Illusioon - ruumiline ettekujutus Kalligraaf - ilukirjutaja, ilutegija, kirjakunstnik Kalligraafia - ilukiri, kunstipärane kiri Keraamik - keraamikakunstnik Keraamika -materjali põletamisel põhinev savitöötehnika; savitooted Kompositsioon - ülesehitus, kokkuseade Krepppaber - õhuke krobeline paber Miniatuur - käsikirja kaunistav väike pilt; maalitud pisipilt Minuskel väiketäht Molbert - maalitava pildi tugiraam, maalimispukk Monotüüpia graafikatehnika: metallplaadile õlivärvidega maalitud pilt trükitakse sealt paberile; selles tehnikas pilt Monumentaalkunst - üldistatud ideega suurejooneline ansamblikunst; arkitektuuriga seotud kunstivormid Mosaiik - värvilistest kivi-, klaasi- vm tükikestest koosnev pilt või ornament Naturalism - 19.saj lõpul tekkinud ülimat kirjeldamistäpsust taotlev positivismil põhinev vool Pannoo - Sellel pinnal olev maal, bareljeef või kaunistus; suur ehismaal
Sellesse rühmitusse kuulusid näiteks Karel Appel, Corneille. (Corneille on pseudonüüm). Nende tööd on võrreldes USA omadega formaadilt väikesed. Abstraktne ekspressionism levis ka Itaaliasse, kus oli võimul kompartei. Tekib neorealism ja informalism. Kuulsaim Renato Guttuso (,,Tööline lapsega" .Kujutas palju töölisklassi, väga huvitav koloriit). Suurem osa Itaalia kunstnikest siiski seotud informalismiga. Näiteks Alberto Burri, kes maalis metallplaadile ja kuumutades värvid justkui plahvatasid (,,Punane plastiline põleng") Jean Dubuffet. Nimetab oma kunsti ,,art bruks" ehk brutaalseks kunstiks (kasutab kustutamata lupja värvidega segamisel). ,,Kaks mehaanikut" (selle maali puhul pole tema stiil veel välja kujunenud). On maalidele lisanud veel liiva ja puu lehti.
Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja hõbeda kasutusviis, mille puhul väärismetallist traat joodetakse metallalusele, millele on puistatud metallipuru. Traadist ja metallipurust sai punuda ehteid. Email klaasitaoline värviline mass Kõrgsulatus- metallplaadile joodetakse kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid
Eestis see meetod ei ole eriti levinud. Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks. Mõne teise toote jaoks see konveier ei sobi. Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel. Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal. Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide valmistamisel. Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal. Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele.
Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad tõmmise tegemise mooduste järgi kolmeks põhiliigiks: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Kõrgtrükis kannavad värvi paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum- või metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse plaadile paber ja asetatakse surve alla. Sügavtrüki puhul on värvikandjaks trükiplaadi (peamiselt tsink- või vaskplaat) süvendatud osad. Süvendatud joonis saadakse väga mitmel viisil (mehaaniliselt või keemiliselt), kuid trükkimiseks tambitakse kogu plaat trükivärviga üle ja pühitakse siis uuesti puhtaks.
3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus
( tahvel värvid Võib seinale ka panna) Paleti olemasolu Vees lahustuvad- akrüül ja guass Kattevärvid. Süsiangiin pastell pehmed paberid sobivad pastelli seenliini jaoks ta läheb nagu paberi sisse. Graafika neid on tegelikult päris palju. Vajavad küllaltki head ettekujutust ,sügavtrükk, kõrgtrükk , lametrükk, leoonlõige , poollõige kõige suurem meister on olnud Eduard liide. Ta valdas kõiki graafilisi tehnikaid, tegi kõik oma tööd ise. sügavtrüki tehnika teostatakse metallplaadile, petttall plaadile kraabitakse sisse joonis. Joonis täidetakse (vaod) trükivärviga. Tõmmatakse pealt kõrgemad osad puhtaks ja lastakse läbi graafika pressi. Kõrgtrükk , kõrgemad pinnaosad plaadil täidetakse kõrgemad osad pinnal.
Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega.
