sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://www.youtube.com/watch?v=4pvw3K1g3yA Temperatuur, kuuma ja põuase suve tõttu võib välgulöögist tulekahju tekkida ja kitsed surevad. Põuasel suvel on vett raske leida ja veepudus suur, ka siis võib metskitsede arvukus kahaneda. ... Biootilised tegurid: Herbivooria- metskits toitub taimedest. Parasitism- sääsed ja parmud toituvad metskitse verest. Kommensalism- ilves ja hunt söövad metskitse.
.....................................................13 Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs............................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate loomade populatsiooni muutustest, probleemidest ja teistest sellega kaasnevatest muredest. Referaadis käsitletakse põtrade, huntide, metskitsede ja hirvede elutegevuse mõju inimestele ning jahi mõjutusi loomadele. Metskitsede ja põtrade arvukust on uuritud juba aastakümneid, kuid ei ole saadud usaldusväärset statistikat. Nimelt on alati olnud viga kas jahimeeste ebaaususes või ja ebatäpsete andmete esitamises. Materjali kogusin peamiselt Viljandi Linnaraamatukogu lugemissaalis olevatest ajakirjadest Eesti Jahimees. Samuti on osa materjalist leitud internetist. Sellise teema valisin eelkõige enda huvist loomade vastu
aga eksimatult, startinud 17 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema. Üle 20 meetri ilves saaki ei jälita. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Eestis ja mitmel pool mujalgi Euroopas on ilvese peamiseks saakobjektiks metskits , kelle osakaaluks ilvese talvises toiduratsioonis Eestis on ca 49% . Teades metskitsede murdmismäära (murtud looma ajaühikus ilvese kohta) ning murtud saakloomade soolist ja vanuselist jaotumust suudame paremini prognoosida ilvese kiskluse mõju metskitsede populatsioonile. Rakendustes saab seda ära kasutada metskitsede arvukuse ja selle juurdekasvu hindamisel ning ka näiteks manipulatsioonides vältimaks metskitsede tehtavaid kahjustusi metsakultuuridele. Kodupiirkond: Kodupiirkond on ala, kus isend elab, st ta kasutab seda piirkonda tegevustes seoses toitumise,
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, ...
Samas ei ole sarveharude arv rangelt seotud looma vanusega. Kõige ilusamad ja haruderohkemad sarved on parimas elujõus tugevatel sokkudel. Looma vananedes muutub sarvede kasv ebaühtlasemaks ning sageli väheneb ka harude arv. Sarved vahetuvad igal aastal. Metskitse elu on täis ohte. Ilvesed ja hundid peavad metskitsele jahti. Talled langevad sageli rebase saagiks. Palju metskitsi hukkub heinaniitmise ja viljakoristuse ajal, samuti liikluses. Metskitsede suremus on suur ka lumerohketel talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi
küttimismahtude suurenemine ega ka karmid talved mõju avaldanud (Männil et al.2011). Punahirve arvukus vahemikus 2008-2010 a. on välja toodud tabelis 1. Metskitse (Capreolus capreolus) arvukus on langenud alates aastast 2008 ning selle põhjusteks oli ilmselt kõrge asustustiheduse tõttu suurenenud haiguste levik, suur kiskjate arvukus ning suur küttimismaht. Suurim langus toimus aga 2009/2010 talvel, mil paksu lume ning madalate temperatuuride tõttu hukkus umbkaudu 50% Eesti metskitsede asurkonnast. Metskitse arvukuse parandamiseks langetasid jahimehed koheselt küttimismahtu (Männil et al.2011). Ruutloenduse kohaselt on rebase (Vulpes vulpes) arvukus viimastel aastatel langenud ning seda arvatavasti raskete talvede tõttu mil paksu lumevaiba alt hiire püüdmine on praktiliselt võimatu. Jahimeeste hinnang arvukusele on aga positiivne ning ka küttimine on intensiivistunud. Ruutloenduse poolt näidatud arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud
..........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 16 ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees....................................................................................16 http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf.....................................................16 Metskitsede populatsiooni iseloomustus...............................................................................17 Kokkuvõte............................................................................................................................. 20 Peale pikka ja põhjalikku uurimist, on teadmisi ühtäkki päris palju kogunenud. Nüüd ma saan rahuliku südamega ja kindlalt taaskord väita, et puisniidud on ühed kaunimad ja mitmekülgsemad liigikooslused kogu maailmas, Eestist rääkimata......
lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort. Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine.
Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning
metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. Okasmetsad Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline
Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt
Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne. · Põhipopulatsiooni arvukus loendus kevadel enne vasikate, kutsikate sündi. · Potentsiaalne juurdekasv vasikate, tallede, kutsikate loendus. · Kollakeha näitab õnnestunud viljakuse arve, kui mitu kollakeha on (see näitab tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud
Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt
tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed (Capreolus capreolus) kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt oli Eestis metskitsede arvukus perioodil (2000-2005 a.) tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused Eesti metsanduses väheolulised. Perioodil 2003-2008 metskitsede arvukus kiiresti suurenes ja sellega seoses on muutusid väga aktuaalseks ka metskitsede poolt põhjustatud kahjustused. 2006. a. ametlike loendusandmete järgi elas Eestis 60 000 metskitse, teadlaste arvates aga kaugelt üle 100 000 looma. Metskitsed kärbivad noortes
Lihtne küttida. Läheb hästi lõksudesse. Ilves sööb metskitse ja jänest. Pool ilvese toidust moodustab metskits. Sööb ka rebast. Pesakonna suurus on 2-3 poega. Ei pruugi iga aasta sigida, vaid üle aasta. Inimesele ohtlik ei ole. Puu otsa läheb ainult ohu korral. Soomes ja Rootsis 2000 ilvest, Lätis ja Leedus kuskil 300 ilvest. Eestis kuskil 1100 ilvest. Ilvese arvukus suhteliselt stabiilne. Dünaamiline fond Küttimine kahandab populatsiooni. Metskitsede arvukust on väga raske määrata. Uppumine on metssea ja põdra puhul üks põhilisi loodusliku surma põhjuseid. Jahimehed esitavad iga aasta küttimissoovi Keskkonnaametile. Enamasti jääb jahimeeste küttimislimiit paika. Küttimisstruktuuri muudetakse iga aasta põdra osas. Metssea osas praktiliselt ei muudetagi. Limiiti on rakendatud mingil määral jäneste osas. Jäneste küttimist on lubatud jahikoertega. Nurmkana küttimine lubatud ka ainult jahikoera olemasolul.
muid pisiloomi. Neil on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub
kuuseseened ja tüvi hakkab mädanema. Koorimine toimub kevadel ja sügisel, kui on leebe talv, siis ka talvel. Arvukuse kindlaks tegemine Loendada kevadel (mai alguses) lume sulamisel põdra pabulaid Jahtimine Põdrale võib jahti pidada 15.septembrist kuni 15.detsembrini. 2 Metskits (Capreolus capreolus) Hirvlane Päris eestikeelne nimi on kaber. Metskitsede alla kuuluvad Siberi ja Euroopa metskits. Välimus Keskmine kaal on 20-30kg. Suvel ja sügisel on sarved peas. Mida noorem loom, seda püstisemalt ta pead/kaela hoiab. Elab keskmiselt 5-6. aastaseks, maksimaalselt 10-aastaseks. Euroopa sokk omistab 1,5 aastaselt sarved. Umbes 500st 1 on ka emaskitsel sarved peas. Sarved kasvavad ja arenevad talvel. Sarve arengut mõjutavad ilmastik, toidufaas ja ka ta enda tublidus.
Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes
kaharad. Võrakujult sarnane har. kuusele. Okkad pikad ja pehmed, pungad teravatipulised. Vajab toitaineterikast, hea aeratsiooniga nõrgalt happelist mulda. Ei talu kõrget põhjavett kuna juurestik tungib sügavale.Kiirekasvuline. Talub linnatingimusi ja noori taimi pügades võra muutub tihedamaks. Varjutaluvuselt har. kuuse ja männi vahepealne. Nooruses talub rohurinde varju, kuid hiljem ülavarju ei talu. Vajab avarat kasvuruumi. Noored taimed võivad saada hiliskülma ja metskitsede kahjustusi. Harilik kuusk ´Aurea´ (Picea abies ´Aurea´) Kirjeldus: Hariliku kuuse kollasevõrseline vorm. 30 aastane puu võib kasvada kuni 10- 12 meetri kõrguseks. Vormi iseloomulikuks omaduseks on noored kuldkollased võrsed suve esimesel poolel, 1,5- 2 kuu jooksul. Puitunud võrsed suve teisel poolel ei erine enam mitte millegi poolest hariliku kuuse võrsetest. Kasvab hästi mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates savikatest kuni liivakate või leetunud
