regressiivse maksusüsteemi puhul oleks aga nii, et väiksema sissetulekuga isikutel oleks maksumäär kõrgem ning suurema sissetulekuga isikutel madalam. Küsimus 5 Mida suurem on kaudsete maksude osakaal kõikidest maksudest, seda Valmis regressiivsem on maksusüsteem.
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab et kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 4 Vale
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu.
Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 3 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 30 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi tootmistegurite poolt riigis ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 31 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid täishõives. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõpptoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 33 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad j defitsiidid vahel intressimäärade tõusu? Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see viib ka intressimäärad üles. 3. Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu? Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 4
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal
Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question5 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1 Nõudmise ja pakkumise ebatasakaal tähendab seda, et esimese tooteühiku tootmine on kallim kui tema müügist saadav tulu ning sel juhul turutasakaalu ei teki. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1 Kui on teada, et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (ceteris paribus), siis
Ebaõnnestumise põhjused: piiratud informatsioon, kontroll eraturu reaktsioonide üle ja bürokraatia üle ning poliitilistest protsessidest tulenevad kitsendused. Wagneri seadus: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu. Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude uurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist. Avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste nõudlus on suure sissetuleku elastsusega. Seega kui majanduskasvu tulemusel suurenevad sisstulekud, kasvab ka nõudlus haridus-, tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi
võrdse kasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 5 Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 6 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna kõrgemas sektoris. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 7 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 8 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda.
Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt:
• Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: • alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), • alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht – so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3. tegelik tootmismaht – see ongi vaadeldaval perioodil toodetav toodangu kogus ja pikaajaliselt peaks ta võrduma potentsiaalse tootmismahuga. Teema 2
kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus milleni jõuab turg on ka ühiskonnale soovitav? Kas ühiskonna seisukohast on soovitav liigne sokolaadi ja liiga vähene piimatoodete tarbimine
Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10
Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne. 2. Hindade ja palkade paindlikkus tagab turu tasakaalu. 3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5
vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse
paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse konseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14
aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. · ressursid on alati piiratud st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; 1 · efektiivne kasutamine alternatiivsete variantide hulgast tuleb valida parim. 1.2 KASULIKKUSE TEOORIA Üks kaup ühele tarbijale meeldib, aga teist tarbijat jälle absoluutselt ei rahulda. Seepärast on kasulikkus subjektiivne, st. on erinevatel inimestel erinev. Kasulikkuse teooria mõistmiseks võtame kaks eeldust: 1
Selles mõttes on ühiskaubad finantseerimise seisukohast ebamugavad kuna neid ei saa regulatsiooni seiskohast kohelda nagu erakaupu ning teiseltpoolt, ei ole tegemist ka avalike kaupadega, mille puhul lisandunud tarbimine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Tollikaupade puhul on võimalik tarbimist välistada, kuid samal ajal ei kaasne täiendava tarbimisega täiendavaid kulutusi. Seetõttu soovitatakse tollikaupu kohelda nagu avalikke kaupu. 22.Põhjendage kas haridus (arstiabi jne.) on oma olemuselt era- või avalik kaup? 23.Avalike kaupade ja erakaupade nõudlus. Üheks oluliseks erinevuseks, mis tuleneb eespool kirjeldatud kahest omadusest, on see, kuidas kujuneb era- ja avalike kaupade nõudlus. Alustame erakauba nõudlusest. 10 Da ja De kujutavad kahe tarbja individuaalseid nõudlusi, ehk seda kui palju nad on nõus tarbima teatud hinna juures. Turul kujuneb erakauba nõudlus individuaalsete nõudluste summana. Samal turul
Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majanduse põhiküsimused: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Kuidas tagada tööhõive? Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? Piiratud ressursid Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks.
paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria. Väär 12. Ressursside piiratuse konseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Väär 13. Vastavalt printsiibile, on vaid üks punkt võimaliku tootmise piiril ühiskonnale kõige kasulikum ja seda punkti aitab leida kaupade suhteline hind. Tõene 14
Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist? Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ühiskonna võimalused ja soovid langevad kokku. Reaalsuses pole sellist ressursside jaotust olemas. Pareto-optimaalse lahenduse leidmist takistab ühiskonnas see, et vaja oleks sotsiaalset kokkulepet maksukoormuse taseme osas. Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses võimalik jõuda. Kuigi vabatahtlikud maksud on kohustuslikest eelistatavaimad, siis tuleb siiski kehtestada kohustuslikke makse ja nendest finantseerida riigi tegevusi, sest see suurendab ühiskonna heaolu. 8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt.
majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud. Ressursid - põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk). Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Tootmisressursid ehk tootmistegurid 1. Maa - loodusvarad, mida inimene oma tegevuses kasutab (õhk, vesi, mets, maavarad). 2
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
annaabi.ee 
