Kaabitsemine. Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõikeriista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht. Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda.
Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb seista
t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f - metallikiht Seadused: 1) Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega. 2) Fotoelektronide maksimaalne lineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest
pöördvõrdeline ahela kogutakistusega I=emj/R+r, vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi molekulide lagunemisel,el.vooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nimet. elektrolüüsiks, pos.ioonid(katioonid)-neg.elektroodi (katioodi) poole-saavad elektrone juurde, anioonid-anoodile-annavad ära, galvanotehnika (esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis- gaaslahendus, põhiliigid:huum-(hõrendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalrõhul, kinolampides),säde-(välk,süüteküünal) ja koroonalahendus(päevavalguslamp),plasma-
sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil. Püsikondensaatorid Sõltuvalt kasutatavast isolatsioonimaterjalist liigitatakse püsikondensaatorid kile, keraamika-ja elektrolüütkondensaatoriteks. Varem kasutati laialdaselt ka veel paber-ja vilkkondensaatorid. Kilekondensaatorite isolatsiooniks on mingi sünteetiline kile paksusega 2...20um ja plaatideks alumiiniumfoolium või kile pinnale kantud metallikiht. Ehituslikult on enamlevinud rullkondensaatorid, mille ehitus selgub jooniselt 2.3. JOONIS 2.3. Eri tüüpi kilekondensaatorite põhiandmed on võrdlevalt toodud tabelis 2.1 Tabel 2.1 Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüreen Mahtuvus 100pF...22nF 100pF...68uF 10pF...0,5u Töösagedus 1 Mhz 1 Mhz 10 Mhz Tolerants ±5...20% ±5..
voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid.
kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m. Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta. Viimistlev soveldi tehakse hallmalmist, sest malm seob vaid kõige peenemaid abrassiivosakesi. Pliist, puidust soveldeid kasutatakse täpsete mõõtmeteni soveldatud pindadele läike andmiseks.
4) Metalli katmine aktiivsema metalliga: nt tsingi: aiavõrk, vihmaveetorud, ämbrid või kroomiga: autodetailid 5) Katmine plastikuga: nt käepidemed, mänguväljakul asjad 6) Protektor:aktiivsem metall loovutab pinnale oma elektrone, nt laevakere, seni, kuni kõik on oksüdeerunud Aktiivsema metallikihi puhul on hea see, et kui kiht kahjustub, siis hakkab korrudeeruma aktiivse metalli kiht. Kui aga vähemaktiivsem metallikiht kahjustub, siis hakkab reageerima pind 5. Vooluallikad Vooluallikad- seadmed, mille abil muundame keemilise energia elektrienergiaks Eksotermiline protsess 1) Patarei-keemiline vooluallikas, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, sest reaktsioon toimub alati ühes suunas Zn +CuSO4 -> ZnSO4 + Cu Anood(-) on Zn, mis oksüdeerub Katood(+) on Cu, mis redutseerub 2) Aku- keemiline vooluallikas, mida saab tühjenemisel uuesti laadida, set reaktsioon toimub mõlemat pidi
Lühises on vooluallikas siis, kui R ligeneb nullile e välistakistus on null Elektolüüt keemiline ühend, mis vee toimel laguneb erimärgilisteks ioonideks Elektrolüütilisine dissatsioon aine lagunemine ioonideks veemilekulide toimel Elektrolüüt nim aine eralduis elektrolüüdi vesilahusesse avatud elekroobidel Galvanotehnika: 1)galvaosteegia metall esemele kanrakse teise metalli kiht 2) galvanoplastika saadakse esemele sadestatud sutpaks metallikiht ja saadakse suht täpne jäljend Elek.lüüsi pähiseadus: elektroodile kantava aine mass onm on vördeline voolutugevusega i ja elektrolüüsi kestusega t Sõltuv gaasilahendus: 1)IONISAATORIT ON VAJA KOGU LAHENDUSE JOOKSUL 2) SÕLTUMATU GAASILAHEDUS IONISAATORILT ON VAJA AINULT LAHENDUSE TEKITAMISEKS, EDASI TOIMUB JUBA LAENGU OSAKESTE KIIRENDAMINE EL VÄLJAS JA TOIMUB PÕRKEIONISATSIOON KLASTERIOON LAETUD OSAKE, MILLE KÜLJES ON NEUT OSAKESED..
