HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 10kl Katrin Rüütle Michel Sittow Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga. Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482. aastal. Lapsepõlves õppis Michel maalimist ja nikerdamist oma isa ...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele
AMADEO MODIGLIANI 1884 - 1920 FRANTS TIKERPUU 18.02.2016 LAPSEPÕLV Ta sündis juutide perekonda Livornos, Itaalias. Perekond – 3 venda, isa Livorno Flaminio, ema Eugenia Modigliani. 11-aastaselt jäi raskesse pleuriiti, 14 aastaselt haigestus tüüfusesse. Palavikuuni – kunstnikukutsumus. Õ P I N G U D / PA R I I S I E L A M A ASUMINE Algasid Guglielmo Micheli joonistamise ja maalimise erakoolis – orienteeritud impressionismile. Scuola libera di Nudo /„Vaba aktikool“ . - Giovanni Fattori. Istituto di Belle Arti di Venezia - keskendus kunstiajaloo õppimisele, maalimisega ei tegelenud intensiivselt. Kolis Pariisi – teda kutsusid uued kunstistiilid. M O D I G L I A N I , KU I S KU L P T O R . Tutvus Constantin Brancusiga – tekkis huvi skulptuuride vastu. Tehnilised võimalused ei võimaldanud varem alustada.
jälje. Haiget last poputasid ema, tädid ja onud. Kuna perekonnas valitses intellektuaalne õhkkond, selgusid nooruki huvid varakult. 1898. aastal, kui Modigliani oli 14, haigestus ta tüüfusesse ja hiljem kopsuhaigusesse, elu ja surma piiril kõikudespihtis ta emale, et tema ainsaks kireks on maalikunst. Ta sonis, tahtis tormata raudteejaama ja sõita Firenzesse, et näha muuseume, millest oli nii palju kuulnud. Pärast haiguse taandumist hakkas Amedeo käima Gugielmo Micheli ateljeesjoonistamist ja maalimist õppimas. Micheli oli tolle aja Livornos parim maalikunstnik. Seal töötas noormees kaks aastat, esimesed kunstiõpingud tuginesid itaalia 19. sajandi maalikunsti stiilide ja teemade õpingutele. Ka esimeste Priisi-aegsetes teostes on tunda renessansi jälgi ja mõjusid. Modigliani oli väga töökas, õpingud katkesid vaid tuberkuloosipuhangute tõttu. Micheli juures õppis ta lisaks maastikumaalile (mida ta eriti ei
külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. 1.3 Vetevõrk Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Pikimad jõed: 1. Loire - 1006 km 2. Rhone - 812 km 3. Seine - 776 km Mont-Saint-Micheli laht on laht Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahel. Mont-Saint-Micheli lahes asub Mont-Saint-Micheli saar.Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. 7 2.Rahvastik 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m
Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame 11. Võrdle Romani ja Gooti ehitisi (kõrgused, võlvid, raiddetailid, ristlillik) Romaani Gooti Ümarkaared raskus Teravkaared raskus suunatud suunatud külgedele. ülalt alla. Võlvide kandmiseks Võlvide kandmiseks massiivsed seinad. tugiraamid ja tugipiidad. Kesklööv Kesklöövi tähtsus suurem
Ø selgitada, kuidas selle perioodi ajaloosündmused ja keskkond avaldasid mõju kunstniku loomingule Ø saada põhjalikum ülevaade tema skulptuuride, maalide, joonistuste kohta Modigliani elulugu Lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Itaalias. Modiglianil olid sageli terviseprobleemid: põdes pleuriiti, tüüfust ja tuberkoloosi. Õpinguid alustas Modigliani oma kodus. Hiljem õppis Amedeo Livorno lütseumis. 1898. aastal alustas ta maaliõpinguid Micheli ateljees. 1903. aastal astus Veneetsia Kujutava Kunsti Instituudi Aktijoonistamise vabakooli. 1906. aastal asus elama Pariisi see oli tema unistustes uue ja ihaldusväärse kunsti õppimise koht. Kunstniku elus oli palju erinevaid naissuhteid. Olulised olid sõprussuhted Utrilloga, Picassoga ja poeet Max Jacobiga. Modigliani looming Loomingu põhisisu oli suunatud inimesele. Tegeles skulptuuriga, joonistas ja maalis portreesid ning naisakte.
