Ühendriikide sõjalaevade sarja, alustas kahurilaeva komandörina ja teenis seejärel allveelaevadel. Saatuse tahtel oli just tema see, kes pidi 26. novembril 1945 Pearl Harbouris langetama Ameerika Ühendriikide lipu. Nimitzklass Sarja esimene alus, USS (United States Ship) Nimitz alustas seilamist sellest täbarast sündmusest kolm aastakümmet hiljem ja seni viimane, USS Ronald Reagan alles äsja, 2003. aasta juulis. Järgmise lennukikandja, mis saab nimeks USS George H. W. Bush, pandi pidulikult paika möödunud aasta septembris ja laev peab valmima käesoleva kümnendi lõpuks. Iga Nimitzklassi lennukikandja on nagu kõigi vajalike mikrostruktuuridega väikelinn. Laeval ei puudu raamatukogu, haigla, hiiglakauplus, juuksurid, postkontor ning TV ja ringhäälingustuudio. Ilmub isegi oma ajaleht. Need hiidlaevad on ehitatud Virginia osariigis asuvas tehases nimega Newport New Shipsbuilding (nüüd Northrop Grumman Ship Systems)
1 4 3 4 Jõudude tasakaal Ühendriikidel oli enne lahingu algust kasutada 3 lennukikandjat, 8 ristlejat, 21 hävitajat, 19 allveelaeva, 15 abilaeva, 233 lennukit (lennukikandjatel) ja 127 lennukit (Midway lennuväljal). Admiral Chester William Nimitz (24.02.1885-20.02.1966) oli Vaikse ookeani laevastiku ülem, mis koosnes ühendjõududest TF16 (Enterprise ja Horneti lennukikandjate grupp) ja TF17 (Yorktown lennukikandja grupp). C. W. Nimitz oli USA päritolu viie tärniga admiral. Oma sõjaväelase karjääri soovis ta algul alustada maaväes, kuid West Point ohvitseride akadeemias polnud vabu kohti, mille tõttu liitus ta U.S. Mereakadeemiaga Marylandis (1901 a.). Aastate jooksul teenis ta erinevatel laevadel - lahingulaeval, hävitajatel, ristlejatel, kahurilaevadel ja ka allveelaevadel. I maailmasõja ajal täitis ta erinevaid kohustusi ning sõja lõpuks oli Nimitzi auastmeks
166 hävitajat 35+ hävitajat 23 oktoober Torpeedod uputasid kaks Jaapani raskeristlejat ning vigastasid ka kolmandat. USA lennukid tõusid lennukikandjatelt õhku ning pommitasid kaks päeva Jaapani laevastikku, mille tulemusena uputati üks suurest lahingulaevadest Musashi. Jaapani laevastik ümber ja USA 3. laevastikus oletati, et see taandub, aga vastulöögi andsid maal baseeruvad Jaapani lennukid, uputades ühe lennukikandja ja vigastades ristlejat. 24 oktoober Uputati lahingulaev Fuso ja neli hävitajat Ameerika laevastiku suurtükid ning torpeedod tegid Jaapani laevastikule lõpu, uputades kõik laevad peale ühe hävitaja Usa hakkas läb Surigo väina jälitama Jaapani laevatikku, uputades veel ühe ristleja. 25 oktoober USA sai täieliku üllatuse ja ka mürsurahe omanikuks. Raskemad Jaapani laevad asusid Ameerika abilaevu haamerdama.
sajandi 70-ndateks aastateks olid Balti mere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, 80% viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Kui pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev
inimesi nii Saksamaal kui ka vallutatud aladel (eriti Prantsusmaal). See tingis massilise põrandaaluse tegevuse Saksamaa vastu. Venemaa partisanud kurnasid Wehrmachti. Prantsusmaa põrandaalune luure tegi tihedat koostööd brittidega (Prantsuse mässajatel oli operatsioon ,,Overlordi" jaoks valeinfo levitamisel tähtis roll), Taani liikumised takistasid vägede liikumist Skandinaaviasse ja Taanis ehitatud Saksa sõjalaevad ei saanud kunagi valmis (nt lennukikandja Graf Zeppelin). Teljeriikide kiire edu sõja algul kadus kiiresti, sest nende eksimused sõjapidamise ajal said neile saatuslikuks. Nad ei olnud arvestanud eelmainitud punktidega, mis määras kokkuvõttes sõja võitjad. Ressursside poolest vähemuses ja geopoliitiliselt ebasoodsa asukohaga Teljeriigide kaotus oli paratamatu.
