keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920. aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. Esimese maailmasõja korral on raske leida ühte ainsat ja õiget sõja teket. Olulisteks põhjusteks võib nimetada nii erinevate riikide imperialistlikke soove, eelnevaid sõdasid, kui ka erinevate rahvuste vahel olevaid pingeid ja usulisi eriarvamusi. 20. sajandi alguseks oli peaaegu terve maailm jagatud suurriikide asumaadeks. Kuna vabu maid uuteks koloniaalvallutusteks jäi väheks, teravdas see imperialistlike riikide vahel pingeid
Piirkasulikkuse teoreetikud lähtusid sarnaselt klassikutele ratsionaalse inimese eeldustest. Otsustades, mida tarbida, arvestab ratsionaalne tarbija tulevase tarbimise oodatava piirkasulikkusega. Alfred Marshall, Cambridge koolkonna esindaja, väidab oma peateoses ,,Majandusteaduse printsiibid", et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad, et lähtuda vaid ühest metodoloogiast. Ta väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu süsteemi elemente hoia konstantsena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus. /1, lk 332-333/ 9 Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine. Tänaseks on mikroökonoomika arenenud kahes suunas: Marshalli käsitlusele baseerudes ja matemaatika kasutamise suunas
koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid rahvusvalised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. 2. Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja
Põhjused peituvad isegi 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele ning tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist. Küsimus Esimese maailmasõja põhjustest on keeruline, kui samas ka aktuaalne, kuna Esimeses maailmasõjas peituvad mingil määral ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast ja samuti poliitilistest vaadetest. Üldine põhjus Esimese maailmasõja puhkemiseks oli teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel. Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Enne maailmasõja puhkemist alahinnati ohtu. Riigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega üritanud seda kuidagi ära hoida. 20. sajandi algul oli levinud arusaam, et sõda on romantiline. See on vägagi kummaline, kuid kogu Euroopa rahva seas oli palju neid, kes sõda
(Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.1 Ajend Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõja puhkemiseni. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja
..............11 3.4 “Riik”...................................................................................12 KOKKUVÕTE............................................................................14 ALLIKAD.................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Filosoofia tavatasetakse liigitada järgmiselt: metafüüsika, õpetus olevad; teadmusteooria, õpetus teadmusest, selle algupärast ja allikaist; teadusteooria, õpetus teaduste metodoloogiast ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me
Filosoofia tähendas Dewey järgi hariduse kui teadliku praktilise tegevuse teooriat. Freire - kriitiline pedagoogika. Kriitilis-emantsipatoorses kasvatusteaduses nähakse teooria ja praktika suhet koostööna, milles mõlemad kannavad võrdset vastutust. Teooria suunab praktikat põhjendatud otsuste suunas. Briti haridusfilosoof R. S. Peters pidas hariduse eesmärgiks ratsionaalset, iseseisvat isiksust ning hindas hariduse sisu ja eesmärgi küsimusi olulisemaks metodoloogiast. Analüütiline haridusfilosoofia suuna põhitaotluseks oli rangel metodoloogilisel alusel põhinev mõistete ja kontseptsioonide filosoofiline analüüs, keelekasutuse korrektsus ja selgus ning uurijapoolne erapooletus. Konstruktivistlik õpiteooria: Õppimine pole passiivne info vastuvõtmine või “lattu” panek, vaid õppides loob õppija uut teadmist ise, aktiivselt. Õppija varasemad kogemused ja teadmised mõjutavad seda, kuidas ta töötleb uusi teadmisi
nendega ülernregiooniks. See annab geograafile v6imaluse tootada mitmes m66tkavas, mitmesugusel üksikasjalisuse v6i üldistatuse tasemel. Ta v6ib väga üksikasjalikult kirjeldada pisikesi alarnregioone, mis isegi kokku katavad vaid väikese osa Maast, kuid v6ib ka üldjoontes kirjeldada sume pindalaga ülemregioone v6i isegi kogu Maad k6rgeimat jargu ülemregioonina; f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid, kuid et need olid tollal v6rdlemisi vähe välja arendatud, tuleb toetuda maksimaalselt geograafi kogemusele, taibule ja tervele m6istusele. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata p6hjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. T6elist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. Osageograafilised regioonid,
