10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu: a) netopalgast b) miinimumpalgast c) brutopalgast d) tulumaksuvabast palgast 13. Loetle ostu-müügilepingu tingimusi määratlevaid müügimomente: Vähemalt kolm 1) Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse 2) ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa 3) Müüdud asja kvaliteet peab vastama lepingutingimustele 4) ui omandiõigus läheb ostjale üle enne asja
Peale Nõukogude Liidu lagunemist oli eestlastel taas võimalus oma riik rajada. Selles riigis me ka elame. Veidi üle 1.3 millioni elanikuga riik, mis asub selliste naabrite kõrval nagu Läti, Soome ning Venemaa. Kahe viimasega võrreldes on Eestil kahtlemata vähem aega olnud majanduslikult ning kultuurselt areneda. Tihtipeale osutab mõni näpuga riikide nagu Rootsi ja Soome peale, kiites nende majanduspoliitikat, üldist heaolutaset ning hüvitisi, rääkimata miinimumpalgast ning pensionist. Justkui oleks tegu paradiisiga, kus elu on tuhat korda parem võrreldes siinsega. Mõnes aspektis võib see tõepoolest tõde olla, kuid arvestama peab palju tegureid. Eestil on vedanud naabritega, vähemalt Soomega. Ajapikku on saadud palju tuge skandinaavlastelt, nagu näiteks põhjariikide pankade kaudu. Eesti Panga ebastabiilsuse perioodil sekkusid tugeva fundamendiga Skandinaavlaste pangad, mis lõid korda majja Eestis. Nendega
2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Suhtluskeeleks on saanud vene keel. Samuti häirib Mairit vali vene levimuusika. 4. Teenitav raha on väiksem kui varem. Õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem miinimumpalgast. 5. Majanduslanguse tõttu mindi huvitavate individuaaltellimuste pealt üle partiitellimuste peale, mis meenutavad suurtootmist, kuigi ateljees ei ole konveierit. Õmbleja peab toote algusest lõpuni ise valmis tegema. Mairi jaoks oli individuaaltellimused meeldivad, kaasnes väljakuste, kuid praegune masstöö seda ei paku. Tagajärg: 1. Annab halba eeskuju kaastöötajatele, mistõttu võivad ka teised hakata hilinema. Teised
1. Läti perepoliitika Läti Vabariigi perepoliitika juhindub Perekonna- õiguse seadusest , mis kehtib alates 01.09.1993 Riik toetab laste sündi ja kasvatamist materiaalselt. Lätis on alates 2008 a.(23 948) kukkunud laste sündimus.2011a.(18 620 last) Hiljuti võeti vastu uus perepoliitiline strateegia kuni aastateni 2017. Põhiliselt toetatakse perekondi laste sünni puhul maksuvabastusega,mida plaanitakse tõsta 2017 a.kuni 50% miinimumpalgast ülalpeetava kohta- Praegu on rakendatud printsiipi, et raha järgneb lapsele.Silmas on peetud , et võib valida kas riigi lasteaeda või eraettevõtet. Seadus kaitseb abielu lahutamisel nõrgemat poolt- invaliidi, majanduslikult toimetulematut jne. Erinevus Eestiga on seadusega määratletud ka kihlus, kui suhtemäärang.Kihlus kestab aasta ja ei kohusta abielluma.Kannatanu poolel tekib ainult õigus kahjude hüvitamisele.
kõike seda, mis neil elus ilma rahata käes on looduse ilu ja võimalus seda vabalt nautida. Uuringud näitavad, et pidevas rahapuuduses elavate inimeste peresuhted on keerulised, nende enesehinnang langenud ja tulevik näib lootusetu. Nad vaevlevad rahapuuduses ja elavad äärmiselt kokkuhoidlikult. Toit ja tervis on kehvad, neil puudub ravikindlustus, arstiabi ja ravimid pole kättesaadavad. Raske majanduslik olukord sunnib neid tihtipeale vastu võtma ükskõik missuguse töö, ka miinimumpalgast madalama palgaga ja ilma igasuguste sotsiaalsete garantiideta. Vahetaks elukohta, aga selleks ei jätku raha, lapsed on liiga väikesed vms. Olen lugenud Tais asuvast kommuunist, kus elu on väga kasin ja säästlik. See on kui ökokülade võrgustik kus tegeletakse mahepõllunduse, inimeste koolitamise ja käsitööga. Nad peavad tähtsaimaks elada säästlikult, tarbida ainult eluks hädavajalikku, kontrollida loodusressursside kasutamist ja taaskasutada jäätmeid.
Kõigile üldist ja ühist miinimumpalga määra pole kehtestatud. Ometigi teenib Soomes ka koristajana töötav inimene rohkem, kui Eestis mõni koolitatud spetsialist. Aga kuidas elab keskmine noor inimene Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske? Ka väikeses, ühetoalises korteris elades kulub eluasemele koos kommunaalarvetega enamus miinimumpalgast ja kui ka midagi jääb üle, kulub see söögile, transpordile ja muudele eluks vajalikele asjadele. See teeb noorte olukorra raskeks ning hakatakse otsima väljapääsu ja nii paratamatult leitaksegi, et ainuke võimalus paremini elada, on minna välismaale. Ma usun, et paljud mõtlevad, et lähevad mõneks ajaks ja tulevad varsti tagasi aga kurb reaalsus on see, et mõnest ajast saab aasta, kaks, kolm ja nii edasi ning selle aja peale on
5)dokumendi koostamise kuupäev 6)dokumendi koostaja nimi ja allkiri Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu si siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda. Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta. 20.distsiplinaarkaristuste täideviimine 1)noomitus ühekordne akt, käskkiri 2)rahatrahv kalendriaastas ei tohi seda kasutada üle 20 päevapalga. Pool palgast peab töötajale miinimumpalgast ja 70% raseda naise palgast. Trahvi kinnipidamist tuleb alustad hiljemalt 2. palgast ja mitte rohkem kui 3 kuud järjest. Trahv katkeb, on karistus läbi. 1)töölt kõrvaldamine palga kinni pidamisega Tohib rakendada maksimaalselt 3 korda kalendriaasta jooksul ning mitte üle 20 päeva. Seda karistust ei tohi määrata: 1)rasedatele 2)alla 3 aastase lapse vanematele 3)lapsinvaliidi vanematele, eeskostjatele 4)tööseisaku ajal Rakendamine äärmiselt ebaotstarbeline.
pidama oma eakaid vanemaid. Täisealised õed ja vennad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi õdesid ja vendi kui on olukord, et seda ülalpidamist ei saa teostada need, kes on selleks esialgselt kohustatud (vanemad). Vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama kui vanemad ei täida oma ülalpidamiskohustust. Kui kokkuleppele ei jõua, siis pöördutakse kohtusse. Alimendid ühele lapsele elatisraha ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kohus arvestab ka teise inimese olukorda (töötu nt) ja võib alimentide summat vähendada. Lapse isaks on: 1. lapse emaga abielus olev isik 2. isadus on omaks võetud (selleks peab olema lapse ema nõusolek) 3. kohtu poolt tuvastatakse isadus Kui vanemad ei täida lapse suhtes hooldusõigust, siis võivad nad ilma jääda hooldusõigusest. Vanemlikud õigused võetakse ära kohtu poolt konkreetset last silmas pidades (kui on 2 last, siis
3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. 8. toimetulekupiir- summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. 9. vältimatu sotsiaalabi- inimestele, kes vajavad hädavajalikke asju elamiseks nt toit, riietus, peavari. Seda ostuab KOV 10
Saadud võrrandist tuleneb 2 järeldust: 1) haritud ja lihttööjõu sissetulekute suhe on alati ühest suurem; 2) H kasvades see suhe väheneb, kuna H kasvades MPH ja samal ajal MPL (vt punktid a ja b). 4 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 2 ülesanne 8. Ametiühingud võitlevad sageli miinimumpalga tõstmise eest – seda isegi juhul, kui AÜ enda liikmed teenivad miinimumpalgast oluliselt rohkem ja vastav seadus neid justkui ei puuduta. Kas sellel on mingi ratsionaalne (omakasul põhinev:) selgitus? Kuna AÜ liikmed on sageli kvalifitseeritumad kui miinimumpalgalised lihttöötajad (kes sageli AÜ-sse ei kuulu), tuleb mängu asjaolu, et paljudes majandusprotsessides on lihttööjõud ja pisut enam kvalifitseeritud tööjõud osaliselt nn asenduskaubad. Lihttöötajate palgatõus vähendab nõudlust nende järele ja peaks seega
teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Töökorralduse nimetatud muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 82 alusel. (3) Käesoleva paragrahvi alusel rakendatava osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast. (4) Tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. (5) Tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest käesoleva seaduse § 86 punkti 3 alusel.
Samuti töötajate usaldusisiku arvamuse. Tööinspektor võib anda oma nõusoleku, kui on veendunud, et töö või tellimuste vähenemine on ajutine. Osalise tööaja kehtestamist võib osaliselt tasustavale puhuksele saatmisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat. Osalise tööaja kestus ei tohi olla alla 60%, töölepingus ettenähtud tööaja normaal kestusest ja osaliselt tasustatud puhkuse ajal makstav puhkuse tasu mitte alla 60% miinimumpalgast. Kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitist saamata jäänud palga ulatuses. Kui töötaja töötingimuste muutmisega nõus ei ole võib ta nõuda töölepingu lõpetamist teatades ette sellest vähemalt 5 kalendripäeva
Eelkõige määravad maksukoormuse jaotuse, tööandja ja töötaja vahel, läbirääkimised. Näiteks olukorras, kus palganõudmise esitab tööturul nõutud ning konkurentsivõimeline ja kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, on tal suuremad võimalused läbirääkimistel edu saavutada kui lihttöölisel, keda on lihtne asendada. Paraku ei saa tööandja alati maksukoormust töötajale lükata, sest on olemas töötajad, kes töötavad ainult miinimumpalga eest ning neile ei saa miinimumpalgast madalamat palka maksta. Samas nagu eelnevalt välja toodud sai, on ka nende läbirääkimise võimalused tööandjaga kehvemad, kui mõnel kõrgema palgaga töötajal. 6 Oluline on teada, et tööjõu maksukoormuse suurenemisel suureneb üldjoontes ka tööpuudus. Mis tähendab, et tööjõukulude kasvuga suureneb tööpuudus, sest tööandjad
Karistus loetakse määratuks, kui töötaja on tutvunud selle dokumendiga (peab mahtuma 6 kuu sisse) ja alla kirjutanud. Kui ei kirjuta, siis tuleb 2 tunnistaja juuresolekult ette lugeda. Ametniku töölehele kirjutatakse distsiplinaarkaristus. Tööraamatusse ei kanta. Täide viimine 1) noomitus ühekordne akt, käskkiri 2) rahatrahv kalendriaastas ei tohi seda kasutada üle 20 päevapalga. Pool palgast peab töötajale kätte jääma ja 80 % miinimumpalgast ja 70% raseda naise palgast. 12 Trahvi kinnipidamist tuleb alustad hiljemalt 2. palgast ja mitte rohkem kui 3 kuud järjest. Trahv ei tohi katkeda antud aja jooksul. Kui katkeb, on karistus läbi. 3) töölt kõrvaldamine palga kinni pidamisega Tohib rakendada maksimaalselt 3 korda kalendriaasta jooksul ning mitte üle 20 päeva.
vähenemise vältimine sest tükipalga puhul saaksid rohkem palka · Akord ehk tükipalk töötulemusest sõltuv palk, makstakse tehtud töö eest. Aluseks on et töö peab olema mõõdetav ja korduv, töövõtja peab saama oma töötulemust ise mõjutada. Tuleb garanteerida miinimumpalk. Koosneb garanteeritud miinimumpalk ja akordilisa ehk protsent miinimumpalgast. Need määravad akordi-töötaja tunnitasu normaaltulemuse korral. Grupiakord normid antakse grupile,Töötajad kontrollivad teineteist, aeglased aidatakse järgi Aja-akord teatud töö tegemiseks on kindel aeg Raha-akord teatud tulemuse eest kindel rahasumma. Positiivne Negatiivne Stimuleerib töö tootlikkuse Töötempo võib kujuneda liiga kõrgeks, töötajad
1) Tootmise/töö ümberkorraldamine vaja kirjalikult ette teatada 1 kuu. Kui töötaja pole nõus siis võib ta TL lõpetada TLS § 82 alusel, etteteatamisega 5 päeva. 2) Töömahu/tellimuste ajutine vähenemine tööandjal on õigus tööinspektsiooni kirjalikul nõusolekul rakendada osalist tööaega või saata töötajad osaliselt tasustatud puhkusele kuni 3 kuuks aastas (ka 3 x 1 kuu). Kui on osaline tööaeg siis 60% normaalsest tööajast. Puhkusetasu ei tohi olla alla 60% miinimumpalgast. Töötaja võib mitte nõustuda ja soovida leping lõpetada TLS § 82 alusel, etteteatamisega 5 päeva. Hüvitis Määramata ajaline TL 2 kuu keskm.palk. Tähtajaline TL kuni TL viimase päevani kuid mitte rohkem kui 2 kuu keskmine palk. 3) Töötajal on õigus tööandjale esitada ettepanek viimiseks osalisele tööajale või vastupidi. 4. Teema Töölepingu lõpetamine. TL.-u lõppemise üldalused. Tööleping lõpeb:
