Katriin Kristmann 11c Midway merelahing Midway merelahing leidis aset 1942. aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast. Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste salakoodi ning teadis seetõttu, et Yamamoto peaks ründama Midwayd loodest. Kui Jaapan oma ründelennukid laevade asemel, mida ta ei näinud, maal asuvate sihtmärkide poole suunas, tõusid Midway lennuradadelt õhku Ameerika lennukid. Need olid aga liiga
3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor...........................................................................13 6.1. Ennetav löök 6.2. Tora! Tora! Tora! 7. Midway..................................................................................15 7.1. Otsustavad päevad 8. Ameerika õhurünnak Jaapanile.....................................................17 8.1. Aatompommide kasutamine ja tagajärg 9. Kokkuvõte..............................................................................19 10
Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega suur edumaa.
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................................4 Juhid............................................................................................................................................5 Sakslaste Avamerelaevastik ...............................................................................................5 Admiral Reinhardt Scheer .......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja
sõja Soomele. Stalin tahtis ka oma Välksõda, aga ta plaan nurjus. Soomlased, kes võitlesid marssal Carl G. Mannerheimi all olid talvise sõja eksperdid. Venelased aga olid halvasti organiseeritud ja segaduses kõrgemate ohvitseride väest väljasöömise tõttu. Soomlased, keda oli viis korda vähem, kui Venelasi, võitlesid jõudsalt uude aastasse. Venelaste rünnak tõstis ka Prantslaste ja Inglaste huvi. Saksa mereväe admiral Erich Raeder kiirustas Hitlerit tagant vallutamaks Norrat, sest Venemaa rünnak oleks hea põhjus miks Inglismaa saadaks oma väed Läänemerre, kus neil oleks fantastiline positsioon Saksamaa vastu. Jaanuaris 1940 hakkas Hitler huvi tundma Norra vastu. Plaan oli korda vaja saata läbi Taani kellel oli mitmeid lennuvälju Norrale lähedal. Mereväele oli abi õhust vaja sellepärast, et muidu oleks Saksa laevad kerge saak Inglise laevastikule. Taani ja Norra
·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 ·Saksamaa paiskas väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsusmaa-Saksamaa piirile rajatud Maginot` ja Siegfried kaitseliine ·Sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud. ·Aktiivsem tegevus merel, kus Saksamaa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, tõsised kaotused. ·09.04.1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat ·Norra hõivamine käis algul väikse vaevaga, kuid 1940 a. suvel alistati lõplikult. Välksõda läänes (Blitzkrieg) ·10.05.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ·Prantsusmaa ja Briti armee polnud 1940 a. suvel sõjaks veel valmis
5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sellepeale teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,, et on Ühendriikidega sõjajalal. Midway: 1942.a. teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil
pdf (11.02.13) 4 http://eng.mil.ru/en/mission/tasks.htm (11.02.13) 2 Vene föderatsiooni relvajõudude kõrgeim juht on president Vladimir Putin. Temale alluvad kõik ministrid, kaasa arvatud kaitseminister, Sergei Soigu. Armee refrormide käigus tehti ümber ka struktuur. Nüüd on Vene föderatsiooni relvajõud on jagatud neljaks regiooniks, mis alluvad ühtsele strateegilisele juhtimisele. Lääne regiooni staap asub Moskvas, millele alluvad nii Baltimere laevastik, kui ka Põhjamere laevastik. Lõuna regiooni staap asub Rostovis, millele alluvad Musta mere laevastik ja Kaspia mere flotilla. Kesk regiooni staap asub Jekaterinburgis, millele ei allu ühtki laevastikku. Ida regiooni staap asub Khabarovskis, millele allub Vaikse ookeani laevastik. 5 Merejõudki ei jäänud uuest armee reformist välja, suurimaks muudatuseks võib pidada nende allutamist regiooni ülematele, samas strateegiliste tuumaallveelaevade juhtimine jääb
2)Mittel-Moskva 3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad -1941 detsember- Saksa väed jõuavad Leningradi alla ning haaravd selle blokaadirõngasse. Sakslased hõivasid Baltikumi, Valgevene ning suure osa Venemaast. Sügisel lakkas Sakslaste tehnika töötamast ning see pani sõja venima. Hitler polnud arvestanud talvise sõjaga. -14.08-1941- Atlandi harta- Suurbritannia ja USA vaheline kokkulepe, millega liitus ka NL> Saksamaa ja tema liitlaste vaheline pakt. Pandi paika sõjareeglid. -7.12.1041- Pearl Harbor- Jaapan pommitas Usa sõjaväebaasi, mis asus Hawaiil. USA möödalaskmised Pearl Harbori juhtumises: ->Puhkepäev> lõdvem distsipliin ->Arvati, et on õppehäire ->Hävitajatel polnud laskemoona ->Lennukid olid pargitud nii, et neid ei saanud kiirelt kätte. -Ameeriklaste suurim ja alandavaim kaotus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapnile sõja. -1942 -Teljeriigid olid oma võimsuse tipul. -1.01