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve t...
5. Wormsi toomkirik 6. Speyeri toomkirik 7. Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. 8. Püha Markuse kirik Veneetsias 9. Pisa katedraali kellatorn 10. Sainte Trophime kiriku portaal Arles'is 11. Taavet tapab Koljati. Kapiteel Vezelay kirikus 12. Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip 13. Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest. 14. Taaveti lugu Winchesteri piiblist. 15. Chartres'i katedraal 16. Reimsi katedraal 17. Pariisi Notre Dame 18. Mont- Saint- Micheli klooster 19. Westminster Abbey 20. Kings College'i kabel Cambridge'is 21. Henry VII kabeli võlvid Westminster Abbeys 22. Kölni toomkirik, Kölni toomkiriku nelitis 23. Niguliste kirik, Tartu Jaani kirik. Valjala kirik 24. Milaano toomkirik 25. Pühakud Chartres'i katedraali portaalil. Madonna Pariisi Notre Dame. 26. Madonna Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal 27. H. Rode töökoda. Niguliste kiriku altar 28. B. Notke - Pühavaimu kiriku altar. Püha Jüri . Surmatants 29
kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks võlvidel hakatakse kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid. · Kaared, viilud muutuvad teravamaks, aga esineb ka lamedaid kaari · Kõige rikkalikumad näited leiduvad Roueni linnas Normandias · Jätkub linnuste ehitamine. Näiteks Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avignonis, Mont Saint Micheli klooster Normandias. Gooti arhitektuur Inglismaal: · Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. Aastal · 13. Saj. Ehitati Londonis Westminister Abbey see on Inglise kuningate kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal.
Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti. Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias. Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga rasked, seega ehitati nad väga paksudena ning selletõttu oldi sunnitud avama selles vähe ja väikesi aknaid; hoone sisemus oli pime. Gooti ehitussüsteem võtab tarvitusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare rakendamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Gooti ajastul oldi ehituskunstis
Lossi ümbritseb rangelt nelinurkne pargiala pindalaga üle 55km2. Sealsetes metsaavarustes jalutavad ringi hirved ja metssead. 1. Château de Chambord 2. ametlikud aiad 3. Cosson´i jõgi 4. Chambord´ i küla 5. Chambord´i mets 6. parkla Paegune seis Lossi ümbruse pindalast (55km2) on külastajatele avatud 15km2. 440 ruumist on aga 90 külastamiseks avatud. Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti. eripära, iseloomulikud detailid Kõige silmapaistvamad osad on keerdtrepp ja katusejoon- üllatavalt harmooniline segu kuplitest, tornikiivritest, tornikestest ja korstnatest Keerdtrepi nikerdatud ornament on tunnistatud prantsuse renessansi meistriteoseks. Sisemus on sisustatud minimalistlikult. Hulgaliselt puitpaneelidest dekoratsioone, gobelääne, mitmeid
sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Näitemängu arvustus Nädal aega kolmekesi Eero Spriit Paul on otsustanud lõpetada ainult neli kuud kestnud kooselu Sophiega. Et seda kavatsust ellu viia, kutsub ta appi oma parima sõbra Martini, kes on vastu tahtmist sunnitud kolima paarikese juurde elama. Aga ainult nädalaks, mitte rohkem. Nii käivitub vägagi plahvatusohtlik, kuid naljakas situatsioon, mis lõpuks leiab lahenduse läbi koomika ja musta huumori. Clément Micheli ,,Nädal aega kolmekesi." on tõeline maiuspala nii head situatsioonikomöödiat kui absurditeatrit armastavale vaatajale. Hästi läbikomponeeritud tekstis annab tooni tundlik, vahel absurdini viidud, veidi nihestatud huumor. Lugu, mis esmapilgul võiks tunduda veidi ehmatav või isegi küüniline, osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas. Ta on eesti näitleja ning