Üldpensionid ja eripensionid: teatud töökohad, langeb päris kiiresti ära, alates aastast 2020 ei tule rohkem eripensionäre Pensionisüsteemi esimene sammas riiklik pension Sõltub reeglina kindlustusstaazist staaz tekib sots.maksu maksmise faktist; kindl.staaz tekib, kui 12 kuu jooksul sots.maksu makstud vähemalt miinimumpalga poolt (alla selle töötamine seega ei tasu ära); 1) sots.maks laekub miinimumpalgast 2) kui tahame saada mõistliku pensioni, siis sissetulek peab olema võrdne keskmise palgaga Olukord enne 01.01.1999 pensioniõiguslikstaaz võetakse aluseks töötatud aastad Muudatused alates aastast 2032 kaob ära vanaduspensioni vanus (hetkel 63/65), pensioniiga hakkab sõltuma keskmisest elueast; riikliku pensioni mõte muutub kardinaalselt (hetkel sõltud palgast ja staazist), riiklik pension on kõigile ühesugune,
tuvastanud kohus. Toimub perekonnaseisuametis Peresisene ülalpidamiskohustus: ülalpidamist peavad saama alla 18a lapsed. Täisealiseks saanud laps seal ajal kui ta õpib (põhikool, keskastmekool, kutseõppeasutuses) seda saab kuni 21.a, seni tuleb ülal pidada abivajavaid teisi täisealisi isikuid. Mõlematel vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Elatisraha lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast (igakuine). Kohus vaatab mõlemat poolt. 12 Maksmiskäsu kiirmenetlus: toimub elektrooniliselt, 200 eurot lapsele igakuiselt- see kehtib ainult alaealiste laste puhul. 29. nädal, 21.03.13 Lapsendamine e adopteerimine. Eesmärgiks laste huvides tegutsemine. Selle tagajärjel tekivad vanema ja lapse vahelised suhted. Reeglid: - lapsendada saab ainult last ehk alla 18.a vanust isikut
tulemustasu 400 eurot kuus ning täiendavat vaba aega talle pühapäeval töötamise eest ei antud? 3. Valveaeg 10. Tööandja teatas 28.09. ainult argipäeviti lahtioleva kaupluse juhatajale B., kelle tavapärane tööpäev kestis 9.00-18.00, et alates 01.10. on B.-l esmaspäevast reedeni kella 00.00-st kuni 9.00-ni ja üle nädalavahetuse laupäeviti ja pühapäeviti valveaeg ning töötajale makstakse selle eest lisatasu 10% miinimumpalgast kuus. 15.11. kell 5.00 helistas tööandja B.-le, andes korralduse kohe tööle tulla, sest kaupluses olid käinud vargad. Kas B. suhtes valveaja kohaldamine on TLS-iga kooskõlas? Kas valveaeg on töö- või puhkeaeg? Kuidas tuleb valveajal töötamine tasustada? 19 24.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava
kohta. Samuti töötajate usaldusisiku arvamuse. Tööinspektor võib anda oma nõusoleku, kui on veendunud, et töö või tellimuste vähenemine on ajutine. Osalise tööaja kehtestamist võib osaliselt tasustavale puhuksele saatmisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat. Osalise tööaja kestus ei tohi olla alla 60%, töölepingus ettenähtud tööaja normaal kestusest ja osaliselt tasustatud puhkuse ajal makstav puhkuse tasu mitte alla 60% miinimumpalgast. Kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitist saamata jäänud palga ulatuses. Kui töötaja töötingimuste muutmisega nõus ei ole võib ta nõuda töölepingu lõpetamist teatades ette sellest vähemalt 5 kalendripäeva. Poolte vastutus töölepingu ebaseadusliku muutmise korral:
7) Täisealised vennad-õed on kohustatud ülal pidama alaealisi vendi-õdesid 8) Võõraslapsed ja võõrasvanemad / kasuvanemad ja kasulapsed Kui on 10 aastat koos elanud, kasuvanematel õigus nõuda ülalpidamist. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, aga ei ole tema vanem. Kasuvanem kasvatab last, kuid pole tema vanem ega võõrasvanem. Laste elatisraha Mõistab välja kohus lastele. Ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast ühele lapsele. Võib esitada avalduse ka konkreetsele summale. Kohus arvestab mõlemat poolt. Teised lapsed ei või jääda halvemasse olukorda. Kui ikka ei maksa, võib isiku kriminaalvastutuse alla võtta. Lapsendamine ehk adopteerimine Protsess, kus võõraste inimeste vahel tekivad lapse ja vanema õiguslikud suhted. Lapsendamine toimub kohtu kaudu. Pöörduda kohaliku maavalitsuse poole. Ei tohi olla seotud tingimustega ega tähtajaline. Võib toimuda ainult lapse huvides