2)Mittel-Moskva 3)Süd-Kiiev ja edasi Stalingrad -1941 detsember- Saksa väed jõuavad Leningradi alla ning haaravd selle blokaadirõngasse. Sakslased hõivasid Baltikumi, Valgevene ning suure osa Venemaast. Sügisel lakkas Sakslaste tehnika töötamast ning see pani sõja venima. Hitler polnud arvestanud talvise sõjaga. -14.08-1941- Atlandi harta- Suurbritannia ja USA vaheline kokkulepe, millega liitus ka NL> Saksamaa ja tema liitlaste vaheline pakt. Pandi paika sõjareeglid. -7.12.1041- Pearl Harbor- Jaapan pommitas Usa sõjaväebaasi, mis asus Hawaiil. USA möödalaskmised Pearl Harbori juhtumises: ->Puhkepäev> lõdvem distsipliin ->Arvati, et on õppehäire ->Hävitajatel polnud laskemoona ->Lennukid olid pargitud nii, et neid ei saanud kiirelt kätte. -Ameeriklaste suurim ja alandavaim kaotus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapnile sõja. -1942 -Teljeriigid olid oma võimsuse tipul. -1.01
Rinne Põhja-Aafrikas oli likvideeritud.Briti vägede juhataja Montgomery. Midway lahing toimus 1942.aasta 3.-7.juunil. Pinge USA ja Jaapani vahel sai alguse juba 1931.a., kui Jaapan oli okupeerinud Mandzuuria. Jaapan oli sunnitud lahkuma Rahvasteliidust. Suhted halvenesid veelgi 1937.a., mil puhkes Hiina-Jaapani sõda. USA püüdis teha Jaapanile nii diplomaatilisi kui majanduslikke piiranguid. 7.dets.1941 korraldas Jaapan äkkrünnaku USA mereväebaasile Pearl Harborile Havai saarestikus. Sellega tagas Jaapan endale pooleks aastaks sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel ookeanil, vallutades tohutu territooriumi selles piirkonnas. USA-le tähendas see sõtta astumist. Jõudude vahekord oli nihkunud liitlasriikide kasuks. Jaapanlaste pealetungile pandi piir juba 1942.a. juunis. Jaapanlased üritasid vallutada Havai saarestiku loodeosas asuvat Midway atolli. Mitu päeva kestnud merelahingus said jaapanlased lüüa, kaotades 4 lennukilaeva, 1 lahingulaeva jt
Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid. Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad. 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11
Belgia ja Holland. See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940. aastal (Prantsusmaa loobus 2/3 oma maast, Pariis). Peale Prantsusmaa alistamist, valmistas Hitler ette meredessanti Suurbritanniasse, kuid see kukkus läbi. Seejärel alustasid Saksa lennukid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. 1941.
Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. * Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. *Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena. *alguse ja lõpuaeg 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini. Jätkusõda: *aeg 25.juuni 1941 *algussündmus Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. *mida soome saavutas Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. *tulemused Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6.Juunil 1940 sõlmisid Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu millega suur osa Prantsusmaast sh. Pariis läks Saksa okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas"
1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Totaalne sõda tähendas, et ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Sõjategevus 1941 dets.-1942 7. detsembril 1941.a. ründas Jaapani lennuvägi ootamatult USA Vaikse ookeani laevastiku tähtsaimat baasi Hawai saarestikus Pearl Harborit. Toimus 2 rünnakut, kokku uppus 7 sõja- ja 10 muud laeva, purunes 140 lennukit, hukkus üle 2300. See nö. häbipäev ajendas USAd sõtta astuma. 8. dets. 1941 kuulutasid USA ja Suurbritannia Jaapanile sõja. 1942.a. talve, kevade ja suve arendasid Jaapani väed ja laevastik edukat pealetungi. Vallutati Guami saar ja Hongkong, Malaia ja Singapur, Birma, jõuti Indiani, vallutati
Liitlaste sissetung Normandiasse. 42. Miks ründas Saksamaa NSVLi? Saksamaa soovis saada eluruumi,toorainet/Ennetada NSVLi rünnakut. 43. Mis tõendab, et NSVL valmistus ise Saksamaad ründama ja viimane vaid ennetas teda? NSVL tõi oma väed,varustuse piiri äärde/Väljaprinditud plakatid. 44. Mis toimus 1941. a. 7. detsembril? Pearl Harbor,Jaapan ründab ootamatult USA. 45. Mis oli Jaapani eesmärk Vaikse ookeani piirkonnas? Luua Jaapanist sõltuv ala,koloonia. 46. Miks oli Midway lahing murranguline? Algas Ameeriklaste pealetung,Jaapanlaste taganemine.Hävitati Jaapani laevastik. 47. Mis oli 1941. a. augustis sõlmitud Atlandi harta? USA ja UK leping,milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. 48. Kas sellest peeti sõja lõppedes ka kinni? Too näiteid! Ei peetud, nt ei taastatud Baltimaade iseseisvust ning piire muudeti. 49. Millal ja kuidas sai alguse ÜRO eelkäija Ühinenud Rahvad?