Esimene tuumareaktor 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi Itaalia füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Chicago Ülikooli staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes Chicago Pile No 1 teostati äärmise salastatuse õhkkonnas esimest korda inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon. Selle saavutuse tegi võimalikuks paljude maade teadlaste eelnev töö ioniseeriva kiirguse, tuumamuundumiste ja tuumalõhestumise uurimisel, peamiselt 1930-ndate aastate lõpul. Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel raskete tuumade lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arenduse...
kasutada radarid, hävituslennukid ja õhutõrjekahurid, õnnestus nende endi andmetel ligi 14% kamikazedel läbi murda ja laevu rammida. Tabamuse saanud USA laevadest 8,5% uppus. Surmalendurite üksuse looja admiral Onishi ise aga sooritas peale Jaapani alistumist rituaalse seppuku. (Ibid., 189) VAATEPUNKTID KAMIKAZE-TAKTIKAST Paljud Ameerika, Briti ja Austraalia eksperdid on ühisel arvamusel, et võimalus täie gaasiga sihtmärgi poole sööstvat suitsiidilennukit tabada oli väike. Lennukikandja Ticonderoga kapten Dixie Kiefer on öelnud, et teiste pommide eest on kaunis kerge ära manööverda, kuid võimatu on ära manööverda pommi eest, mida juhitakse. Kamikazed said oma arvele neli kuni viis korda rohkem tabamusi, kui võisid saada tavalised lennukid. USA sõjalaevastiku kaptenleitnant Tom Blackburn, kes tulistas alla üksteist Jaapani lennukit, arvas kamikaze-taktikast järgmist: "Kõige tõhusam asi kamikazede vastu oli see, et neil ei jagunud lõpuks enam lendureid
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik merest on kaetud aastaringselt mõne meetrise jääkattega, mis pöörleb päripäeva. Põhja Jäämerre voolab läbi Norra mere soe Põhja Atlandi hoovus, mis hoiab poole Barentsi merest aastaringselt jäävabana. Kliima soojenemise tõttu on hakanud Põhja-Jää mere jääkate sulama, mis tõttu plaanitakse lähiajal rajada kaubateed Euroopast Idamaadesse, mis lühendaks kaubavahetust 40% ...
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................................4 Juhid............................................................................................................................................5 Sakslaste Avamerelaevastik ...............................................................................................5 Admiral Reinhardt Scheer .......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja ...
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
Tuli välja see, et ameeriklaste kogenematus, kui pikeerivad pommitajad saatsid pommid üle sihtmärkida ja USA torpeedolennukid tulid rünnakule ilma hävitajate kaitseta ning tulistati peaaegu kõik alla, kusjuures ükski torpeedo ei tabanud. Nagumo arvas, et võit on käeulatuses, kuid siis suundusid USA pikeerivad pommitajad tagasi ja seekord olid nad täpsed. Kell 10.25 olid kolm Jaapani lennukikandjat leekides. Alles jäänud Jaapani lennukikandja saatis oma lennukid vastu ja seda tabas kolm pommi. Ka uue lasti saanud torpeedolennukid ründasid viimast lennukikandjat ja jaapanlased pidid sellegi maha jätma. Kui päev hakkas õhtusse jõudma, oli Jaapani laevastik kaotanud kõik oma neli lennukikandjat, ameeriklastel oli veel kaks alles. Midway oli tõepoolest otsustav lahing, mida alustades oli Jaapanil Vaikse ookeani võimsaim laevastik, kuid jaapanlased ei osanud jõudusid ühte koondada. Kui relvad
Arvutigraafika I ÜLESANNE IV Kann Uued käsud: AREA 4.18; 23 DIST 4.10; 27 EXTEND 4.16; 28 MIRROR 4.14; 33 OFFSET 4.9; 35 Security Options 4.29 Näide 4 1 80 15 Ø80 R 40 30° 80 20 8 (39, 54°) Ø5 5 0 R1 Joonestada kannu kontuurid; leida: a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