Tõus tekib nii Maa Kuu- poolsel kui ka vastaspoolkeral. Tõusulaine liigub ligikaudu mööda Maa paralleeli ning igas kohas maapinnal on 2 korda ööpäevas tõus ja 2 korda mõõn. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri . Tõus ja mõõn Mont-Saint-Micheli asula paikneb Prantsusmaa ranniku lähedal kaljusaarel. Mõõna ajal on merepõhi paljastunud, tõusu ajal ümbritseb saart vesi. Mont-Saint-Micheli lahes võib veetasemete vahe tõusu ja mõõna ajal ulatuda kuni 14 meetrini. Ummiklainetus Lainetus, mis on jäänud peale tuule puhumist. Vaatluse ajal eksisteeriva tuule suund saab erineda rohkem kui 45o Lained on õige vormiga, lauged ja pika harjaga. Ummiklained (swell)
Lühidalt Tiziano Vecelli või Tiziano Vecellio (circa. 1485 August 27, 1576), paremini tuntud nime all Titian, oli 16. sajangi Itaalia Renessansi Veneetsia koolkonna juht. Tiziani õpilaste hulka kuulusid: El Greco, Tintoretto, Paris Bordone, Parrasio Micheli, Damiano Mazza ja Polidoro Lanzani. Ta sündis Pieve di Cadore's, Belluno lähedal Veneetsias. Tema elu jooksul kutsuti teda ka Da Cadore-iks, tema sünnikoha järgi. Tema aja kunstiinimesed nimetasid teda "päikseks väikeste tähtede kõrval", Titian oli üks mitmekülgsemaid Itaalia
Pilt 5. Oleviste kiriku tähtvõlvid Pilt 6. King's College'i kabel ,lehvikvõlvid Peale teravkaare hakati kasutama ka teisi kaarevorme (lansettkaar, korvkaar, tudoraarkaar). Larsettkaar, üliterav kaar. Akende raamistik kalapõie või tulekeele motiivi meenutav, seetõttu nim. hilisgootika stiili ka leeke stiiliks. Fassaad mõjub raskepäraselt. Pilt 7. Beauveus' katedraal Ilmalikest ehitistest jätkus linnuste ja linnamüüride ehitamine. Pilt 8. Carcassoune'i linnamüür Pilt 9. Mont-Saint Micheli klooster Inglismaa Gooti stiil levis prantsusmaa eeskujul. Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal(suurmeeste matmispaik) 12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud. Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud.
Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik, gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster. Lõpetuseks: omaette mälestusmärgid on linnused, säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud. Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne
3.Kes olid kahtlusalused ja miks? Kuriteo paigalt leiti kaks endaeest selgelt rääkivat asitõendit : H tähega naiste taskurätik ja piibuork. Ainsad, keda Poirot kahtlustas taskurätiku omanikuna esialgu olid Mrs.Hubbard, Miss Debenham, kelle teine eesnimi oli Hermione ja Hildegarde Schmidt. Mrs Hubbard väitis ka, et öösel viibis tema kupees võõras meesterahvas ning tema kupeest leiti vagunisaatja vormiriietuse nööp. Hiljem tõestati, et see ei olnud vagunisaatja Micheli vormilt. Seega pidi mõrvar kandma vagunisaataj vormi, et nähtamatuks jääda. Piibuork viitas kolonel Arbuthnotile, sest ta oli anis inimene vagunis, kes suitsetas piipu. Viimane inimene, kes nägi härra Ratchetti elusana oli Greta Ohlsson, ta oli kogematta ajanud sassi Mrs. Hubbardi ja Ratchetti toa ukse. Samuti oli kahtlusaluseks Vürstinna Dragomirova , sest temal oli tugev seos Armstrongide perekonnaga . 4.Mis asitõendeid leiti ?