3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites. Betooni survetugevuse kontrolliks valmistatakse 2 seeriat katsekehi (3x2 kuupi servapikkusega 100mm)
Põdrakujuline sküüdi kuldnaast Nn. loomastiil. Loomastiilis on kujutatud metsloomi, loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Meieni on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks. Emailiga kaunistatud ehe / kärgsulatus Kujutatud on siis sküüdi meest sõitmas hobusega. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. Filigraantehnikast ehted Filigraantehnika on üks kulla või hõbeda kasutusviis. Väärismetallidest traat joodeti metallausele, millele oli puistatud metalliterakesi. Traadist ja metallipurust oli võimalik punuda ka ilma alusplaadita ehteid. Keldid *Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil E.Kr
4.1. Segu valmistamine Tabel 4.1-st valitakse betoonisegu koostis. Komponendid segatakse käsitsi eelnevalt niisutatud nõus. Nõusse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv, seejärel tuleb neid segada. Lisatakse veel tsement ja segatakse uuesti. Parema betoonisegu saamiseks tuleb kasutada segumasinat. Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb
Teemant on kõige suurema kõvadusega looduslik aine. Erandlikuks omaduseks on hea soojusjuhtivus; tavaliselt on mittemetallid halvad elektri- ja soojusjuhid, teemant on siin erandiks, mis ületab soojusjuhtivuselt kõik metalle(isegi parimaid soojusjuhte vaske ja hõbedat), elektrijuhtivusel on teemant kas isolaator või pooljuht, vees ei märgu. Teemandi suurel kõvadusel ning elastsusel põhineb ka selle mineraali vanaaegne tuvastamisviis: kui teemandikristall langeb puit-, klaas- või metallplaadile, siis ,,hüppab" see kõrgemale kui teised mineraalid; üheaegsed võrdluskatsed teiste mineraalidega osutavad suurtele erinevustele.Tähtsaks teemandi tunnuseks on suur soojusjuhtuvus. Kui võrrelda strassi, mäekristalli ja teemanti, siis soojenevad strass ja mäekristall kiiremini, teemant jääb tingituna heast soojusjuhtivusest jahedaks. Loomulikult on väiksemad ka strassi ja mäekristalli kõvadused. Kui puhuda reemandile hingeõhku, siis teemant tuhmub
eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse
Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist. Seejärel lisatakse vett ning segatakse segu ühtlaseks massiks. Järgnevalt hakatakse katsetama segu konsistentsi. Seda määratakse koonused vajumi järgi. Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga. Segu valamisel toimuvad pausid, kus betoonisegu tihendatakse metallvardaga. Kui koonus on täidetud, silutakse see kelluga. Järgnevalt tõstetakse koonusekujuline vorm ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu vorme tihendatakse vibrolaual
1.4. Betoonisegu koostise katseline kontroll 1.4.1. Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu töödeldavuse kontrolliks arvutatakse materjalide kulud 8 liitri kohta. Segude valmistamiseks materjalid kaalutakse. Eelnevalt niisutatud nõus segatakse tsement ja liiv, lisatakse killustik, segatakse ning lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2. Kivistunud betooni survetugevuse kontroll
29. VEDUUT- väga tõetruu maastiku või linnavaate kujutamine 18 saj. Itaalias väga levinud GRAAFIKA- kujutava kunsti liik, mille väljendusvahendiks on joon Kunstilisi kujundeid luuakse trükkimise abil. Trükikunsti leiutas Gutenberg 1445 a. Graafika tehnikad jagunevad: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Saab palju tõmmiseid sõltuvalt liigist 1. KÕRGTRÜKK- Värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum-, metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse paber plaadile ja asetatakse surve alla. Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige 2. SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür 3
-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. 2.Esiaja kunst: maal, skulptuur, kultusliku otstarbega ehitised kus ja miks? Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's)
Katseplaan betooni kivistamiseks Tabel 4 Betooni Kivistamistingimused segamistehnoloogia Normaaltingimused 0±5ºC Käsitsi 2 vormi - Trelliga 2 vormi 2 vormi 4.2 Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni- seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (∅ 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täpsusega 10 mm). (Juhul kui koonuse vajum erineb etteantust, tuleb segu koostist korrigeerida:
