Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikrobioloogia KT 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mikroob, mikroobid, mikroorganismid, pärm, bakterid, pärmseened, fermentatsioon, hallitus, piimhappebakterid, ensüümid, köögiviljad, marjad, veesisaldus, mikroorganisme, rakk, spoorid, doosid, ultraheli, aeroobid, fermentatsiooni, etanool, alkohol, keetmise, aroom, reaktsioon, kogustes, marjade, siirup, hapendamine, käärimine, amiinid, juurviljadMikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused"
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused"
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained)
o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja
kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks
Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad 8. Kokkuvõtte Sissejuhatus · Toidu säilitamine fermenteerimise kaudu on ammu tuntud ja laialt kasutatav tehnoloogia. · Fermentatsioon tagab pikemat toidu säilivusaega · Mikrobioloogilist ohutust , · Mõned toidud rohkem seeditavad , · Alandab substraadi toksilisust. · See artikkel näitab meile: 1. Piimhappebakterite rolli paljudes fermenteerimisprotsessides 2. Antibioosi mehhanisme, pöörates tähelepanu bakteritsiinide poole 3. Annab lühikirjeldust mõnedest olulisetest kääritatud toodetest erinevates riikides. Sissejuhatus · Originaalne ja esialgne fermenteerimise
2. Enne külmikusse panekut on toit liiga aeglaselt jahutatud 3. Toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoiduks 8. Kuuma toidu säilitamine temeperatuuril alla 65C 9. Nakatunud toidukäitlejad 10. Toidu ülejääkide kasutamine MIKROORGANISMID Prioonid - kõige väiksemad Viirused Bakterid Hallitus- ja pärmseened Protozoad e. algloomad - kõige suuremad Bakterite arvukus sõltub: · tooraine mikrobioloogilisest kvaliteedist · hügeeni standartitest tootmises · toiduainetest, kasutatud konservantidest ja protsessidest · pakendi tüübist ja kvaliteedist · käsitlemise, transportimise ja serveerimise temperatuurist ning hügieenist Patogeensed mikroobid
Temperatuuri mõju mikroorganismidele · Raku füsioloogilised protsessid põhinevad ensümaatilistel reaktsioonidel, ensüümid on aga temp tundlikud · Temp tõustes teatud piirini ensümaatilised reaktsioonid kiirenevad (kiireneb kasv) ja temp alanedes reaktsioonid aeglustuvad (aeglustub kasv), kuid alates teatud maxtemp toim reaktsioonide kiiruse järsk vähenemine ja ensüüm inaktiveerub · Temp mõju juures peab arvestama seda et ensümaatilised reaktsioonid toimuvad vesilahuses (0-100°Cni) · Mikroobe jagatakse: Mesofiilid
· Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret, et on haigestunud ja sooviksid ennast kodus ravida, kuid tööandja kahjuks ei mõistnud nende haiguse tõsidust ja käskis neil tööle ilmuda. Kui haiged kokad valmistasid klientidele toitu, sattusid mikroorganismid toidusse, kus nad paljunesid, kui toitu säilitati ohtlikus tsoonis ja tänu sellele haigestusid juba ka kliendid ning ettevõttesse tulid toidu ja veterinaarameti spetsialistid. Selles ettevõttes leiti veelgi rikkumisi ning selle Toidu ja Veterinaarameti ametnike külastuskäigu järel suleti see restoran senikauaks kuni rikkumised likvideeriti. Kes enam sellesse ettevõttesse sööma julgeb minna see on kahjuks antireklaam. Mis on tulu heast toiduhügieenist?: tarbijate rahulolu,
võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava materjali kogus väheneb samm-sammult, võimaldades saada isoleeritud üksikkolooniaid. Pistekülv agarisse võimaldab määrata mikroobide hapnikuvajadust. Sõltuvalt sellest, kas mikroobid vajavad arenemiseks hapnikku või mitte, muutub ka nende kasvu iseloom söötmes. Pistekülv zelatiinsöötmesse iseloomustab samuti mikroobide hapnikutarvet, kuid zelatiinsöötme veeldumise järgi võib hinnata ka mikroobide proteolüüsivõimet. Pistekülve kasutatakse ka muudes biokeemilistes testides, näiteks raudsulfiidi moodustumise uurimisel. Reaktsiooni toimumisest, st
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed,
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid
tagamiseks. LOOM Käed, suu, nina,limaskest Väljaheited Et tagada ohutu toidu jõudmine tarbijani, juuksed peab toidukäitleja tundma toiduhügieeni põhimõtteid. Toiduained, vesi Suurimad ohuallikad inimese tervisele Inimene ja heaolule on mikroorganismid, bakterid ja hallitusseened. 1 - toodetakse rakku sisse -toodetakse rakust välja - ei eraldu mikroobi eluajal - eraldub mikroobi elu-ajal Toiduainetes olevad mikroorganismid toiduainesse
· Mida tarbitakse kuumtöötlemata · Mille kuumtöötlemisele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või muu mehaaniline töötlus salatid kuni 6 tundi · Mida ei kuumutata piisavalt kaua · Mida pärast kuumtöötlemist hoitakse ohtlikus temperatuuride vahemikus 14. mikroorganismide paljunemine toidus sõltub · Mikroorganismide alghulk toiduaines · Toidu keemiline koostis · Keskkonna happelisus mida happelisem keskkond, siis ei saa mikroobid areneda · Aeg · Niiskus · Õhu juurdepääs · Temperatuur 15. Temperatuur Enamikul bakteritest on paljunemiseks optimaalne temperatuur 8...65 kraadi, eriti kiiresti toimub paljunemine 20...37 kraadi juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim soojas ruumis väga kiiresti, pärast külmutusest väljavõtmist riknevad nad loetud tundidega. Temperatuuri juures alla 6 kraadi ja üle 65 kraadi paljude mikroorganismide paljunemine katkeb, kuid nad ei hävi. Eksisteerib ka
Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil, kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Siiski, tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta. Seega võisid seda tüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes. 2. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel
sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Tabel 1.1. Vitamiinide klassifikatsioon Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid
Piimast juustu toormena............................................................................................. 4 Piima eeltööstus......................................................................................................... 5 Juustutootmise põhifaasid.......................................................................................... 6 Kontsentreerimine...................................................................................................... 8 Mikroobid, ensüümid ja käärimine............................................................................11 Juuretis..................................................................................................................... 15 Valmimine................................................................................................................. 17 Kokkuvõtte................................................................................................................ 19 Kasutatud kirjandus..
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks......................................
................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool
· Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine.
See tuleneb metoodilistest probleemidest: ei ole olemas laboratoorset kasvukeskkonda, mis sobiks heaegselt paljudele bakteritele vi arhedele; raske on eraldada pindadele kinnitunud vi biokilest mikroorganisme; suur osa teadaolevast informatsioonist bakterite kohta phineb puhaskultuurides saadud tulemustel, mis ei pruugi kehtida looduslikus keskkonnas. Suur osa (95-99%) vees ja mullas elavatest bakteritest on mittekultiveeritavad (nonculturable) bakterid. Need on bakterid, kes on eeldatavasti funktsionaalsed, vga aeglase metabolismiga ja kohanenud oligotroofsetele (vga madal toitainete kontsentratsioon) tingimustele, mida ei ole siiani vimalik laboris jljendada. Selleks, et uurida ja kirjeldada mikroorganismide (bakterite, arhede ja seente) mitmekesisust keskkonnas, on kasutusele vetud molekulaarsed meetodid, mille puhul ei ole vaja organismi eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti
Piima eeltöötlus - Piima kalgendatakse juuretisega Kalgenditöötlus -- Piima kalgendatakse. Toimub sünerees e piimakalgendi kokkutõmbumisel tekkinud veefaasi eraldumine. Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend. Vormimine - Juustukalgendi edasise töötlemisega vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplasti moodustamise) juustutoorik. II põhifaas juustu fermentatsioon e. juustu valmimine Piimsuhkur muundatakse piimhappeks jt. käärimisproduktideks, toimub valkude ja vähesel määral rasvade hüdrolüüs. Pr. osalevad mikroobsed ensüümid, laabi ensüümid ja piimas leiduvad ensüümid. 9. Millised on kalgendamise viisid? Laabi lisamine juustule · Levinuim viis kaseiinimitselle (K-kaseiini) destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale (30-35 ml/100 kg piimale)
juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitmine tema kontrollitavas toidukäitlemisettevõttes TOIDUAINE- aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks töötlemata kujul või toorainena toidukauba või roa valmistamisel. TOIT- toiduaine, toidukaup, roog TERVIST OHUSTAVAD TEGURID: · looduslikud mürkained · toidu lisaained · valed toitumisharjumused · keskkonna saastatus · patogeensed mikroorganismid TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 1. Inimesed · Personali hügieen · Tööriietus · Koolitus 2. Toiduaine · Turvaline varustaja · Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed" (lõikelauad, seadmed) · Serveerimine · Toidujäätmete õige majandamine 3. Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik
1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel? Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv). 3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks? Värvuvad rakud ise ja halvasti sellepärast, et raku negatiivne laeng väheneb H +-ioonidega seostumise tõttu. 4. Missugustes tingimustes värvuvad paremini happelised värvid ja miks? Happelistes tingimustes. Ioniseerudes annavad negatiivse kromogeense osa. Raku negatiivne laeng väheneb H+-ioonide seostumise tõttu. 5. Mille poolest erineb happeliste ja aluseliste värvidega värvimise metoodika?