Reimsi katedraal on basiilika Reimsis Prantsusmaal. Katedraali tuntakse peamiselt seetõttu, et see oli Prantsusmaa kuningate kroonimiskirik. Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, mis omakorda oli rajatud basiilika kohale, kus legendi järgi ristiti 496. aastal Chlodowech I. Reimsi katedraal kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Mont-Saint-Micheli klooster on klooster Prantsusmaal Mont-Saint-Micheli saarel. Klooster paikneb Mont-Tombe nimelisel künkal, 8. sajandil ehitatud Notre-Dame-sous-Terre'i kiriku kõrval. Ehitis rajati 10. sajandil benediktiini munkade poolt. 13. sajandil toimus kloostris tulekahju ja mahapõlenud hooneosa asemele rajati hoonekompleks, mida tuntakse La Mervelle'i nime all. Mont-Saint-Michel elas üle piiramised Saja-aastase sõja ajal ja Prantsusmaa ususõdades. Suure
pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Pop oli Viimne kohtupäev Gooti kunst 12-16.saj · Vara gootika 12.saj · Kõrggootika 13.-14.saj · Hilisgootika 15.-16.saj Iseloomilukkus: kergus, õhulisus, valgus, verikaaljoon, terav roidvõlv, teravkaar (VAATA TÖÖLEHTE JA JOONIST VIHIKUS) Vitraazide põhitoonid - Punane, sinine, kollnae · Saint Chapelle · Reimsi katedraal · Amiens'i katedraal · Beauvais' katedraal · Mont Saint-Micheli klooster Inglise gootika · Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga · Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri · Nelitise kohal kõrgub võimas torn. NT Westminster Abby, Salisbury katedraal, Yorki katedraal, Kings College Itaalia gootika · Milano katedraal · Doodzide palee Kesksed - Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine · Krutsifiks - Kristus ristil · Pieta - Neitsi Maarja surnud Kristusega süles Renesanss:
Kuid peale 1945 a. Auschwitzi ohvrite arv aina hüppas üles-alla , jõudes lõppude-lõpuks numbrini ,,vähemalt 1.000.000 ,, .Poleks paha tutvuda selle ,,numbrite mänguga" , alustades ,,kõrgetest" ja lõpetades ,,madalatega" . Niisiis , siin on need , tähelepanuväärsed sobimatud arvud Auschwitzi ohvritest , mis tuleks märkida , pärinevad enamuses juutidelt , kes need esitasid . 1)9.000.000 Prantsuse dokumentaalfilm 1955 a. ,, Night and Fog ,, , mis sisaldab ajaloolasi Henri Micheli ja Olga Wormser Migo . Seda filmi näidati miljonitele koolilastele üle maailma . 2)8.000.000 see arv tuuakse 31.12.1945a. prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskuse" poolt . 3)7.000.000 toob keegi Raphael Feigelson 1945a. koos prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskusega" . 4)6.000.000 selle arvu toob Tibere Kremer , raamatu ,, Auschwitzi doktor ,, eessõnas 1951a. ,
.kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud Maarja kabel-pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem hilisgootika nt. Roueni linnas Normandias suurima nelitistorniga kirik 165 m torn Mont Saint-Micheli klooster- Normandia rannikul väikesel kaljusaarel paavstide loss Avignonis Carcassonne’i linnamüür- säilinud, Hispaanias katedraal 2 torniga Burgose katedraal- Cidi sarkofaag seal Albi katedraal- katarite pelgupaik, tornhärjasarve taoline motiiv—ülevalt hargneb kaheks osaks, alguses üheosaline Inglismaal gootika alguseks loetakse seal Canterbury katedraali ümberehitust 1175 Londonis 13. saj. Westminister Abbey- Inglise kuningate kroonimiskirik, suurmeeste matmispaik.
Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna kirik(meister Pierre de Montereau) Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
tööjõudu nõudvaid ehitisi, kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Beauvais' katedraali Sainte- Chapelle Mont- Saint- Micheli välisvaade klooster Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin . Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali
Eestis - Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja Toompea kirikud. Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste Chapelle ehituslik areng on olnud ühesugune. 15. Saj. muudeti nad kõik Mont Saint Micheli klooster Normandias, Roueni linnas. basiilikaks. Niguliste kirikus asub Bern Notke altar ja ,,Surmatants". Püha vaimu kirikus on säilinud kahelööviline pikihoone, mis annab kaupmees Hans Pawelsi, kiriku eestseisja ja Maarja kabeli ehituse talle 14 sajandi ilme algataja genotaafi (tühja hauda).