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi
Soome loovutas 13% ja Viiburi 8. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Soome edu, 19. Sept vaherahu. 9. Millised muud alad anastas või okupeeris 1939.-1940. a. NSVL? Baltikumi 21. SÕJASÜNDMUSED 1941-1943 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1941. a. 22. juuni Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1941. a. 7. detsember Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 1942. a. 19
1941. aasta lõpul ei õnnestunud Sakslastel vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi, toimus esimene murdelahing, mille käigus punaarmeelased sundisid Sakslased pealinna alt taganema. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuna kogu maailma tähelepanu oli Euroopal, kasutas Jaapan võimalust, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias, USA oli nende plaanide vastu. 1941. 7. detsember – Jaapan ründab ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi. Kuidas see mõjutas sõja käiku? Ameeriklastele oli kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. 4. Miks, kuidas ja millal tekkis teljeriikide (Itaalia, Saksamaa ja
Mitte edukas · 06.12.1941 asusid Punaarmee üksused Moskva all vastupealetungiks. Moskva lahing. Põhjused: 1. Saksa vägede võitlusvõime halvendatud külma tõttu 2. Saksa rinnet ei suudetud varustada laskemoona ja varustusega Venemaa ränkade teeolude tõttu 3. Lääneriikide abi (Suurbritannia, USA sõjavarustuse/kütuse/toiduabi) Vaikse ookeani rinne 07.12.1941 Jaapani väeüksused ründavad USA sõjaväebaasi Vaikses ookeanis Hawaii saarestikus Pearl Harboris. Rünnak oli Usa-le ootamatu. ,'Lamava tiigri äratamine''. *Jaapan ja Usa tahtsid mõlemad olla Vaikse ookeani valitsejad. Sai alguse uus rinne 1941-1942 arendas Jaapan väga suur pealetungi (Indo-Hiina, Indoneesia saared, Uus Ginea pool saart). Põhja-Aafrika rinne Inglismaa ja Saksamaa huvisfäär. El-Alamei oli piir, kus lõppes Sakslaste jõud. MURRANGU KUJUNEMINE II MAAILMASÕJAS 1. Midway lahing (juuni) 1942 Jaapan kohtab USA laevastikku. USA tõrjub Jaapani
märtsi õhtul. 13. märtsil 1940 kell 11.00 lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma aladest. Kaotati osa Sallast, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekallas. Jätkusõda: · Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. · Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes (nikli kaevandamise õigus, Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda:
süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. Märtsil 1938 marssisid Saksa väed
sakslastele vastu hakata. 6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi ning Sksm kandis suuri kaotusi Hitleri välksõjaplaan oli läbi kukkunud 5. 1941. aasta sügisest hakkasid NSVL toetama SB ja USA (sest nad ei soovinud Sksm võitu, sest muidu oleks SB olnud järgmine) a. varustus b. toiduaine c. lennukid/autod JAAPANI RÜNNAK USA VASTU 7. detsembril 1941. aastal ründasid jaapanlased USA mereväebaasi Pearl Harborsi ning kuulutasid USA-le ja SB-le sõja. Seejärel teatasid Itaalia, Saksamaa ja seejärel ka teised Kolmikpakti riigid, et nad on samuti USA-ga sõjajalal. USA astumine sõtta tuli ainult kahjuks Kolmikpakti riikide liikmetele. Sõja algus oli Jaapanile edukas: suutsid hõivata kõik lääneliitlaste tugipunktid Kagu-Aasias. HITLERI VASTASE KOALITSIOONI KUJUNEMINE 1941. aasta märts USA kongress võttis vastu lend-lese'i seaduse USA otsustas taganeda neutralisatsioonipoliitikast
NSVL ning hõivas Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ning Poola riiki polnud enam olemas. Novembris ründas NSVL Soomet ja 1940. aastal võttis Rumeenialt Bessaraabia. 7. Kummaline sõda mis see oli, millal Toimus 1939-1940. Poola purustati küll kiirelt, kuid Prantsuse-Saksa piirile Maginot'le ja Siegfriedile olid rajatud kaitseliinid. Sõjategevus soikus ning kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud, sellega algas nn kummaline sõda. Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil 1940 rünnata Norrat ja hõivata Taani. Norrakad avaldasid ägedat vastupanu ja kuningaperel õnnestus Norrast lahkuda. Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult 8