Kitsas tähenduses on tõlgendamine keeleliste tähenduste määratlemine ümbersõnastamise kaudu, fookus ebaselgetel, keerukatel ja kujundlikel tekstiosadel. Laiemas tähenduses on tõlgendamine kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine. Tõlgendamine algab probleemi püstitamisega ning sellele pakutakse hüpoteese ja lahendusi. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J
lausete ja ideede järjestusel; fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted; sageli vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel. Lähilugemine ei võimalda näha metsa puude taga, st kirjanduse kogupilti mingil ajaperioodil või kultuuriruumis. Kauglugemine on vastand lähilugemisele. 7. Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiast ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima. Päripäeva lugemine (reading with the grain) tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane
r6hutada, d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb tapselt ara naidata teda iimbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos nendega iilernregiooniks. f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata põhjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. Tõelist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. 5. Looduse ja inimeste vahekorda mõisteti kaheti. Varasem, ritterlik-ratzellikus voolus aga teatud
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Kauglugemine tähendab tööd sekundaar- ja tertsiaarkirjandusega: arvustuste, ülevaadete, bibliograafiate ja raamatustatistikaga, ja see võimaldab keskenduda tekstist väiksematele või suurematele elementidele – ühelt poolt nähtustele nagu võtted, teemad ja troobid, teisalt žanrid ja süsteemid. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva lugemine - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Poeetiline keel - kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole
selguks, et tegelikult pole mõtet antud teemat uurida. Samuti peaksin väga hästi selgeks tegema oma argumendi põhjendused. Meetodite valikult peaksin ilmselt keskenduma kvalitatiivsetele meetoditele ning just sellistele, mis on mulle kõige selgemad. 1.3 Kaart : metodoloogia tähtsus Teadmine, kuidas uurida, on ilmselt väärtuslikum kui kindla asja teadasaamine, teatud teadmise omandamine. ,,Fishing" ehk teadmine, kuidas uuringut läbi viia, teadmine metodoloogiast, on ilmselt uurimisprotsessi kõige olulisem osa. Meetodid on kindlad tehnikad ja vahendid uurimiseks, teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Metodoloogia on kindlas distsipliinis kasutatavate meetodite ja printsiipide süsteemi uurimus. Jätkamiseks teadvustatud otsuse tegemiseks on vajalik erinevate kasutatud uuringusuundade ja meetodite uurimine ja võrdlemine. Metodoloogia eesmärk on aidata meil kõige laiemas mõttes mõista mitte uuringu tulemeid, vaid protsessi ennast. (lk 17) 1
süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas teada, et tõlgenduse abil saadud tähendused on asjakohased? Kus on tõlgendamise abil
2003:13-27). Kvantitatiivse lähenemise eeliseks on võimalus mõõta suure hulga inimeste reaktsioone limiteeritud küsimuste asetuse korral, mis muudab seeläbi kergemaks andmete statistilise töötlemise ja võrdlemise (Neuman 2003:178-181). Andmekogumisel ja analüüsimisel on uurimuse metoodika alusena kasutatud mitmekülgse käsitluse saamiseks nn triangulatsiooni, mis tähendab mitme andmeressursi kasutamist ühe objekti uurimiseks. See idee tuleneb uurimuse juhtimise metodoloogiast (Bell & Bryman 2003:102). Käesolevas uurimuses kasutatakse triangulatsiooni järgnevalt: meetodite triangulatsiooni (ankeetküsitlus ja intervjuu); andmeallikate triangulatsiooni (teatri publik ja lavastajad). Ankeetküsitluse eesmärgiks oli uurida ja välja selgitada, mis on olnud Rakvere Teatri publikumagnetidaastatel 2014-2016, samuti välja uurida, miks just need etendused on vaatajate hulgas populaarseks saanud ja selgitada, miks teatrikülastaja just seda etendust