Kolm aastat hiljem, olles 14.aastane, haigestus A. Modigliani tüüfusesse, mida tol ajal peeti ka veel surmavaks haiguseks. Väidetavalt oli ta kõrges palavikus olles näinud ka palavikuund, milles ta fantaseeris Itaalia kunsti meistriteoste üle. Sellest sai ka alguse tema kunstilembus. Säilinud on kaks katsetust, mille maalis Modigliani 12. aasasena, kuid need ei olnud üldsegi palju lubavad. 2. ÕPIAASTAD 1898.aastal asus Amedeo Modigliani õppima maalikunstniku Guglielmo Micheli joonistamise ja maailmise erakoolis. See ei olnud küll algselt poisi emale meelejärgi, kuid toetas teda kõigest hoolimata. Kool asus Livornos ning oli tugevasti orienteeritud impressionismile. Sinna õppima asudes oli Modigliani kõigest 14-aastane ja seega noorim õpilane. Peale selle õppis ta Gino ateljees aktimaalimist. Michel nimetas oma uut noort õpilast ,,üliinimeseks". 1899. aastal otsustas Amedeo Modigliani tulla ära lütseumist, kus ta senini õppis, ning hakata
pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv) · Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar) · Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar) · Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine · Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster Gooti stiili kujutav ja tarbekunst Uuendused: 1. lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef) 2. taas ilmub tahvelmaal Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil portaalide palestiku figuurid Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali
Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise sisse järjest vähenevast portaalist, mis moodustasid perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus suur ümmargune roosaken. 15-16 saj. algus HILISGOOTIKA. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks, esineb ka lamedaid kaari. ( Roueni linnas Normandias ). Jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. *Pierrefonds'i linnus ja *Carcassonne'i linnamüür. *Mont Saint-Micheli klooster. Gootika Inglismaal, Itaalias ja mujal. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud (tsitertslased). Inglismaa Canterbury katedraal, Westminster Abbey Inglise kuningate kroonimiskirik. Kirikud olid pikad ja madalad, milletõttu tugikaari polnud väga vaja või need lisati hiljem. Aastatel 1250-1350 loodud Inglismaa kirikuid nim dekoreeritud stiilis kirikuteks. Siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks
15.16.saj algust nim hilisgootika ajajärguks. Kõige rikkalikumad hilisgootika näited leiduvad Roueni linnas Normandias. Gooti stiili ajal jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. Prantsusmaal on säilinud nt Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avigonis ja eriti kaunis looduslikus ümbruses Normandia rannikul väikesel kaljusaarel asuv Mont Saint Micheli klooster. § 31. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal. Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175.a ühe prantsuse meistri osavõtul. 13.saj ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. INGLISE VARAGOOTIKA
Belmondo), kes varastab auto ning tapab teda põgenemise käigus jälitanud politseiniku. Edasi saab Poiccardist tagaotsitav, kes ajab mööda Pariisi taga talle võlgu olevat itaallast, üritades seejuures võrgutada noort ameeriklannast ajakirjanikku Patriciat (Jean Seberg) ja veenda teda Rooma pagema. Samal ajal, kui kõik on kinni võlgniku rahasumma taga, jõuavad kaks uurijat Michelile järjest rohkem kannule. Patricia, saades teada Micheli saladuse, on küll mõnda aega temaga jooksus, kuid otsustab siiski ta lõpuks võimudele üles anda. See kulmineerub sellega, kuidas viimaks itaallaselt Antoniolt raha kätte saanuna Michel uurijatelt kuulitabamuse saab ja pärast tuterdavat põgenemiskatset siis viimaks kokku kukub ja sureb. Mis mulle selle loo struktuuri juures meeldis, on see, et Michel tulistab surmavalt politseinikku kohe filmi alguses, andes automaatselt edasisele tegevustikule
