Kosmose kehad (2)

ASTEROIDID
Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga.
Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid .
Asteroididel on ka kaaslased – kuud.
KOMEEDID
Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak.
Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba.
Eristatakse :

Pikaperioodilisi komeete – väga suur ellips , 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a.

Lühiperioodilised – liiguvad planeetidega samasuunaliselt . Liikumisperiood vähem kui 200a.
METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED
Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri.
Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera.
Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfääri.
Meteoroidid on raua ja kivitükikesed.
Kui meteoroid jõuab atmosfääri suurel kiirusel, siis puutudes kokku hapnikuga lahvatab ta põlema.
Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale.
Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu.
Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi.
Kui meteoriit langeb maapinnale tekitavad nad meteoriidikraatreid.
Kaali kraater Saaremaal, Jlumetsa kraatrid Põlvamaal. Neugrundi meteoriidikraater mere põhjas.
TÄHTEDEVAHELINE AINE
Lisaks väikekehadele, mis peale planeetide tiirlevad ümber päikese ja tähtede on ka kosmilist tolmu, ning prügi. See muudab paljud taevakehad meile nähtamatuks.
MUST AUK
Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme päikese massist tõmbub see kokku üliheledaks neutrontäheks. Suurema massi korral ei ole olemas jõudu, mis suudaks raskusjõule vastu seista. Tähe kokkutõmbumine jätkub ja nii tekibki must auk, kus raskusjõud on sedavõrd suur, et mitte miski (isegi valgus) ei suuda selle pinnalt väljuda. Gravitatsiooniväli aina kasvab ja muutub lõpmatuseni. Öeldakse, et musta augu ümbruses muutub aegruum kõveraks ja enam ei kehti ka geomeetria reeglid. Kui täht on langenud mustaks auguks, siis sealt enam välja ei saa. Mustad augud on x- kiirguste allikad ja selle järgi neid ka uuritakse. On kindlaks tehtud, et mustad augud paiknevad peamiselt galaktikate tuumades (ka meie Linnuteel).