Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Michelangelo Buonarroti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
michelangelo, maalikunstnik, arhitekt, paulus, skulptor, simoni, poeet, uurimist, figuur, skulptuurid, maalikunstnikuks, aukohal, tellimused, julius, clemens, kujur, töökoda, teeninud, kirg, aastakümnetel, roomaKEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9
Michelangelo Buonarroti Michelangelo Buonarroti oli Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Ta sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Piazza del Campidoglio Roomas. 1538 - 1650-ndad. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda..
Referaat: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 11 b klass 2008-04-17 Eessõna Sajandite vältel on sündinud ja kadunud siit maa pealt palju hea kõrvaga ja suurepärase käega tipp kunstnike ja muusikuid. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni
Michelangelo Michelangelo Di Lodovico Buonarotti Simoni ●6.märts 1475 - 18.veebruar 1564 Elulugu ● Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt ● 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures ● Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489 -1490 Bertoldo di Giovannilt ● Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi ● 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor ● Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas ● Kirjutas ka luuletusi Tähtsamad teosed Sixtuse kabeli lagi Pieta Viimne kohtupäev Taavet Arhitekt ●Kavandas Rooma Peetri kiriku kupli ja Kapitooliumi väljaku Poeet ●1532 valmis joonistuste ja luuletuste kogu Koosneb enamasti armastuslauludest soneti vormis
Michelangelo Kes ta oli · Michelangelo di Lodovico Bounarroti Simoni sündis 6. märtsil 1945 ja suri 18. veebruaril 1564. · Ta oli renessansiajastu Itaalia maalikunstnik, arhitekt, skulptor, poeet ja üks barokistiili teerajajaid. Elutee 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Raske elu Michelangelo oli haruldase loominguvõimega kunstnik. Tema ise ja ta imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Andreas Reinula ja Andres Alla 10.H Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) oItaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. oEsindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks.
............................................................. 14 7.1 ,, Aadama loomine"............................................................................................................... 14 7.2 ,,Päikese ja kuu loomine"...................................................................................................... 15 8.JULIUS II HAUAMONUMENT................................................................................................... 16 9.MICHELANGELO, EELKÕIGE KUI SKULPTOR........................................................................ 17 10. MICHELANGELO POEEDINA................................................................................................. 18 10.1 Vittoria Colonna................................................................................................................. 18 11. VIIMNE KOHTUPÄEV............................................................................................................. 19 12
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) o Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. o Esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks.
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele.
jms) 2. korrus kergemailmelisem 3. korrus kandva funktsioonita õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes 4 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: - suuremad aknad - fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel - pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised
Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus).
korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) korrus– kergemailmelisem korrus– kandva funktsioonita– õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes ● 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: suuremad aknad fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. ● LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) ● Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: iga korruse akende vahele paigutati pilastrid pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7
Kõrgrenessanssi arhitektuur 16.saj. Rooma: · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto, templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro
Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna- jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule- nt. ,,Sixtuse madonna" (10. pilt). Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb tema maalides sageli tahaplaanile. Michelangelo Buonarotti (1475-1564) arhitekt, skulptor ja maalikunstnik- esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse: oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole seepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni
Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti
Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid
nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid. Need kujutavad endast puureljeefide ja puuskulptuuride ühendamist maalingutega, nad on mitmeosalised, külgedelt lahti- ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid Tiibaltarid levivad Saksamaalt naabermaadesse ja jõuavad ka Baltikumi On moes ka renessansi ajastul. Eesti alal tehtud kuni 17.saj alguseni Kujutised 1. Keskaja kujutavas kunstis on mitmeid traditsioonilisi kujutisi, mida viljeldakse ka uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine) 2. Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp 3
Ro mantilise maastikumaali suur meister oli Camille Corot. Ta kuulus maastiku maaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda. Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke.