laiem, kõikehõlmav. Siseauditi funktsiooni töö lõpptulemus on juhtidele ja omanikele raporteerimine, mis võib sisaldada ka järelduste ja ettepanekute esitamist. Iga tegevuse protsessi või projekti rakendamisel on paratamatu kaasnev arvestus ja aruandlus. Sellega saab hinnata, kas enne kavandatud eesmärgid on saavutatud ja millisel tasemel. Seega on arvestus- ja aruandlusprotsessid siseaudiitori üheks keskseks huviobjektiks. Lähtuvalt siseauditi metodoloogiast ei ole eriti oluline, kas auditeeritakse põhi- või tugiprotsesse. Siseauditi võib läbi viia erinevate auditi liikide kaudu (nt tulemusaudit, protsessiaudit, finantsaudit jne). Kontrolli rakendamisel tugineb siseaudiitor sisekontrollisüsteemis rakendatud erinevatele kontrollivõtetele, hinnates nende efektiivsust. Sisemistest kontrollidest raporteerimine on üks vahend, millega kaitstakse aktsionäre ja avalikkust võimalike rikkumiste eest
oluliselt laiem, kõike hõlmav. Siseauditi funktsiooni töö lõpptulemuseks on juhtidele ja omanikele raporteerimine, mis võib sisaldada ka järelduste ja ettepanekute esitamist. Iga tegevuse protsessi või projekti rakendamisel on paratamatult kaasnev arvestus ja aruandlus. Sellega saab hinnata, kas eelnevalt kavandatud eesmärgid on saavutatud ning millisel tasemel. Seega on arvestus- ja aruandlusprotsessid siseaudiitori üheks keskseks huviobjektiks. Lähtuvalt siseauditi metodoloogiast ei ole eriti oluline, kas auditeeritakse põhi- või tugiprotsesse. Siseauditi võib läbi viia erinevate auditi liikide kaudu: tulemusaudit, protsessiaudit, finantsaudit jne. Kontrolli rakendamisel tugineb siseaudiitor sisekontrolli süsteemis rakendatud erinevatele kontrollivõtetele, hinnates nende efektiivsust. Sisemistest kontrollidest raporteetimine on üks vahend, millega kaitsta aktsionäre ja avalikkust võimalike rikkumiste eest
kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7 Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks. Marshall väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui
Tänapäeva tõlgendamise metoodikas eristatakse järgmisi tõlgendamise meetodeid: 1) tõlgendamine sõnade tähenduse alusel ehk grammatiline tõlgendamine; 2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. 3.4. Skeptiline suhtumine tõlgendamisesse 4. Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast Eesti vastuvõtmine EL-i poleks olnud võimalik, kui meie PS-st poleks täiendatud. Liitumislepingust sai Eesti jaoks sild Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Sillaks meie ja EL õiguskorra vahel on ka EVPSTS. Liitumislepingu jõustumisel kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigust Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus liitumislepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Tekib küsimus, mitu õiguskorda Eestile eksisteerib
rida ja/või kinnitada. Iga OTUde rühma (fülogeneesipuu haru ehk oksa) eris- tamise aluseks on teatud kindla tunnuse (tunnuste) kindlasuunaline muutus. 6.2.4. Evolutsiooniline süstemaatika taotleb kahe teineteist välistava, feneetilise ja fülogeneetilise metodoloogia sünteesi. Aluseks on püüd sel- gita uuritava rühma liikide (ja teiste taksonite) fülogenees ja saadud pilti "parandada" sarnasuse arvestamise teel, s.t. lähtudes feneetilisest metodoloogiast. Vastavalt sellele aktsepteeritakse parafüleetilisi rühmi; mööndakse võimalust rühmi eristada plesiomorfsete tunnuste alusel. Tulemu- sena kujutatakse fülogeneesi narratiivselt; et sarnasuse hindamiseks puudub objektiivne mõõdupuu, sõltuvad saadud klassifikatsioonid süstemaatiku su- vast. 7. Feneetiline süstemaatika. 7.1. OTUde (näit. liikide) vahelise sarnasuse (erinevuse, distantsi) mõõtmine. - Sarnasus ja erinevus on teineteisest sõltuvad parameetrid. Kui
Toetus on siis kui näidatatkse, et võistlevate metodoloogiates selematuks jäänud episoode teadusaajaloos saab seletada uurimisprogrammide metodoloogia põhjal. Teine võimalus on et metodoloogia võiks identifitseerida mõnda programm, mida teaduskond toetab, kuid mida ei saa kohandada uurimisprogrammide metodoloogiaga; võib tulla nii mõni uudne avastus (154). Lakatos pakub kõikehõlmavat ratsionaalsuskriteeriumi, mis on oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida. Lisaks tema metodoloogiast ei järeldu see, et teadlased peaksid kasutusele võtma progressiivseid programme ja degenereeruvaid kõrvale jätma. Võib juhtuda, et degenereeruvad tõusevad taas esile. Lakatosil ei õnnestunud esitada teaduse ratsionalistlikku käsitlust, ehkki paljud tema märkused viitvad sellele. Lakatodi järgi on mingi huvivaldkond teadus sel juhul, kui teda saab kohandada teaduslike uurimisprogrammide metodoloogiaga, vastasel korral aga mitte –