üksusi ning paiskas need Moskva alla. 6. detsember 1941 alustas Punaarmee Moskva alla vastupealetungi. Ilmastiku olud olid rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. 1.1 Jaapani sõtta astumine 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail, Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Nüüd teadsid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlastele tähtsamad tugipunktid Kagu- Aasias. Eriti raskeks hoobiks oli lääneliitlastele Filipiinide, Tai ja Singapuri kaotus. 1.2 Saksamaa pealetung idarindel 1942
Koos Saksamaaga kuulutasid Venemaale sõja veel: Itaalia, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Soome. 1941. aasta lõpus toimus Moskva Lahing, millega pandi sakslaste pealetung Venemaale seisma ning Punaarmee suutis alustada vastupealetungi . Leningradi ei suutnud sakslased samuti vallutada ning linn haarati blokaadi rõngasse. Välksõja plaan- talveriideid ei jagatud Kallaletung toimus kolmes suunas. 7. Lend-lease´i süsteem. USA lülitumine sõtta: Pearl Harbori ründamine. 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /süsteemi (eesti keeles: laena- rendi). Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL- ile.). Vastuseks hoogustus Saksa allveelaevade tegevus Atlandil. Kusjuures sõjatehnika , mis
sõjaroimarid sõjakohtu alla. JAAPANI PURUSTAMINE. Pärast Saksa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA , kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942a. suvel jätkas ka järgnevatel a. vastavate hõivatud alade tagasivallutamist. Pärast saksa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Siis otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti 2-le Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest suri. Jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse , purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhtid nõus tingimusteta alla andma. 2. sept 1945 a. sõlmiti Jaapani tingimusteta Kapitulatsiooniakt USA ja Jaapani vahel. 2 maailmasõda oli lõppenud. 12.a talvesõda. Kuidas soomest sai iseseisev riik? 6.dets. 1917a. kuulutati välja Soome iseseisvus.Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga
vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, lubamist nende riikide territooriumile. Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 17. juuni 1940 20. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21. juuni 1940 22. juuni 1940
Juunipööre. 22.juuni – Prantsusmaa kapituleerumine. 6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel.
ressursse oli vaja sõja pidamiseks. Läbi Vichy vabariigi kontrollis Saksamaa kolooniaid. Elsass-Lotring liideti nüüd jälle Saksamaaga. Belgialt võeti ka osad ära, mille oli peale I MS saanud Saksamaalt. Pärast Prantsusmaa alistumist jäi ainukeseks sõdivaks riigiks Inglismaa. Saksamaa kavatses esialgu Inglismaad murda masspommitamisega. 1940. aastal augustis-septembris Lahing Britannia pärast (kujutas endast Inglismaa masspommitamist). Saksamaa lennukid, mis käisid pommitamas, kasutasid ära nii Hollandi, Belgia kui ka Prantsusmaa lennuväljasid, mis olid tema kätte sattunud. Kasutati nii pommitajaid kui ka hävitajaid. Inglismaa kuninglik lennuvägi tuli Saksa õhuväe rünnakute tõrjumisega toime. 1940. aasta septembris lahing lõppes. 1940. aasta lõpp ja 1941. aasta alguses oli selline periood, kus valitses vaikus. Saksamaal toimus uue kampaania ette valmistamine (uus kampaania pidi olema suunatud NSVL pihta).
Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn. lend- lease), mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ning Indohiina, Birma, Malaisia, Singapuri, Filipiinid ja Indoneesia, kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning
● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva alla, P unaarmee suutis alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: ● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 ● Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all - ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni ● nov. 1942 - veebr. 1943 S talingradi lahing - sakslased sunniti taganema ● 1942. a – Briti ja USA väed asuvad vastupealetungile Aafrikas E l-Alameini all - maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