Na-atsetaat - 0,09 7,5 4,9 Soolhape 36% 0,13 4,76 4 1.3.3.Õhukese kihi kromatograafia Planaarkromatograafia ehk õhukese kihi kromatograafia on meetod segude lahutamiseks, mis põhineb komponentide erineval jaotumisel statsionaarse ja liikuva faasi vahel. Vähempolaarsed ühendid liiguvad seejuures kiiremini, polaarsemad aeglasemalt. Statsionaarseks faasiks on klaasile, plastikule või metallplaadile kantud silikageel, alumiiniumoksiid, tselluloos või muu sorbent. Töö eesmärgiks on määrata nitrobenseeni taandamisreaktsioonil tekkinud aniliini puhtus. Töös on reaktiividena kasutusel aniliin, nitrobenteen, kloroform, tolueen ja etüületanaat. Töö käik Kasutatakse 7 x 2,5 cm plaadiriba. Plaadile kantakse hariliku pliiatsiga stardijoon 0,5 cm kaugusele plaadi servast ja sellele väikesed täpid proovi pealekandmise kohtade tähistamiseks
lõhnaaine. Aur kondenseeritakse tagasi vette, kus õli jääb pinnale ujuma, ning seda on sealt võimalik kokku koguda. 19. sajandil parandati meetodit aurudestilleerimisega, mille puhul aur kondenseeriti külmas vees olevatesse peenikestesse torudesse. Ekstraheerimine lenduvate lahustite abil - Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine tähendab mingi komponendi või osa väljatõmbamist või väljaeraldamist süsteemist. Lõhnamaterjal asetatakse aukudega metallplaadile ekstraktorisse ja lenduv lahus (näiteks eeter) juhitakse 7 materjalist üle destillaatorisse, kus see kondenseerub pooltahkeks massiks , mis sisaldab eeterliku õli ja vahajat ainet stearopteeni. Viimased kaks saab eraldada teineteisest teise tehnoloogia abil, kasutades alkoholi. Sellisel meetodil saadud õli on kõige puhtam ehk absoluutõli. Resorbeerimine Seda tehnoloogiat kasutati juba vanas Egiptuses ja see oli tarvitusel kuni 20
Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. SARRUSTE VALMISTAMINE Sarruse valmistamisel esinevad järgmised tähtsamad tööd: • laomajandusega seotud tööd, • sarruse õgvendamine ehk sirgendamine (keraterase puhul) spetsiaalsel õgvenduspingil,
-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj
Kas on mõtet rääkida ka valge valguse kvandist? Ei 8 Kui me hakkame näiteks metallitükki kuumutama, siis läheb see esiti punaseks, hiljem juba oranziks jne. Miks? Punase valguse kvandil on väiksem energia kui oranzi või kollase valguse kvandil ja selle tekitamiseks piisab madalamast temperatuurist kui oranzi või kollase valguse kvandi tekitamiseks. 9 Muutuva intensiivsusega I monokromaatne valgus langeb metallplaadile. Milline järgmistest graafikutest kujutab õigesti fotoelektroni kineetilise energia sõltuvust valguse intensiivsusest? 10 Oletame, et valguslainel ja helilainel on ühesugune sagedus. Kummal on aga suurem lainepikkus? Valguslainel on suurem lainepikkus. Ülesanded 1 Aatomite kiirgusspektrit nimetatakse "aine sõrmejäljeks"? Miks Kuna see on omane ainult antud aatomile. 2 Vesiniku aatomi spektris on palju jooni. Kuidas on see võimalik, sest H-aatomis
-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj
Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. 2 Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 8.4. SARRUSE VALMISTAMINE Sarruse valmistamisel esinevad järgmised tähtsamad tööd: *laomajandusega seotud tööd, *sarruse õgvendamine ehk sirgendamine (keraterase puhul) spetsiaalsel õgvenduspingil,
Rokokoo skulptuur ning graafika 18. saj. oli eelkõige graafika õitseajaks. Kasutati pehmelakki(sügavtrüki tehnika, mille korral metallplaat kaetakse pehmegrundiga ja selle peale asetatakse krobeline paber, millele kantakse joonistus) ja metsotintot(söövitav plaat töödeldakse korniliseks, seejärel kantakse plaadile joonistus. Tõmmisele on omane sametine varjundirikkus), mis võimaldasid õrnemaid varjundeid, aga ka oforti(joonistus kantakse ofordinõela abil happekindla lakiga kaetud metallplaadile, mis seejärel asetatakse happesse. Hape söövitab metalli ainult joonise kohalt.), vasegravüüri ja teisi tehnikaid. Tuntuim graafik oli William Hogarth(1697-1764). Rokokoo skulptuur Oli iseloomulik kergus ja graatsia nagu maalikunstilegi. Peamiselt kujutati suplejannasid, butosid, armastusjumalaid. Sellel ajal tulid moodi portselanist nipsasjad, kaunistused. Gullaume Conston(1677-1746). Oli skulptorm kes armastas oma kujud raiuda valgesse marmorisse. Jean Antoine Houdon(1741-1828).