kivist välja raiutud kui tagumised. See aitab luua ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutati enamasti võitlusstseene. Parimad ehitusplastika teosed loodi Parthenoni jaoks, kus kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. 4. saj e.Kr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4
5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism
religioosne ja Rooma riigi keeleline eraldatus, 2) lääne uuendamine/taastamine (lad endasisene renovatio Romani eraldatus, kaubandussuhete imperii) vähenemine Taustaks: antiikkultuur JA kristlus Ruraliseerumine (,,maastumine"), Alkuin (u 730804): kirjakool linnade Tours'is kokkukuivamine Paulus Diaconus (u 720799) Teedevõrgu ja muu taristu (nt Theodulf Orléans'ist (u 760821) niisutus) Einhard (u 770840): Suetoniuse lagunemine, suure osa liikluse eeskujul koondumine ,,Vita Caroli Magni" e ,,Karl Suure jõgedele elulugu" Ühiskondlik sulustumine (,,nagu isa, nõnda Karolingide renessanss poeg")
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega (valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst lmhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus - üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi. Põhjus, miks vaaraode hauakambrid nii kõrgeks ehitati, seisnes selles, et egiptlased uskusid, et vaarao kõnnib mööda püramiidi üles päikesejumal Amon-Ra juurde
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige
Juugendkunstnike teoseid hakati iseloomustama muusika termineid kasutades: ,,rütmiline joon", ,,meloodiline joonistu" jne. Taotleti kunstide sünteesi: arhitektuur, interjöörid, daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) Klimt oli Viini originaalseim juugendstiiliga seostatud kunstnik. Klimt oli Austria Setsessiooni asutaja ja president. Tema üheks meelisteemaks oli jäädvustada Viini kõrgseltskonna daame. Klimti naisetüüp sale, elegantne, peente näojoonte ja väikese
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
esindajad, kes lisaks käelistele võimetele ilmutavad ka talenti, geniaalsust ja sünnipärast andekust. Need olid ka ehitusmeistrid, arhitektid. Neist said väljavalitute seltskond. Neile hakati esitama tellimustöid, värvati kiriku teenistusse. Ehitusmeistri staatus tõusis. Tõusis ka nende kunstnike positsioon, kes tegid kirikutele tellimustöid, kaunistasid. Lihtsalt maalijad ja käsitöölised olid madalamal astmel. Ehituskunst liikus vabade kunstide poole, sest arhitekt pidi kõigepealt välja töötama konseptsiooni, insenertehnilise konstruktsiooni, nõudis palju matemaatilisi ja muid teadmisi. Saavutas vabade kunstide esindaja staatuse. · Keskaja esteetika põhipostulaadid seotud kolme teoloogi nimega: Origenes (185-254), Augustinus (354-430) ja Pseudo-Dionysios Areopagita (5. Saj lõpp 6. Algus) · Origenes oli kirikukirjanik, tema huviorbiidis piibel ja selle õpetus. Töötas välja konseptsiooni piibli allegoorilisest rõlgendamisest
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Solon- Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig". polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
» «Ja kui legaat mööda läks, lasti sillalt üle paarisaja tosina igasuguseid linde lendu. See oli alles tore, Lienarde!» «Täna on veel toredam,» lausus lõpuks vahele nende kaasvestleja, kes neid kärsitult pealt kuulas. «Teie olete siis kindel, et müsteerium on ilus?» küsis Gisquette. «Kahtlemata,» vastas ta ja lisas teatud uhkusega: «Mina olen tüki autor.» «Kas tõesti?» hüüdsid noored tüdrukud väga imestu-nultA «Tõesti,» vastas poeet kergelt rinda ette ajades. «Meid on õieti kaks: Jehan Marchand, kes lauad lõikas ja teatrilava püstitas, ja mina, kes tüki kirjutas. Minu nimi on Pierre Gringoire.» «Cidi» autorgi poleks võinud uhkemini lausuda: Pierre Corneille. Lugejad on muidugi märganud, et alates silmapilgust, mil Jupiter vaiba taha kadus, kuni silmapilguni, millal uue moralitee autor nii äkki Gisquette'i ja Lienarde'i naiivse imetluse osaliseks sai, on tükk aega mööda läinud
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
annaabi.ee 
