Eesti riik on kulukas ja kallis (0)

Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis.
Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.
Eesti on väike. Kui küsida lõuna-ameeriklaselt Eesti kohta, siis vastus jääb tõenäoliselt kas lühikeseks või halvimal juhul olematuks . Hetkel ei saa sellele midagi parata, kuna suure osa oma ajaloost on Eesti olnud NSVL -i poolt okupeeritud. See aga takistas eesti kultuuri ning üldise populaarsuse arengut. Peale Nõukogude Liidu lagunemist oli eestlastel taas võimalus oma riik rajada. Selles riigis me ka elame. Veidi üle 1.3 millioni elanikuga riik, mis asub selliste naabrite kõrval nagu Läti, Soome ning Venemaa. Kahe viimasega võrreldes on Eestil kahtlemata vähem aega olnud majanduslikult ning kultuurselt areneda.
Tihtipeale osutab mõni näpuga riikide nagu Rootsi ja Soome peale, kiites nende majanduspoliitikat, üldist heaolutaset ning hüvitisi, rääkimata miinimumpalgast ning pensionist. Justkui oleks tegu paradiisiga, kus elu on tuhat korda parem võrreldes siinsega. Mõnes aspektis võib see tõepoolest tõde olla, kuid arvestama peab palju tegureid. Eestil on vedanud naabritega , vähemalt Soomega . Ajapikku on saadud palju tuge skandinaavlastelt, nagu näiteks põhjariikide pankade kaudu. Eesti Panga ebastabiilsuse perioodil sekkusid tugeva fundamendiga Skandinaavlaste pangad , mis lõid korda majja Eestis. Nendega kaasnes krooni tugevnemine, mille tagajärjel eesti majandus kokkukukkumist ära hoiti . See kõik on tore, et Eestis on valitsevateks pankadeks välismaised, kuid kuidagiviisi peab ka oma majandust ehk eksporti suurendama. Ühel päeval, kui välismaa investorid otsustavad Eestist lahkuda, siis peavad siinsed valitsused ning ettevõtted valmis olema. Selleks on vaja aga panustada rohkem raha erasektorisse. Eesti peab õppima teistest riikidest vähem sõltuvam olema. Seda põhjusel , et iial ei saa ennustada maailmamajanduse tulevikku. Küllaga saab kindlustada tulevikku.
Ei ole vaja põhjalikku analüüsi, miks eestlased aina rohkem välismaale lähevad tööle või siis õppima. Me kõik teame, et põhjuseks on parem üldine kodaniku heaolu. Kõik on nagu kodaniku perspektiivis parem. Ei saa ka väita, et välismaal oleks elu halvem , kuna tõepoolest Euroopas leidub palju riike, mida eelistatakse rohkem. Eesti majanduse ning ühiskonna kritiseerijad tihtipeale ei arvesta sellega, et miinimumpalga ning pensioni võrdlemine teiste riikide nagu Soome, Rootsi ning Austraalia on sisuliselt mõttetu. Eestis võib elu olla kallim, kulukam ning palgad väiksemad, kuid selle põhjuseks võib pidada lühikest aega maailmaareenil. Natuke üle 25 aasta on Eesti olnud vaba peale NSVl-i lagunemist. Selle aja jooksul on palju probleeme lahendatud , kuid palju on ka veel lahendada.
Tuleb vaadata lihtsalt teise perspektiivi alt. Kui varem võrreldi ainult numbreid riikide vahel, siis nüüd oleks aeg sisse arvestada ka aeg, kui palju on iga riik vabana eksisteerinud. Seda arvesse võttes muutub kogu vaatepilt ning statistika silmapilkselt. Tuleb hinnata seda, mida on, vastasel juhul jäävad kõrged eesmärgid täitmata.