Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KADRIORU LOSS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kadrioru loss
Anna Kissametova
M-14
Kadrioru  loss
  Kadriorg  asub  Pirita  ja kesklinna vahel.
 Loss on ehitatud barokkstiilis.
 Seal asub Kadrioru kunstimuuseum.
 1725. aastal valmis loss põhiosas.
Lossi ajalugu
 Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. 
 Loss nimetati tema abikaasa Katariina
    I auks Kadrioruks (Catharinenthal ).
 Loss ja park on kavandatud 
 Itaalia arhitekti  Nicola  Michetti poolt.
Kadrioru park
 Alumine ja ülemine lossipark   kujundati  Prantsuse stiilis.
 Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis.
 Algne lossi ja  pargi  suurus oli 100 hektarit.
 Kuni 18. sajandi lõpuni pügati puid, kuid enam seda ei 
tehta .
Lossi kunstimuuseum
 Tutvustab,  kogub  ja säilitab vanemat väliskunsti.
 Muuseumist leidub maali-,  graafika -, skulptuuri-  ja 
tarbekunsti.
 Kadrioru  muuseum  on ainus muuseum Eestis, mis on 
pühendunud väliskunstile.
TÄNAN  
KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Kadrioru loss
  • Slide 3
  • Lossi ajalugu
  • Kadrioru park
Vasakule Paremale
KADRIORU LOSS #1 KADRIORU LOSS #2 KADRIORU LOSS #3 KADRIORU LOSS #4 KADRIORU LOSS #5 KADRIORU LOSS #6 KADRIORU LOSS #7 KADRIORU LOSS #8 KADRIORU LOSS #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annakissametova Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kadrioru loss

Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Barokk-Kadrioru ja Presidendi Loss-KUMU

See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja

Kultuur
thumbnail
9
doc

Barokk KT 11.klassile

raamistustest. · Balustraad- Balustritest ( keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest ) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. zizzle 11 klass 2012 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Rooma, Peterburg, Narva, Riia. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). · Belvedere loss, Austrias · Skoklosteri loss, Rootsis zizzle 11 klass 2012 · Mafra National Palace, Portugalis · Ludwigsburg Palace, Saksamaal · Neuschwanstein loss, Saksamaa zizzle 11 klass 2012 · Versailles palee, Prantsusmaal · Praha loss, Tsehhis 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega

viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas ­ park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Eesti kunstimuuseumid

Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone ­ 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995

Kunstiajalugu
thumbnail
5
odp

Kadrioru loss

Kadrioru loss Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv loss. Selle lasi 18. sajandi alguspoolel rajada Vene tsaar Peeter I oma suveresidentsiks. Praegu tegutseb seal Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Ajalugu See loss on ehitatud barokkstiilis.Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barroco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu katoliiklikku stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19. ja 20

10.klassi ajalugu
thumbnail
13
docx

Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV

...................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12 1 SISSEJUHATUS Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone ­ 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel, kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1

Kunstiajalugu
thumbnail
32
docx

Kumu ja Kadriorg

1962), kes võitis muuseumihoone rajamiseks aastatel 1993–1994 korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi projektiga "Circulos". Viimase valis rahvusvaheline žürii konkursile laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest. Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun