majandusressursse suuremal või vähemal määral. - Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud turud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Barter Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend 3. Väärtuse mõõdupuu Adam Smith Sündis 1723.a. Sotimaal
2ptk. Vaba ettevõtlus Tugisamblad: Vaba ettevõtluse süsteemi toetavad neli "tugisammast": eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 1) Eraomand: Õigust omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus otsustada, kuidas oma eromandit kasutada, on alati olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. 3) Turukonkurents: Turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. a) Konkurents turgudel ressursside pärast. Näiteks: saades hea hariduse ja arendades pma an...
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluk...
Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral. Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja tulud ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha kaupade ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Barter Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend 3. Väärtuse mõõdupuu Adam Smith Sündis 1723.a. Sotimaal
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mid...
· teadmuse omandamisvõimekus (näiteks ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus, töötajate kvalifikatsioon, innovatsioonijuhtimise võimekus, tehnoloogilised oskused); · turustruktuur ja nõudluse karakteristikud (turudünaamika, konkurentsi intensiivsus, kasutaja-tootja suhted, juhtivad koduturu karakteristikud, nõudluse hinnaelastsus); · tööstuslikud võrgustikud (võrgustikud tehnoloogia pakkujatega, sektorispetsiifilised lekked); · ressursiturud (tööjõu ja kapitali hind, kvalifitseeritud tööjõu puudus); · tehnoloogia dünaamika ja potentsiaal tehnoloogiate teineteist täiendav rakendamine; · innovatsioonipoliitika ja regulatsioonid (edendamise programmid, institutsionaalsed ja õiguslikud takistused ja stiimulid, avaliku sektori rahastus, avaliku sektori hanked); · tööstuse-teaduse suhted (sealhulgas tehnoloogiate litsentseerimine, start-
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD. NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA. Referaat Ettevõtluse Alustes Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus.....................................................
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikr...
talle, et oma turuosa säilitada. Kui aga firma peaks otsustama oma hüvise hinda tõsta siis tõenäoliselt konkurendid talle ei järgne, vaid soovivad oma turuosa suurendada hinda tõstnud firma arvelt. See tähendab et oligopoli toodangu nõudluskõver on hinna tõusu osas palju elastsem kui hinna languse osas. Ühtaegu tähendab see et hind kaldub olema jäigem. Niisugust hindade stabiilust saab selgitada murtud nõudluskõvera mudeli abil. 41 Ressursiturud. Tuletatud nõudlus. Ressurside hind. Ressurside nõudlus. Piirprodukti väärtus. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga määramine. Ressuristurg on turg, kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, s.t ta sõltub nende hüvise nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressursside hindadel on väga suur tähtsus, kuna nad mõjutavad sissetulekute
Sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale ja mõnikord nim seda vaikivaks kollsiooniks. Hinnaväliseks konkurentsiks nimetatakse monopolistliku konkurentsi ja oligopoli firmade konkureerimist, mis baseerub sageli uurimis- ja arendustegevusele, parandatakse oma toote kvaliteeti, nende atraktiivsust, teenindust. Majandusressursside turg Ressursiturgudel ostetakse ja müüakse tootmistegureid (maa, töö ja kapital). Kui ressursiturud on täielikult konkureeriavad, makstakse ressrusside eest vastavalt sellele, milline on nende piirpanus tootmistegevusse. Tegelikkuses on ressursiturud tavaliselt mittetäieliku konkurentsi turud. Ressursiturg on turf kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursid e tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Töö hind on palk, maa kasutamise eest makstakse renti ja tasu kapitali kasutuse eest on intress.
....................................... 48 8.1. MONOPOLISTLIK KONKURENTS ............................................................................................... 48 8.2. OLIGOPOL .............................................................................................................................. 48 8.3. ERINEVATE TURUTÜÜPIDE VÕRDLUS ....................................................................................... 49 9. RESSURSITURUD..................................................................................................................... 51 2 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 9.1. TÖÖTURG........................................................................................................
Kasumit on võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. Monopoli kasumit maksimeeriva tootmismahu ja hinna määramiseks peab lähemalt uurima tootmismahu muutumise mõju tulemile ja kuludele. Monopolistlik konkurents lühiajaliselt teenib monopolistlik ettevõte kasumit kui hind on kõrgem kui keskmised kogukulud. Pikaajaliselt maksimeerib monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumeid, tootes mahus, kus piirtulu on võrdne piirkuluga. 1.34 Ressursiturud majanduses. Ressursid on majanduses-maa , tööjõud, kapital. 1.34.1 Tööturg Tööturg töö roll ühiskonna arengus on märkimisväärne, kuid ilma maa ja kapitali lisamiseta head tulemust ei saavuta Tööjõud energia, kehalised oskused ja vaimsed võimed, mida rakendatakse tootmises ja teenuste osutamiseks. Tööjõuturg inimese palkamise ja tööjõu müümise tehingute süsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