22. Liha subjektiivne ja objektiivne kvaliteet Subjektiivset kvaliteeti määravaks teguriks on tarbija eelistused, harjumus, ootused toote suhtes (toote suitsutusaste, soolasus jne). Objektiivne kvaliteet peab olema määratav ja mõõdetav. Näiteks on võimalik määrata füüsikalisi näitajaid: niiskusesisaldus, keedusoolasisaldus, nitritisisaldus. 23. Toidu saastumise viisid (3) BIOLOOGILINE * seened (hallitused, pärmseened) * bakterid Toksiinid on enamasti kuumakindlad ja toiduainete töötlemisel ei hävi. Enamus baktereid seevastu hävivad juba 72 C juures. * parasiidid – keeritsuss * toiduviirused KEEMILINE * lisatud lisaained * pesu- ja desoained * saasteained- antibiootikumid tooraines, taimekaitsevahendid FÜÜSIKALINE * ohtlikud võõrkehad (teravad metallesemed, klaasitükid, sõrmused, kõrvarõngad jne) * ebameeldivad ja lubamatud võõrkehad (juuksekarvad, putukad, pakkematerjal jne) 24
Ioniseeriv kiirgus suurendab rakkude läbilaskvust ning mahla väljaminekut. Iooniseeriva kirguse mõjul toimub pektiinide ja protopektiinide lagunemine. Tulemusena tekkib suur kogus lahustuva pektiini, mis põhjustab kudede pehmendumist. Kõige effektiivsemad kiirgusdoosid on 400 kuni 600 rad. Suuremad doosid põhjustavad kudede olulist pehmendumist, vitamiinide ja värvainete hävitamist. o ensüümidega või külm fermentatsioon (toatemperatuuril 6-36 t) kuum fermentatsioon (30-150 min temperatuuril 50°C) Kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %. Ensüümidega töötlemise peamiseks puuduseks on pikaajaline kokkupuude viljameskiga, mis võib põhjustada toote mikrobioloogilist saastumist. Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus.
Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel
Küpsetamisel kandub soojus tootele üle põhiliselt kiirgusega. 3.6. Kondenseerimine Kondenseerimine on toote tihendamine. Seda kasutatakse eelkõige piimatööstuses aga ka mahlade tihendamiseks. Kondenseerimisel viiakse produkt keemistemperatuurini, vesi aurustub, toote maht väheneb, lahustunud ainete kontsentratsioon tõuseb. Tihendamine toimub kas lahtises katlas või vaakumis. Lahtises katlas keedes produktis olevad mikroobid hävivad, kuid toote tihenemisel kasvab oluliselt kõrbemisoht, halvenevad toote omadused. Vaakumkatlas keeb toode ligikaudu 50 °C juures. Vesi eraldub, toimub tihenemine, kvaliteet säilib. Toode ei puutu protsessi käigus kokku õhuhapnikuga. Puuduseks on see, et toode vajab peale vaakumit täiendavat steriliseerimist. Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks.
Mikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded: 1) säilitada toit kuumana (63) või külmana (<6) 2) külmutatud toiduained täielikult sulatada
Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. II 12. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. 1) eukarüoodid, 2) Arhed e, arhebakterid Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes domeenis, arhede ja bakterite domeenis. 3) bakterid e. eubakterid. 13. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? PROKARÜOOT- eeltuumne rakk, mis esineb enamasti ainuraksetel organismidel (bakterid, arhed). Prokarüootses rakus puudub rakutuum. Rakul puudub ka eukarüootsele rakule omane tuumake ja tuumamembraan 14. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhed on prokarüoodid, neil puuduvad rakutuum ja membraanidega ümbritsetud rakuorganellid.
annaabi.ee 