aastat. Lossis on 426 tuba, 77 treppi ja 282 kaminat. Lossist on saanud prantsuse renessansi sümbol. Siin leidis aset ka Molière'i näidendi ,,Kodanlasest aadlimees" esietendus 14. oktoobril 1670. (Lisaks jahilkäikudele soovis kuningas Louis XIV ka teatrielamust saada.) Asukoha positiivne aura, kuninga hea meeleolu, kuid kindlasti ka autori erakordne anne kindlustasid sellele näidendile edu, mis ei ole siiani hääbunud. Chambord'i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. NB! Suurenda pilte! Renessans-stiilis Chambord'i loss eest- ja tagantvaates 16. saj. algul hakkas Itaalias RENESSANSS juba läbi saama, kuid ta elas veel terve sajandi jõuliselt edasi Prantsusmaal ning omandas seal isegi elegantsemad vormid kui oma sünnimaal. Uue stiili maaletoojaks oli kuningas François I (valitses 1515-1547). Pärast
ta narride paavsti rongkäiku samuti Paleest välja tulevat ja põiki üle ta tee tormavat hirmsa kisa ja käraga, 53 tõrvikute heledal valgusel ja temalt ärameelitatud muusika saatel. See pilt osatas ta värskeid enesearmastuse haavu ja ta põgenes. Dramaatilise ebaõnnestumise meelekibeduses ärritas teda kõik see, mis vähegi seda õnnetut päeva meelde tuletas, ja pani ta haava uuesti verd jooksma. Ta tahtis Saint-Micheli silla poole minna, seal aga jooksid lapsed edasi-tagasi raketikeppide ja rakettidega. «Neetud tulevärk!» ütles Gringoire ja pöördus tagasi Vahetajate sillale. Sillale ehitatud majadele olid kolm suurt lipukangast üles tõmmatud, mis kujutasid kuningat, dofääni ja Flandria Marguerite'i; kuuel vähemal lipul võis ära tunda Austria hertsogit, Bourboni kardinali, krahv de Beaujeu'd, Madame JeanneM, härra Bourboni sohipoega ja mõnda veel.
muusikaga katsetamiseks – orkestril oli oskus külalisdirigentidega väheste proovidega uus kava välja tuua. Džässiliku muusika programmi lülitamine näitab aga ajaga kaasaminekut. Nii leiame Postimehest infot kahe 1930. aasta augustis 166 ja ühe 1933. aasta juunis 167 Vane- muise aias toimunud džässikontserdi kohta. Kuigi kuulutuses seda ei mainita, tundub loogi- line, et esines Vanemuise teatri muusikutest komplekteeritud orkester: esimesel juhul A. Slat- kini, teisel korral R. Micheli juhatusel. Kahjuks ei selgu kuulutustest ühegi kavas olnud pala nimi, tõenäoliselt oligi tegemist rohkem P. Whitemani stiilis moodsama, s.t džässilike suge- metega meeleolumuusika kontsertidega. Tõsisemat huvi pakuvad Postimehe lühikesed reklaamtekstid 1933. 168 ja 1934. 169 aastast, kus reklaamitakse esimese Eesti džäss-vokaalkvarteti “Ramola” kontserte. Eeltoodust nähtub, et tartlased olid siiski leidnud oma niši eestimaise džässi arengus, sest nagu kuulutuses rõhutati,
kirik (kooriosa 15.-16.saj.) ja sellega liidetud nn. "Imepärane hoone" La Mervay (13.saj.). Ülemisel terrassil on ka kloostrihooneid ühendav õhuline ristikäik koos selle juurde kuuluva imepisikese aiaga. Alumisel terrassil asub kolmelööviline rüütlite saal (13.saj.), selle all aga paiknevad mungakongid ning laoruumid. Kogu kompleks mõjub äärmiselt õhulisena. Kloostrist saadavat maalilist muljet süvendab kindlasti Mont Saint Micheli lahe suur loodete vahe. Suurt tähelepanu pööratakse kindlustusehituste täiustamisele. Nii tehakse ka Lõuna Prantsusmaal asuva läänegootide aegse kindluse Carcassonne´iga ,mis 13.sajandil põhjalikult rekonstrueeritakse. Ümberehituste käigus ümbritsetakse ülalinn kahekordse ringmüüriga, seda liigendavad 54 torni on omavahel ühendatud müürikäikudega. Täiustatakse ka teisi selle tänase päevani hästi säilinud kindluslinna kaitsesüsteeme.
annaabi.ee 