- Tavaline tasu oli tal ühe päeva kohta 60 eurot, tulemustasu 20 eurot päeva kohta. Kui arvata neid ületundideks, siis saaks ületunnitasu. 3. Valveaeg 22. Tööandja teatas 28.09. ainult argipäeviti lahtioleva kaupluse juhatajale B., kelle tavapärane tööpäev kestis 9.00-18.00, et alates 01.10. on B.-l esmaspäevast reedeni kella 00.00-st kuni 9.00-ni ja üle nädalavahetuse laupäeviti ja pühapäeviti valveaeg ning töötajale makstakse selle eest lisatasu 10% miinimumpalgast kuus. 15.11. kell 5.00 helistas tööandja B.-le, andes korralduse kohe tööle tulla, sest kaupluses olid käinud vargad. Kas B. suhtes valveaja kohaldamine on TLS-iga kooskõlas? Kas valveaeg on töö- või puhkeaeg? Kuidas tuleb valveajal töötamine tasustada? - Valveaja eest peab saama 10% kokkulepitud töötasust, mitte miinimumpalgast (§ 48 lg 1). § 48 lg 3: selle aja eest, millal ta allub tööandjale, saab tavatasu (kui tööle jõuab saab juba tavalist tasu)
võimetud asju korraldama Lõuna-euroopa maad – juhtimine avalikul võimul (bürokraatial) Taotlused hariduses: Vähendada koolist väljalangevust Täiendada hariduse kvaliteeti nii õppimise kui oskuste osas Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu Taotlused tööhõive alal: Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu: Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud (tööandja jaoks) Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel Taotlused sotsiaaltöö alal: Kaasatus ja sotsialiseerimine Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile, avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms) Osalus noorteorganisatsioonides:
Kvalifitseeritud tööjõu nõudluskõver on järsem kui kvalifitseerimata tööjõu nõudluskõver. Palgamiinimumi kehtestamisel ei ole mõju kvalifitseeritud tööjõu turule. Palgamiinimumi kehtestamine mõjutab kvalifitseerimata tööjõu turgu. Palgamiinimumi eesmärk on toetada kvalifitseerimata töötajaid. Tulemusena kaotavad töökoha need, kelle tootlikkus on madalam kui miinimumpalk, sest piirprodukti tulu jääb miinimumpalgast väiksemaks. Järelikult palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Kui ettevõte maksab töötajatele palka, mille korral tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, siis võib eeldada, et töötajad ei tööta täie pingega. Konkurentsiteooria kohaselt ei esineks tööpuudust, kui töötud oleksid nõus töötama madalama palga eest kui juba töötavad inimesed. Kui palga nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, siis vallandatud töötajad endale hõlpsasti uue
§ 68 kui on töömahu või tellimuste ajutine vähenemine, siis on TA-l võimalus 3 kuuks kalendriaastas kas kehtestada osaline tööaeg, tagades 60% kokkulepitud tööajast (tasu vastavalt tööl oldud ajale mõttekas ajapalgalistele) või saata töötajad samaks ajaks (3kuud) osaliselt tasustatavale puhkusele, makstes neile 60% 6 miinimumpalgast (kasutatakse rohkem). Töötajad ei ole kohustatud enne 3 kuu lõppemist tööle tulema. Töölistele, kellele on eelnevalt antud koondamisteated, ei saa seda kohaldada peab võimaldama täistööaja. Samas puhkuse ajal ei saa koondada. Selleks on TA-l vaja: · Tööinspektori nõusolek taotlus - põhjendus, et ajutine ja mis planeerib edasi. Kui pole nõusolekut, T-l õigus nõuda keskmist palka. · Töötajatega on saavutatud kokkulepe · Peab teatama T-le 2 nädalat ette
kaks nädalat ette. Töökorralduse nimetatud muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 82 alusel. (3) Käesoleva §-i alusel rakendatava osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast. (4) Tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. (5) Tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest käesoleva seaduse § 86 punkti 3 alusel.
osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Kitsendused tööandjale: o osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest; o osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast; o tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele; o tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest. Töötingimuste seadusevastase muutmise, samuti tööandja seadusliku korralduse täitmata jätmise eest on kehtestatud vastutus.
annaabi.ee 