argumenteerimiskoormus. Ka dogmaatikal on teatud seos Õpoliitikaga. Küsimus Õe ja ideoloogia vahekorrast: eri arusaamad Õest, ka ühes riigis. Lähtekohaks peavad alati olema kirjapandud Sed; järgneb tõlgendamine, selgitatakse välja Sandja eesmärk. Juhul kui traditsiooniline tõlgendamine ei aita, teenib dogmaatika uue, kohtunikuÕe loomist, kusjuures Sandjast sõltumatult. V-3. Eesti vabariigi põhiSeaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast PS-st tuleb aru saada ja ELi kuuludes kohaldada lähtuvalt EV PS täiendamise Sest. PS täiendamise Se sisu kujundati lähtudes suveräänsuse kontseptsioonist, mis on sätestatud PS §-s 1. 21.saj suveräänsus on tegelikult aga jagatud suveräänsus. Nimetatud põhimõtte muutmine oli liitumise aluseks. Muudeti suveräänsust, aga seda ei võetud ära. PS täiendamise Se § 1 oli lisatud juurde lisatingimus, et lähtuda tuleb PS-e alusPM. test. Seda tuleb
Tunnuseks on kriitilisus ja kahtlus. Probleeme püütakse lahendada loogilise analüüsi ja mõtteeksperimentide abil. Inimese koht maailmas sõltub konkreetsest filosoofiast. Filosoofia jaotusest (Loogika õpetus korrektse mõtlemise reeglitest) Metafüüsika (Andronikus Rhodoselt I eKr.) Ontoloogia olemisõpetus (Epistemoloogia) Epistemoloogia tunnetusõpetus (Teadusteooria õpetus teaduse metodoloogiast) Väärtusteooria (aksioloogia) e. praktiline filosoofia. Eetika moraalifilosoofia Esteetika kunstifilosoofia Poliitika ühiskonnafilosoofia IDENTSUSE ehk samasuse PROBLEEM Loogika üks põhireegleid on samasuse seadus, mida võib sõnastada ka nii: "Ükski arutluse objekt (nt lause või mõiste) ei tohi muutuda arutluse käigus." Theseuse laev Ateenas hakkas kõdunema ning tal vahetati kõik detailid välja. On see nüüd seesama laev? Võimalikud on kaks vastust:
Õigusnormi struktuur ning liigid on üldises plaanis nii õigusteaduse kui ka eriti õigusteooria, konkreetsemalt aga uurimise teooria (teooria õiguse uurimisest) objekt ning aine. Seda käsitlesime loengumapi sissejuhatavas osas "Õppeainest" (v.t lk 12-13). Õigusnormi struktuuri võib selgitada ning õigusnormi tüüpe liigitada erinevatelt lähtealustelt. Õigusteaduses ning õigusteoorias kinnistunud seletused uuritud nähtuste (uurimise objekti) kohta sõltuvad kasutatud meetoditest ja metodoloogiast. Õigusteaduse ja õigusteooria põhimeetodid (mitte ainsad!) on: filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline, võrdlev, sotsioloogiline ning õiguspoliitiline. Igaühe abil neist uuritakse objekti erinevast aspektist. Omaette võttes ei võimalda neist ükski ilmselt õigusnormi kõigis võimalikes aspektides tunnetada, kõik koos aga annavad kompleksse pildi. Õigusnormi struktuuri ning liikide üldkäsitus on seetõttu
käes. Õigusdogmaatika on kohtunikele “kompass”, mida kasutades saab sündida õigusele vastav otsustus. V teema. Tänapäevased töömeetodid õiguse rakendamisel mandri-euroopaliku ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes 1. Õiguse printsiibid kui tänapäevane õiguse rakenduse meetod 2. Õiguse dogmaatika kui tänapäevane/traditsiooniline õiguse rakenduse meetod 3. Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast NB! Mandri-Euroopas on põimunud kaks olulist, aga erinevat mõtteviisi õigusest arusaamisel. Nendeks on mandrieuroopalik arusaam ja common law ehk pretsedentidel/printsiipidel rajanev arusaam. 1. Õiguse printsiibid kui tänapäevane õiguse rakenduse meetod Mis on printsiibid? Üks lühemaid printsiipide määratlusi on “väga tähtis üldine reegel”. Õigusprintsiibid on seotud väärtustega. Printsiipide tähtsus on ka tingitud nende seosest õiguse ideega ja seadusega
uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks. Marshall väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on
Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks. Marshall väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus,
Eraväljaannetest ja opositsioonilistest väljaannetest ei saanud olla juttugi. Kui pressi puhul monopoolsus ei paistnud nii palju veel välja, siis eriti selgelt paistis see välja raadios ja teles, kus oli üks riiklik raadio ja tele paljude kanalite ja jaamadega, aga kõik oli üks ja seesama. Enne kui natuke lähemalt seda süsteemi vaatame, tuleb kõnelda süsteemi metodoloogilisest alusest (kui see jutt seni oli organisatsioonilistest aludest, siis metodoloogiast ei pääse mööda). Ajakirjandussüsteemi arendades peeti silmas, et see vastaks nõukogude ajakirjanduse leninlikele põhiprintsiipidele. Principium põhialus, juhtmõte, algus. Niisiis käib jutt ajakirjanduse põhimõtetest. Kõige levinum on siin kõnelda ,,pühast viisainsusest", on 5 põhiprintsiipi. Parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkus, tõepärasus (pravdivost) ja hiljem lisandunud kriitika ja enesekriitika. Kui te satute mingitel puhkudel kokku nende asjadega, võib näha ka
o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises
annaabi.ee 
