50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina L.
Õppematerjali autor
Maa ja metoorkeha kokkupõrkel. Tekivad ringvalliga ümbritsetud lohud. Sõltumata suurusest ja langemiskiirusest. Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater Meteoriidikraatrid Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis Lätis Leedus Poolas Prantsusmaal Valgevenes Euroopa suurim kraater 52 km Siljan Ring (Rootsis) Kasutatud allikad https://www.revolvy.com/page/List-of-impa ct-craters-in-Europe https://upload.wikimedia.org/wikipedia /commons/c/cc/Earth_Impact_Database_wo rld_map.svg https://term.eki.ee/termbase/view/6686780 /et/et/?initial=M http://www.gi
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................
meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat Kaali meteoriidikraatrid Aines ISS0110 Väljendusoskus Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. FAKTE....................................................................................................................................4 2. GEOLOOGIA............................................................................................
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust aastas; Meteoriite, mille mass
Esiteks seda, et nende seas valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele
On leitud, et maakera ja kõigi kiviplaneetide süvakesta - vahevöö - koostis on peaaegu sama kui kivimeteoriitidel, ning oletatavasti on Maa ja teiste planeetide tuum sarnane raudmeteoriitide koostisega. Maal on leitud 100-300 km läbimõõduga struktuure, mille juured - purustused kivimites - ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a
Kaali meteoriidikraater Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid