ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuvad taevast ja maast lipuvärvid, kevadine lõhn ja vee voolamine annavad alati energiat ja suvi on aeg üheks mõnusaks puhkuseks
samas poliitilist varjupaika taotlenud nt. Soomes. Siis ei oleks tekitatud maailmale muljet, nagu Eesti oleks ise vabatahtlikult NSVL-ga liitunud. Samas Teherani konverents ei andnud Balti riikidele lootust, et abi on läänest oodata. NSVL põhiseaduse eeskujul koostati uued põhiseadused, juhtiv roll ühiskonnas läks kommunistliku partei kätte. Eestis sai partei esimeheks Säre.Seadused muudeti sarnaseks NSV Liidu omadega, politsei asendus miilitsaga ja majanduses algas natsionaliseerimine. Et inimesi kolhoosidesse sundida, toimusid massiküüditamised. 26. märtsil 1949 küüditati Eestist 20 000 inimest, Lätist 43 000 ja Leedust 33 500 inimest. Kuigi osa inimesi oli valinud võitluse võimu vastu, metsavendluse kujul, ei omanud see riigi tasandil eriti suurt tähtsust. Ka pärast II ms ei olnud Balti riikidel valikut. Jalta konverentsil, nagu Teherani
Rahva Liidu võit *21.07 kuulutati välja Eesti nõukogude Sotsialistlik Vabariik; 6.08 ühendati NL-ga *riigiaparaadi ümberkorraldamine- ametist tagandati kõrgemad ametnikud; võimupositsioon kommunistide kätte; 40 kiideti heaks uus põhiseadus; Riigivolikogu nim. Ülemnõukoguks (esimees Vares); valitusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lauristin); valla- ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes
kiilakat poissi ja lõi teda ninna.Ta oli noortevanglas. Jan oli Silverist mõni aasta vanem ja Jannist sai Kelleri poiste kamba liige. Jan oskas kitarri mängida ja talle meeldis kitarri lood.Silverile meeldis diskomuusika, aga Jani väjavalitud kitarri muusika meeldis talle ka.Silver kuulas oma venna makkil viite linti. Ühe lindi peal oli Deep Putple see oli Janni lemmikbänd. Janni muusikaõpetaja oli vanglas. Rainil oli miilitsaga minig jama autoga sõitmise eest. Ants oli Raini klassivend.Rain oli viljandi koloonias. Silver, Jan, Villu olid ehitanud parve, Villu suri siis ära. Jan elas metsa ääres ja Silver mõnisada m kaugemal. Jani ja silveril olid Kaja. Silver joonistas plaani puumaja jaoks ja Jan mõtles, kust puid saada. Rain pidi panema sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema
6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad
Moskva plaanide kohaselt pidi kõik eestis toimuv jätma välismaailmale seaduslikkuse tunde Enamik rahvast jäi toimuva suhtes passiivseks kõrvalt vaatajaks Eestis viidi läbi uued riigivolikogu valimised 6. Augustil 1940 annekteeris NL eesti lõpplkikult Riigi volikogu muudeti eesti nsv ülemnõukoguks Valitsus nimetati ümber rahvakomissaride nõukoguks Politsei asendati miilitsaga, pangad tööstused ettevõtted riigistati, kroonid vahetati rubladeks, põletati keelatud raamatuid, toimusid pidevad arreteerimised 14. Juuni 1940 toimus kõigis balti riikides massi küüditamine, viidi ära üle 10 tunhande inimese Iseseisev töö 1. Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ? Baltisakslaste ümberasumine algas 18. Oktoobril 1939.
6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks ning vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille ülesandeks oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon (esimene sekretär Karl Säre). 1941-1944 Peale Nõukogude okupatsiooni tervitati sakslaseid kui päästjaid. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad
sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Majanduses toimus riigistamine; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne
Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli temalgi vaid piiratud tegevusvabadus, viies ennekõike ellu Moskva tahet. Peagi muudeti esialgu formaalselt iseseisev EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega
Vastavalt sellele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares) ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks kommunist Johannes Lauristin). Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Nõukogude Liidu luurega seotud Karl Säre. Kuigi EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli temalgi vaid piiratud tegevusvabadus. Peagi muudeti esialgu formaalselt iseseisev EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa
ametipostiks. Esimesed sammud: · Põhiülesanne on koondada võim enda kätte. Kohe lüüakse vastumpanu mahasurumiseks erakorraline komitee Tsekaa (NKVD ja KGB eelkäija), mille juhiks saab aadlipäritolu Feliks Dzerezinski. Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange. · Ajakirjandusvabaduse piiramine. · Politsei asendatakse miilitsaga. · Luuakse uued kohtud. · Seisused ja tiitlid kaotatakse. 2 VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni.
Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga · Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus · Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks · talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit · riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms · kroonid asendati rubladega · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning NL-i ajalugu ja konstitutsiooni · kunst- kultuur muutus propagandistlikuks
Muudatused jätkusid. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, millel puudus seadusandlik võim saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Valitsus muudeti Rahvakomissaride Nõukoguks, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Esimeheks valiti kommunist Johannes Lauristin. Eesti Kommunistliku Partei liikmete arv kasvas kiirelt 130-lt 3700-le. Eesti NSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga. Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille
keskkomitee esimese sekretäriga, kelleks oli Karl Säre. Peab inimesel ikka ajuehitus olema, et midagi nii keerulist teha. EKP liikmete arv kasvas napi aastaga 3700-le. Päts ja Laidoner saadeti Venemaale, kus neile määrati personaalpension, aasta hiljem arreteeriti nad, peale sõja puhkemist Saksamaaga. Mõlemad surid Venemaal – Laidoner (1953) vanglas, Päts vaimuhaiglas (1956). Shit happens ENSV-s pandi maksma stalinlik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, suuremad tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jm natsionaliseeriti. Viidi läbi maareform, millega talude maksimaalsuuruseks määrati 30 ha. Äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Loodi ka sovhoose, hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu, mõned esimesed kolhoosid. Algas nõukogude ja vene kultuuri ning marksismi-leninismi aktiivne propaganda, paljugi eesti ja lääne kultuurist sattus põlu alla
Saksamaa sõjalise edusammu puhul. Veebruarirevolutsioon : 1917 alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpus puhkes saksavastasuse mõjul Petrogradis näljamäss. Seda maha suruma läinud väeosad läksid rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte
o Sovetiseerimine o Augustis kehtestati uued konstitutsioonid. Nende kohaselt nimetati parlamendid ümber ülemnõukogudeks, millest pidid kujunema uute liiduvabariikide seadusandlikud võimuorganid. Tegelikult kiitsid nad heaks vaid Moskva korraldused. Täidesaatev võim kuulus rahvakomissaride nõukogule. Omavalitsuste süsteemis asendati linna-ja vallavalitsused kohalike täitevkomiteedega, mille liikmed määrasid parteijuhid. o Loodi rahvakohtud, politsei asendati Miilitsaga, rahvuslikud sõjaväed reorganiseeriti Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. o Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi.
Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovits. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petrovis on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset. Bezdomnõi kuulatakse samuti üle, kuid ta on huvi asja vastu kaotanud. Saabub ka Lihhodejev Jaltast. Leitakse ka Varenuhha, kes algul püüab miilitsale valetada, siis aga ikkagi kõik ausalt ära räägib ning palub kaitset kõige kurja eest. Kuulakse üle ka Nikolai Ivanovits, kelle tunnistustest kerkivad esile veel kaks inimest Margarita ja Natasa kes on aga endiselt kadunud. Linnas liigub ohtralt igasuguseid kuulujutte
Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares). Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks Johannes Lauristin). Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, liikmed määrati kõrgemalt poolt. Kõigi astutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega, Eesti politsei aga miilitsaga. Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700-ni. EKP-gi täitis Moskva käsklusi, kuid jagas korraldusi ka teistele Eesti võimuasutustele. Peagi muudeti EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega.
esimeheks sai J. Vares. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nendegi ülesandeks oli Moskvast tulnud juhtnööride täpne täitmine. rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega, mis Eesti oludesse sobimatutena tekitasid hulgaliselt raskusi. Loodi nõukogulikku kohtusüsteemi kuuluvad rahvakohtud, Eesti politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga, Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. Territoriaalseks laskurkorpuseks. Majandusreformid. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega: natsionaliseeriti ni tööstus- ja transpordiettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumaja (ligi pool kogu elamispinnast). Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks
Juulis vabastati ametist Konstatin Päts, kes saadeti Siberisse. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liit nö. eesti rahva soovi ja inkorporeeris Eesti NSVL koosseisu. Algas esimene NSVL okupatsioon, mis kestis 1941. aastani. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks, mida juhtis Johannes Vares. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, mida juhtis algul Johannes Lauristin ja siis Karl Säre. Pandi maksma stalinilik konstitutsioon ja Nõukogude seadused. Politsei asendati miilitsaga, Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega. Pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted natsionaliseeriti (riigistati). Loodi sovhoose (riigimajand), hobulaenutuspunkte, masina-traktorijaamu ja kolhoose (põllumajanduslik suurmajand). 14. juuni 1941 massiküüditamine Siberisse, ligi 10 205 inimest. 3. Saksa okupatsioon. 7. juulil 1941 saabusid Saksa eelsalgad Eestisse. Peaaegu kogu Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud sama aasta augustiks (suuremad saared alles oktoobris)
Margarita ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovits. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petrovis on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset. Bezdomnõi kuulatakse samuti üle, kuid ta on huvi asja vastu kaotanud. Saabub ka Lihhodejev Jaltast. Leitakse ka Varenuhha, kes algul püüab miilitsale valetada, siis aga ikkagi kõik ausalt ära räägib ning palub kaitset kõige kurja eest. Kuulakse üle ka Nikolai Ivanovits, kelle tunnistustest kerkivad esile veel kaks inimest Margarita ja Natasa kes on aga endiselt kadunud. Linnas liigub ohtralt igasuguseid kuulujutte
juulil kogunenud nn rahvaparlamendid kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ja palusid võtta end vastu NSV liidu koosseisu. Likvideeriti Balti riikide kaitsejõud, suleti paljud ühingud; ainsaks poliitiliseks erakonnaks jäi kommunistlik partei. Kehtestati uued põhiseadused, mis loodi NSVL seaduste järgi. (võim kuulus ülemnõukogudele, rahvakomissaride nõukogudele ja kohalikule täitevkomiteele) Võeti üle NSVL kohtusüsteem ning politsei asendati miilitsaga. Teostati põhjalikud majandusreformid. Kõik eraettevõtted ja suuremad elumajad võeti omanikelt ära, maareformi käigus määrati talude maks.suuruseks 30 hektarit. Riigistatud maad jagati seni maata või vähese maaga talunikele (tekkis hulk mittetulusaid väiketalusid ja külaelanike omavahelised suhted teravnesid). Rahareformi ja järsu hinnatõus tõttu langes elatustase ning tekkis toidu- ja tarbekaupade puudus. Kogu kultuurielu allutati rangele kontrollile
aga kui värvuste vahel on väikesed nüansilised erinevused, siis nad ei pruugi vahet teha. Nt punase ja oranži vahet ei pruugi märgata. Solovjovi katsetest on tulnud välja, et nad tajuvad objekte mittespetsiifilistena. Erinevad inimesed, kes nt kannavad erinevatele ametitele omased riideid ja muid atribuute, siis nad võivad kõiki neid inimesi nimetada meesteks ja onudeks, kuigi seal pildi peal on tegemist postiljoni või miilitsaga. Ei märka neid erinevusi, vaid ütlevad, et kõik nad on onud ja vahet ei ole, mis onud nad parajasti on. See ei ole ainult taju diferentseerituse probleem. Siin tuleb ka mängu taju mõtestatus. Mõtestatus ütleb meile, millised objekti tunnused on seda objekti defineerivad tunnused ehk kõige olulisemad tunnused, mille järgi me just selle objekti ära tunneme. Nii et taju mõtestatus mängib siin oma rolli. Sama on kujunditega – kolmnurgad,
Eesti päevaleht, 9. juuni: http://www.epl.ee/news/kultuur/punklaulupidu-moondas-subkultuuri-rahvuslikuks-uhkuseks.d?id=51132468 (19.06.2013). 103 Intervjuu Mercaga. 25 Punkarite suhestumine ühiskonnaga ja probleemid Punkarite ja miilitsa vahel valitsenud suhetest on raske luua ühest pilti. Ehkki on selge, et punkarid läksid ränka vastuollu tollaste moraali- ja käitumisnormidega ning miilitsaga oli neil ebameeldivaid kokkupuuteid tihti, pole tollaste asjaosaliste mälestuste põhjal pilt sugugi nii traagiline kui võiks arvata. Villu Tamme meenutab, et kuigi KGB mustas nimekirjas olek tegi lõpu tema lootusele astuda kunstiülikooli, ei uskunud ta siiski, et „KGB nii loll oli, et punkareid võimule ohtlikuks pidas.“104 Musta nimekirja oli Tamme sattunud just oma ekstravagantse välimuse ning punkarlike eluviiside tõttu. Tavaline oli, et nii miilits kui KGB
Hilary Karu 69 D 11 EESTI AJALUGU Repressioonid NKVD ehk eesti keeles SARK Siseasjade Rahvakomisariaat Kasvab välja KGB Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine + Aastaga tapetakse ligi 1000 tähtsamat isikut, nt Päts ja Laidoner Ümberkorraldused Eesti seadused asendati Vene NSFV seadustega + politsei asendati miilitsaga + sõjavägi läks Punaarmee alluvusse + Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus. Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Tsensuur
teostada maareform ja natsionaliseerida suurettevõtted. Päts vabastati presidendi ametist ja juuli lõpul küüditati ta koos perekonnaga. 06.augusti 1940 inkorporeeris NSVL Ülemnõukogu ENSV NSVL koosseisu. Iseseisev Eesti riik lakkas olemast. Uue võimu esimesed sammud olid suunatud rahvuslike jõudude ja eraomanduse vastu. Ühiskonda juhtivaks jõuks kuulutati kommunistlik partei, mida Eestis juhtis Karl Säre. Eesti seadused asendati järk-järgult Vene NSFV seadustega, politsei asendati miilitsaga, sõjavägi läks Punaarmee alluvusse. Natsionaliseeriti (riigistati) tööstus- ja kaubandusettevõtted, pangad, suuremad elumajad. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, kehtestati plaanimajandus. Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi-leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik
nüansilised erinevused, siis nad ei pruugi vahet teha. Nt punase ja oranži vahet ei pruugi märgata. Solovjovi katsetest on tulnud välja, et nad tajuvad objekte mittespetsiifilistena. Erinevad inimesed, kes nt kannavad erinevatele ametitele omased riideid ja muid atribuute, siis nad võivad kõiki neid inimesi nimetada meesteks ja onudeks, kuigi seal pildi peal on tegemist postiljoni või miilitsaga. Ei märka neid erinevusi, vaid ütlevad, et kõik nad on onud ja vahet ei ole, mis onud nad siis parajasti on. See ei ole ainult taju diferentseerituse probleem. Siin tuleb ka mängu taju mõtestatus. Mõtestatus oli siis see, mis ütles meile, millised objekti tunnused on seda objekti defineerivad tunnused ehk kõige olulisemad tunnused, mille järgi me just selle objekti ära tunneme. Nii et see taju mõtestatus mängib siin ka oma rolli
vestelnud, eranditult head. Alati sõbralik, abivalmis, leebe, härrasmehelik, vaimukas, meeldiv kaaslane ka kõige pöörasemate pidude ajal. "Kaugverile oli omane mingi põlvkondlik solidaarsuse ja autunne, mida olen endast vanemate meest käest õppinud," meenutab Teet Kallas. "Ja kuradi hea sõber oli. Alati, kui mingit abi või kiiret laenu vaja, oli Raim kohal. Mingid jamad olid ju kogu aeg. Vahepeal oli mul miilitsaga või kainestusmajaga pidevalt sekeldusi ja eks seda juhtus Raimilgi. Miilits lausa passis meid KuKu ees, sest meie käest andis ju trahvi võtta." Teet Kallase sõnul oli Kaugver harmooniline inimene. Seda harmooniat iseloomustas samavõrd suur töövõime kui alkoholitaluvus. Mees võis kirjutada 1415 tundi päevas ja tütre mäletamist mööda ei tohtinud talle siis isegi võileiba pakkuda. Kahe päevaga kirjutas kuuldemängu
Mingil määral küll levitati Iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee ideid ning sedasama ringkirja, eelkõige kooliõpilased olid aktiivsed. Vastuseis Balti riigile avaldus ennekõike protestikirjas ning selles, et eestlased ei andnud oma toetusallkirju ning eriti see midagi ei muutnud. Hakati moodustama salajasi relvastusüksusi (Kaitseliidu eelkäijaid). 1917. a veebruarirev järgselt oli kriminogeenne olukord Eestis järsuslt halvenenud. Kogu senine politseiaparaat asendati vabatahtliku miilitsaga ning kõik vangid olid ju vabaks lastud. Miilits oli allutatud kov-le. Sügise poole hakkas lisaks tavalistele kriminaalidele kirminaalseid tegusid sooritama ka ve sõjaväe liikmed. Dets. 1917 loodi Tlna linna omakaitse. Kõrvaseisjana oli selle loomisel oluline roll Johan Pitkal. Tlna omakaitse kujunes pm abipolitseid abistavaks organisatsiooniks. Tegemist oli täiesti apoliitilise ja rahvusülese organisatsiooniga. Omakaitse saadeti esimest korda laiali 11.11.1917
annaabi.ee 