Talvekarvas valge tagumik. Elavad harva üle 10a. Vanematel loomadel on kael rohkem longus, pea vaatab maha. Noorel loomal on pea püsti. Aastasel loomal on nägu tume, mida vanemaks kits saab, seda suuremaks muutub valge ring nina juures, samuti muutub heledamaks ka silmade ümbrus. Nägu muutrub üldiselt heledaks. Levik: Euroopa metskits levib Hispaaniast Volga jõeni. Puudub Islandil, Põhja-Skandinavias ja mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal. Metskitsede ,,päriskodu" on Taanis, Saksamaal, Lõuna-Rootsis, Inglismaal. Seda seepärast, et Kesk-Euroopast on hävitatud suurkiskjad ning raiutud metsade asemele kasvama hakkav taimestik on neile meeldiv toit. Sobilik kliima. Metskits puudus Eestist pmst 16-18saj, sest oli väike jääaeg. Arvukus Eestis: ~40000 Toitumine: Sööb kõrge toiteväärtusega taimeosi pungi, seemneid, vilju, noori puuvõrseid ja lehti, risoome. Sigimine: Jooksuaeg juulis, augustis. Emaskitsel
hanedele. Soomaa suuruselt teine raba, Kikepera hõlmab 6900 hektarit, on 19 kilomeetrit pikk ja 2-6 kilomeetrit lai. Idas piirab Kikepera raba Halliste jõgi ja läänes voolab Kurina jõgi (Laasioja). Ka selles rabas on palju laukaid, älveid ja rabalehtreid. Siin levivad villpea, puis-puhmaraba ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on metsasalud sanglepa ja sookasega ning põtrade ja metskitsede sissetallatud rajad. 4900-hektarine Öördi raba on kujunenud suurema sügavveelise järve kinnikasvamisel. Seda tunnistab jäänukjärvena säilinud 4,4 hektari suurune ja 3-4 meetri sügavune samanimeline järv. Siit saab alguse veerikas rabaoja. Öördi järves elavad tõmmu varjundiga haugid, särjed, ja ahvenad. Rabal puuduvad kõrged rinnakud, aga silmapaistvalt palju on pilliroostikke ja lodusid. Kaitsealal paiknevast neljast rabast on kõige väiksem Valgeraba (2800 ha), mis asub
Sama kuu lõpus minnakse üle talveajale: privileeg tõusta tund hiljem muutub õhtul nuhtluseks liigelda harjumatult pimedas (Javois, 2008). Teine kõrgaeg näib olevat maikuu ja suve esimene pool. Mais poegivad põdralehmad ja peletavad eemale seni ema seltsis elanud mullused vasikad, kes nüüd peavad väheste kogemuste najal ise hakkama saama. Nii satub neid isegi asulatesse ja hukkub vahel liikluskeerises. Suve esimesel poolel algab metskitsede jooksuaeg. Metskitsi ajavad suvel liikvele ka põllutööd: heinategu ja viljakoristus. Pika valge aja tõttu on liiklus nihkunud ka varastesse hommiku- ja hilistesse õhtutundidesse (Javois, 2008). Joonis 2. Liiklusõnnetused aasta lõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007.). Kõige rahulikum aeg tundub olevat talve teine pool ja varakevad, veebruarist aprillini. Raagus puud, lumi ja juba pikenev päev parandavad sõidukijuhtide nähtavust ja teevad
Ilves on hämarikuloom. Tähtsamaks saakobjektiks on metskits, jänesed ja rebane. Võimalusel sööb maapinnal tegutsevaid linde (kanalisi). Kuigi ilves on hea ronija, ei varitse ta saaki kunagi puu otsas. Suuremaid loomi tapab kõrist hammustamisega, saagi lohistab tavaliselt tabamiskohast eemale. Ilves sööb päevas ca 1,5 kg liha, suurema saagi tabamisel üritab ta seda peita lume või okste alla. Läbikülmunud liha ilves ei söö, seega võib ta külmadel talvedel vähendada oluliselt metskitsede arvukust. Jooksuaeg on veebruaris- märtsis, pojad aprillis-mais. Pesakonnas 2-3 poega. Ilvesed ei sigi igal aastal. Täiskasvanu tüvepikkus 80-110 cm; kaal 8-20 (30) kg Üksikjälg: nagu kassil (reeglina ilma küünisteta) aga suuremad
Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Sigimine - Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda
ligikaudu 15 eesti marka ühe tiinu eest aastas (1 tiin = 1,09 ha). Rendileping sõlmiti kütisalga ja maakonna metsaülema vahel. Kohati ühendasid talumehed oma krundid jahipiirkondadeks ja rentisid siis jahipidamiseks välja. (Kasesalu 2006b) 1934. aastal võeti vastu uus jahiseadus. Uues seaduses olid ajastu märgina ulukid veel nn. kasulikeks ja kahjulikeks jaotatud. Samas aga võeti osa nn. kahjulikke ulukeid kaitse alla ja neid ei tohtinud küttida. Keelatud oli ka emaste metskitsede, tetrede ja metsiste küttimine. (Randveer 2004) Üheks suuremaks ja paremini organiseeritud jahiorganisatsiooniks Eestis oli Tallinna Jahimeeste Selts, mida 1938. a. oktoobrikuuni nimetati lihtsalt Jahimeeste Seltsiks. See kasvas välja tsaariaegse Keiserliku Jahiseltsi Tallinna osakonnast. (Kasesalu 2006b) 10 Jahimeeste Selts rentis endale jahimaid nii riigimetskondadest kui ka talunikelt, kokku üle 10 000 hektari
Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tammisid. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Kuigi kobras võib langetada üsna jämedaid puid, siis tema peamine metsanduslik tähtsus ei seisne puude langetamises ja koorimises, vaid üleujutuste tekitamises. Üleujutatud alades puud kuivavad. Lahenduseks on kobraste arvukuse reguleerimine küttimisega. Seoses metskitsede arvukuse vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid. Hiired kahjustavad metsakultuurides ja taimlates noori puukesi tüvede koorimisega talvel lume all. Eriti ohustatud on lopsaka rohukasvuga aladele rajatud kultuurid. Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri
3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, siis sunniti talupojad abiteole. Kõige raskem talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Mis tähendas viljavedu talupoegadele Tallinnasse, Pärnusse või Riiga. Talupojad pidid loonuseandamina mõisnikule viima veel osa talu käsitöö- ja põllumajanduslikust toodangust. Metsa üle oli samuti rohkem õigust kui talupojal. Neil keelati põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest. Seda kasutasid agaralt rannikualad asustanud vene talurahvas, kellele see sai peamiseks elatusallikaks. Vähenes mesinduse osatähtsus. (võrreldes keskajaga) Linnad ja kaubandus: 17.sajandi suure muutusena tuli asjaolu, et aktiivse majandustegevuse võimalus oli vaid sadamalinnadel. Niisiis oli 17
või härjapaari ja rakendiga * Jalategu talust tuli mõisasse saata tööline (jala, ilma hobuseta) * Abitegu kiireloomuline hooajatöö (kütise põletamine, sõnnikuvedu, mõisavoor) Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17. sajandi keskel keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine Valitsevaks talurahva elamutüübiks oli rehielamu Hoogustus kõrtside rajamine, milles käies vahetati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli 18 Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib, mida valmistati aganatega segatud teradest ning tähtsamaks leivakõrvaliseks kala (soolasilk), millest osa toodi sisse isegi Soomest
talust tuli 36 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonusandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17. sajandi teisel poolel keelati talupoegadel ihunuhtluse ähvardusel põtrade, metsigade ja metskitsede küttimine, küll pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud suurtel ajujahtidel Eestimaa veed olid endiselt kalarohked, eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, sealseid kalandusolusid hakkasid üha enam kujundama venelastest rannikuasukad, kellele kalapüük oli peamiseks elatusallikaks ja kes sooritasid Rootsi võime häirinud halastamatut röövpüüki teisteski sisemaa veekogudes RootsiVene sõda aastatel 16561661:
nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on Eestis metskitsede arvukus tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende poolt tekitatud kahjustused eesti metsanduses väheolulised. Ka kobras võib metsale negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt ei tekita nii suurt kahju kui kaldaäärsete metsade üleujutamine. Koprad reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle veekogude kallastel paiknevad metsad. Viimastel
tekitavad seened ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad vanemaid haabu. Haabu ja mõningaid lehtpuid kooritakse kuni korba tekkimiseni. Metskits kärbib nooremaid puid, eriti meeldivad talle mõningad eksoodid (serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil nühivad sokud sarvi, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puuke võib hukkuda. Üldiselt on meil metskitsede arvukus praegu tagasihoidlik (1994. loendati 43 000 looma, 1997. 29 000 ja 2001. 30 000) ja nende kahjustused väheolulised. Kobras võib metsale tugevat negatiivset mõju avaldada. See, et ta närib ja langetab puid toiduks ning ehitusmaterjaliks veekogude kaldaaladelt, ei tekita nii suurt kahju kui kaldaäärsete metsade üleujutamine. Koprad reguleerivad veekogude veetaset tammidega ja selle tulemusena ujutavad nad üle ümbruskonnas paiknevad metsad.
annaabi.ee 