7.sajandist eKr kuni 3. saj pKr elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal iraani keeli kõnelnud sküüdi hõimud. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete valmistamiseks kasutatud ka emaili e klaasitaolist värvilist massi. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga. Kesk ja LääneEuroopa suurim rahvas keldid. Keltidel kujunesid sõdalastest ülemkiht ja pealikud. II saj pKr hakkasid paremate elualade ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung.
Pitser koosneb pildikujutisest ja tekstist, mida nimetatakse legendiks. Legendis tavaliselt omaniku nimi, ühiskondlik staatus, mis ladina keeles ning asetseb ümber pildi. Pitserid jagatakse kas nende dokumendile kinnitusviisi või siis materjali järgi. Templid ehk värvipitserid tulid kasutusele alates 19. Sajandist Dagerrotüüp: Fotograafia alguseks loetakse prantslase Louis Jacques Mande' Daguerre'i poolt leiutatud meetodit kujutise jäädvustamiseks metallplaadile. Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks (daguerre'otypie). 7. jaanuaril 1839 tehti avastus Prantsuse Teaduste Akadeemias avalikuks. See on ka ametlik fotograafia sünnipäev. Olenevalt valgustus ja vaatlusnurgast paistab dagerrotüüp korraga nii positiivina, kui ka negatiivina. Hoolimata kallidusest muutus dagerrotüüp algul Euroopas ja siis ka Ameerikas väga populaarseks portreteerimismeetodiks. Dagerrotüübid esitatakse alati kas raamitult või ilukarpi paigutatult
Kasutati pitseerimisel 17.19. sajandil, Euroopas, Inglismaal, kolooniates, Ameerikas. Küllaltki erineva suuruse (1-3 cm kuni 6 8 cm) ja värviga (peamiselt punased). Kasutati paberiga kaetud pitserite, mis asetsevad otse pärgamendil või paberil valmistamiseks. Templid ehk värvipitserid tulid kasutusele alates 19. sajandist Dagerrotüüp Fotograafia alguseks loetakse prantslase Louis Jacques Mande' Daguerre'i poolt leiutatud meetodit kujutise jäädvustamiseks metallplaadile. Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks (daguerre'otypie). 7. jaanuaril 1839 tehti avastus Prantsuse Teaduste Akadeemias avalikuks. See on ka ametlik fotograafia sünnipäev. Vaskplaadi ühele poolele kantud hõbedakiht puhastati ja poleeriti pimsskivipulbri ja oliiviõliga niisutatud puuvillatampooniga ning asetati seejärel hõbedakihiga allapoole pimedasse kasti joodikristalle sisaldava anuma kohale
sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu. Kujutised on realistlikud ja ilmselt mõjustatud kreeka kunstist. Loomastiilis on kujutatud metsloomi, loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Siiani on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks. Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga. · Keldid Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil e.Kr. Väike- Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele.
anekdootliku sisu tähtsamaks muutumine. Eriti monumendikunstis tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier, kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid, sadama laadijaid ja teisi töölisi. ,,Terasevalaja". Tema töid näeme isegi Tallinnas. Sõna ,,fotograafia" kasutati esmakordselt aastal 1839, samal aastal kui L. J. M Daugerre avaldas Prantsuse Akadeemiale, et õhukese hõbejodiidiga kaetud metallplaadile võetud kuju on võimalik elavhõbeda auru abi ilmutada. Kaks aastat hiljem arreteeriti A. Le Fevre, sellepärast et ta ütitas müüa kellelgi dzentelmenile fotot, mis kujutas naist ja poni (pornograafilise alatooniga). On väidetud, et foto eesmärgiks oli taaselustada kreeka mütoloogiat, tõestuseks see, et fotol on sambad ja palm potis. Daguerre arendas edasi Niepce meetodit. Selliseid fotosid (dagerrotüüpiaid) ei saanud paljundada. Talbot leiutas
Laias laastus võib nad jagada kolme liiki: Kõrgtükk - paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Seega uuristatakse siledast plaadist välja need osad, mis paberil peavad paberikarva jääma. Olulisemad tehnikad on linool- ja puulõige (vastavalt trükiplaadi materjalile). Puuduseks on peente ja täpsete joonte saamise keerukus. Sügavtrükk - vastupidine meetod. Värv trükitakse paberile trükiplaadi uuretest. Joonistus kraabitakse või söövitatakse metallplaadile, kantakse sellele siis värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Trükipressi tugeva surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto.
üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saerakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 39.Raudbetoondetailide põhitüübid-vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitppbist: taldmikuplokid ja keldiseinaplokid
Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele 39. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest
Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis antr, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), huvi selle vastu kasvab. Visuaalse antropoloogia areng Kolm erinevat tasandit: mõtteareng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis antr areneb), dokumentaalfilmi areng , tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 – see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Esimene praktikas kasutuskõlblik fotografeerimiseviis dagerrotüübid on hõbetatud vaskplaadist alusel. Kestis kuni 1860ndateni. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionismiga. Kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Inimene on pidevas arengus. Kõik ühiskonnad on arenenud samaliini pidi, universaalne lähenemine. Usuti, et pildid jutustavad inimeste ajaloost
Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 29. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid
konverentsid, huvi maailmas selle vastu kasvab. Mõnel pool saab isegi doktoritööd kaitsta vis.antropoloogias. VISUAALSE ANTROPOLOOGIA ARENG Kolm erinevat tasandit (problemaatikat): Mõtte areng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis.antropoloogia areneb), Dokumentaalfilmi areng, Tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionistliku lähenemisega. Evolutsionalism: kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Eesmärk mõista inimese arengut tsiviliseerituks. Aluseks progressiidee, et inimkond on pidevas arengus ja teadlaste ülesanne on see areng ära kaardistada. Sealhulgas nähti, vaid üht arenguteed - ühiskonnad on arenenud sama liini pidi, universaalne lähenemine.
vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti (ligikaudu pool meetrit maapinnast) või silla tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170 mm, millest 120 mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50 mm ulatub välja. Seinast välja ulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45 mm. Iga reeper on varustatud oma numbriga, mis märgitakse vahetult reeperile või rõngakujuliselt reeperi kaela ümbritsevale metallplaadile. Tiheasustusega kohtades võib reepereid leida iga paarisaja meetri tagant. Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geoloogiline iseloomustus. Kaardi pöördele kantakse reeperi foto ja asukoha abriss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused cm täpsusega.
valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. · Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae- õõnespaneele. 38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid, vahelaepaneelid, talad- · Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest
Eestis see meetod ei ole eriti levinud. Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks. Mõne teise toote jaoks see konveier ei sobi. Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel. Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal. Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide valmistamisel. Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal. Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele. 124 --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Millest koosneb raudbetoon? 2
innustasid siinseid ajakirjanikke Eesti sumbunud oludes väljapääsu otsima. Aastaks 1987 olid Eesti Raadio vestlussaated poliitiliselt juba küllalt julged. Raadiosaated ei katkenud Eestis kordagi ka nõukogude vägede jõudemonstratsioonide aegu 1990. aastate alguses. Pildid. Film. Visuaalne massikommunikatsioon Visuaalse kommunikatsiooni alguseks oli foto. Fotoaparaadi eelkäija on pimekaamera, selle abil sai esimese püsiva fotokujutise 1822. aastal J. N. Niepce. Esialgu kasutati metallplaadile jäädvustamise meetodit, sellega kõrvuti töötas Talbot välja tehnoloogia, kus kujutised pildistati negatiividena paberile, millest võis valmistada koopiaid. Fotost sai massimeedium seejärel, kui Eastman leiutas filmirulli ning hakati pakkuma ilmutusteenust. Varem oli piltide tegemine tavalise inimese jaoks liialt keeruline. Tänu fotograafiale tekkisid peredes fotoalbumid. 1890. aastatel hakkas laiemalt levima kõiksuguse kunsti kogumine, hõlmates ka postkaarte. Fotosid
annaabi.ee 