Kanadas, 6% Usa ja 4% mujal maailmas. Pallaadiumi omadused ja kasutamine Palladium on allergiavaba ja saab kasutada ehete valmistamiseks. Alates 1939.aastast tuntud ehte metallina sulamites. Legeeritud metallina parandab pallaadium plaatina omadusi, tehes selle värvuselt heledamaks. Juveelitööstuses kasutatakse pallaadiumi ka valge kulla saamiseks ning ühe jootmissulami komponendina kõrgtemperatuuridel. Hõbe-valge, tugevalt peegeldav metallikiht võlub oma säraga ning on kergem, kui traditsioonilised materjalid. Juveelitööstuses kasutatakse pallaadiumi vähem kui plaatina, kulda ja hõbedat. Samasuguste ehete valmistamiseks kulub pallaadiumi kaalult 2 korda plaatinast vähem, tema valge värvus on intensiivsem kui plaatinal, seda on kergem töödelda ja oma kasutusomaduste poolest on see plaatinaga sarnane. Palladium imab suuri koguseid vesinikku ja laialdaselt kasutakse ka metallide pindamiseks
Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas
Kõvaduse suurendamiseks sulatatakse metallidesse mitmesuguseid lisandeid (enamasti teisi metalle). Hea elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse metalle elektrijuhtmete ja mitmesuguste elektriseadmete valmistamisel. Parima elektrijuhtivusega metallid on hõbe ning vask. Võrdlemisi hästi juhib elektrit ka alumiinium. Hea peegeldumisvõime tõttu saab metalle kasutada peeglite valmistamisel. Vanasti kasutati peeglina siledaid poleeritud metallpindu. Tänapäeval kantakse õhuke peegelsile metallikiht (enamasti hõbe või alumiinium) peegliklaasi tagaküljele. Praktikas eelistatakse juhtmete materjalina enamasti vaske. Hõbe on laialdasemaks kasutamiseks liiga kallis. Alumiinium on küll vasest odavam, kuid tema elektrijuhtivus on märgatavalt väiksem. Alumiiniumjuhtmete läbimõõt peab seetõttu samades tingimustes kasutamisel olema mitu korda suurem kui vaskjuhtmetel. Alumiiniumil on elektrijuhtmete materjalina veel üks puudus. Et ta on palju aktiivsem
mille raadius võrdub koonuse moodustaja pikkusega. Sektori tipu juures olev nurk 360 R leitakse = L R- koonuse alusringjoone raadius mm. L- koonuse moodustaja pikkus mm. joon. 73 2.5. Metalli raiumine, õgvendamine ja painutamine. 2.5.1. Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb
Q = I2*R*t (ühik J (džaul) 17 Elektrivool vedelikes - vabad laengu kandjad (laetud oskased) ioonid Elektrolüüt - keemilineühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad 18 Galvano tehnika - meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemed metalli kihiga Galvanosteegia - metallesmete katmine teise metalli õhukese kihiga Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides: -huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides) -kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at)) -sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks -koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas
Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest. Kaaslaste arv: merkuut(0), veenus(0), maa( kuu), mars(phobos ja deimos). Kuu on meie poole ühe ja sama küljega. See on tingitud pöörlemise, tiirlemise sarnasusest. Kõik neli planeeti on tahked, metallilise tuumaga. Maal on vedel metallikiht, mis pöörlemisel tekitab elektri ja magnet välja. Mida lähemal on planeet päikesele seda suurem kiirus, sest päike mõjutab oma gravitatsiooniga Planeetida koostis ja ehitus: 1. Nad on gaasilised, koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 2. Sissepoole minnes lähevad gaasid üle vedelasse olekusse. Tuum on väike, tahke- raua ja räni ühendid. Kuna uraan ja neptuun asuvad kaugemal on neil rohkem kivistaineid ja jääd- 3. Kõigil neljal planeedil on rõngad
võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti
metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei suruks meisli keha liiga kõvasti, meisli laubale lüüakse aga raskema (300-500 g) vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1
vähendavad peegeldust). Massvärvitud klaaside toonid on hall, pronks, roheline ja sinine. Tooni tumedus sõltub klaasi paksusest. Pindkaetud päiksekaitseklaasid ühildavad omavahel päikesekaitse- ja energiasäästuklaaside omadused. Nad koosnevad tavalisest float-klaasist, mis on pinnatud äärmiselt õhukese ja madala emisiviteetse pinnaga. [8] 3.4. Energiasäästuklaas Selektiivne ehk „energiasäästuklaas“ on madala emissioonivõimega klaas, mille pinnale kantud väga õhuke metallikiht laseb läbi päikese lühilainelist kiirgust, kuid takistab 10 infrapunasel kiirgusel ruumist väljumast. Uuringute järgi vähendab kattekiht ruumi soojuskadu kuni 70%.. [9] 3.5. Isepuhastuv klaas Isepuhastuva klaasi välispinnal on eriline kahetoimeline kiht. Päevavalgusega kokku puutudes pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale
omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12. Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e. i-juhtivuseks? Lk 88 Kui pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga. 13. Mida nimetatakse n-juhtivuseks?lk 91 n-tüüpi pooljuhis on vabade elektronide arv (kontsentratsioon) suurem kui aukude arv ja seepärast on vabad elektronid põhilisteks voolukandjateks. n-pooljuhi pinnale on kasvatatud 0,1m paksune dielektriku kiht ja sellele kantud metallikiht, mis toimib paisuna. Kui rakendada n-kanaliga transistori paisule näiteks negatiivne pinge siis tõukab selle tekitatud elektriväli laengukandjaid - elektrone - kanalist välja seda enam, mida negatiivsem on paisule rakendatud pinge. Vastavalt laengukandjate vähenemisele nõrgeneb kanalit neelu ja lätte vahele rakendatava pinge mõjul ka läbiv vool. Niisuguses reziimis töötavat transistorit nimetatakse laengukandjavaeses e. vaesestusreziimis (inglise
Kokkusulamatus. Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel reziimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast võib vaadelda kui põhimetalli süvendi tekkimist ja selle täitumist sulametalliga. Kui süvendi pinda kattev sulanud metallikiht tardub enne süvendi täitumist ja keevitusvanni soojussisaldus pole küllaldane selle taassulatamiseks, siis põhi- ja õmblusmetall ei sula kokku. Defekt on välditav mitme kaarega keevitamisel, kuumutamisega keevitamise ajal, keevituskiiruse ja voolu vähendamisega. Kahanemisrabedus. Räbusti mitme kaarega suure kiirusega keevitamisel tekib omapärane defekt kahanemisrabedus. Defektsed kohad asuvad teineteisest keevitusvanni pikkusega võrduval kaugusel ja on 2 ... 3 mm sügavused
Kokkusulamatus: Kaar- ja räbukeevitamisel tekib mõnikord õmbluse- ja põhimetalli kokkusulamatus kas keevitusvanni kogu perimeetri või selle mingi osa ulatuses. Seda põhjustab suur keevituse kiirus või tugev vool üle 1500A. Räbukeevitusel võib kokkusulamatus tekkida isegi normaalsel režiimil. Kokkusulamatus on seletatav keevitusvanni kujunemisega. Viimast võib vaadelda kui põhimetalli süvendi tekkimist ja selle täitumist sulametalliga. Kui süvendi pinda kattev sulanud metallikiht tardub enne süvendi täitumist ja keevitusvanni soojussisaldus pole küllaldane selle taassulatamiseks, siis põhi- ja õmblusmetall ei sula kokku. Defekt on välditav mitme kaarega keevitamisel, kuumutamisega keevitamise ajal, keevituskiiruse ja –voolu vähendamisega. Kahanemisrabedus: Räbusti mitme kaarega suure kiirusega keevitamisel tekib omapärane defekt – kahanemisrabedus. Defektsed kohad asuvad teineteisest keevitusvanni pikkusega võrduval kaugusel ja on 2 … 3 mm sügavused
19.Al-sulamite pinnatöötlusmeetodid- käiatakse, lihvitakse, harjatakse ja poleeritakse(ka keemiline- ja elektropoleerimine) sobiva viimistluse saavutamiseks. Erinevad sulamid on erineva korrosioonikindlusega, seega on neid teatud tingimustes vaja kaitsta keskkonnamõjude eest- lakitakse, värvitakse, pulbervärvitakse, kaetakse erinevate plastpinnakatetega. Üks olulisi meetodeid- anodeerimine- elektrolüüsi teel muudetakse pindmine metallikiht oksiidiks- suurendab pinna vastupidavust korrosioonile. Lisaks võimaldab see dekoratiivset erivärvi katet, kui kasutada toonimist. Pinna passiveerimiseks ja korrosiooni eest kaitsmiseks kas. ka kromaatimist(lennunduses). 20.Al-maatriksiga komposiitmaterjalid- Komposiitmaterjalid, milles Al või sulamid (peamiselt Al- Si ja Al-Cu) on maatriksiks. Armatuuriks kasutatakse peamiselt Al2O3, SiC, SiO2, B, BN, B4C (igasugused keraamilised kiud ja osakesed/pulbrid). Al kasutamise eelised -tihedus,
legeerimine- lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele nt niklit oksüdeerumine- lisatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimine- tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht kuumkatmine- metall kaetakse mõne teise sulametalliga galvaniseerimine- sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metallikiht plakeerimine- valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli kiht lakkimine ja värvimine konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga 12 EHITUSKERAAMIKA 1. Mida loetakse keraamilisteks ehitusmaterjalideks? Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid.
Kui treitera viia vastu pöörleva tooriku pinda, lõikab tera toorikusse soone. Tooriku kogu silindrilise pinna töötlemiseks tuleb treitera nihutada piki tooriku telge. Ettenihkeliikumine on treitera joonliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist. Lõikepinnaks nimetatakse pinda mis moodustub töödeldaval toorikul vahetult lõiketera lõikeserva vastas. Lõikepind võib olla silinder- , koonus- , tasa- , või kujupind. Laastu moodustumise protsessi mõiste. Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised
Kanal ei muutu kitsamaks ühtlaselt, nimelt toimub neelupoolses otsas suurem ahenemine. Teatud vastupingel UGS(off) sulgub kanal praktiliselt täielikult. Ongi saadud pooljuhtseadis, kus saab paisupinge muutmisega tüürida neeluvoolu. a) Ülekandetunnusjoon; b) Väljundtunnusjooned. 48. MOP väljatransistor, tööpõhimõte, tunnusjooned. MOP-transistor. MOP-(metalloksiid pooljuht)transistoris on paisuks õhuke metallikiht, mis on pooljuhi pinnast eraldatud õhukese dielektriku, tavaliselt ränidioksiidi SiO2, kihiga. Eristatakse kahte tüüpi MOP-transistore. Kui juhtiv kanal on juba pooljuhti moodustatud, siis on tegemist formeerkanaliga väljatransistoriga. Teise klassi moodustavad indutseerkanaliga väljatransistorid, millel tekib kanal alles seadise pingestamisel. Indutseerkanaliga väljatransistorid on rohkem levinud, kuna nende valmistamisel on tehnoloogilisi protsesse vähem.
sobivust käsutatavale sagedusele kontrollida tootevfirma kataloogi abil. 2.3 Püsikondensaatorid Sõltuvalt kasutatavast isolatsioonimaterjalist liigitatakse püsikondensaatorid kile, keraamika-ja elektrolüütkondensaatoriteks. Varem kasutati laialdaselt ka veel paber-ja vilkkondensaatorid. Kilekondensaatorite isolatsiooniks on mingi sünteetiline kile paksusega 2...20um ja plaatideks alumiiniumfoolium või kile pinnale kantud metallikiht. Ehituslikult on enamlevinud rullkondensaatorid, mille ehitus selgub jooniselt 2.3. Film capacitor JOONIS 2.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 13 Eri tüüpi kilekondensaatorite põhiandmed on võrdlevalt toodud tabelis 2.1 Tabel 2.1 Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüreen Mahtuvus 100pF..
Päikesepatareisid valmistatakse nii räni kui galliumarseniidi baasil, nende kasutegur on 15...30%. Seega peaks meie kliimas saama 1 m2-lt keskmiselt 200 W elektrienergiat. Joonis 4.5. Fotodioodi ehitus, tingmärk ja väliskuju. Mõnel neist on valgusdioodiga sarnanev korpus. [3, 5]. Fotodioodide eelkäijateks olid ventiilfotoelemendid. Ventiilfotoelemendi metallalusel on pooljuhikiht, sellele on pihustatud õhuke poolläbipaistev metallikiht, mis on teiseks elektroodiks. Pooljuhi ja metalli vahel tekib tõkkekiht (pn-siire), millel on ventiiliomadused ja fotoelektromotoorjõu tekitamise võime. Toodeti vaskoksiid, seleen, väävel-tallium- ja väävelhõbe-ventiilfotoelemente. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 7 (43) Pikkov lk 44 Pikkov lk 45 Elektroonika alused
neeluvoolu IK sõltuvust neelu ja lätte vahelisest pingest UNL erinevate pingeväärtuste puhul transistori baasi ja lätte vahel UPL. 3.5.2. MOP-transistorid MOP-transistorides on paisuks õhuke metallikiht, mis on pooljuhi pinnast eraldatud õhukese dielektriku (tavaliselt ränidioksiidi SiO2) kihiga. Eristatakse kahte tüüpi MOP-transistore. Kui juhtiv kanal on tehnoloogiliselt juba pooljuhti moodustatud, siis on tegemist formeerkanaliga väljatransistoriga. Teise klassi moodustavad indutseerkanaliga väljatransistorid, millel tekib kanal alles seadise pingestamisel. Indutseerkanaliga väljatransistorid on rohkem levinud, kuna nende valmistamisel on tehnoloogilisi protsesse vähem.
Cu- anood, puhastatud Cu- katood. Galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektri-energiaks ehk keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse elektrivoolu. Galvaaniliste katete valmistamine: so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese asetatakse katoodina elektrolüüsi vanni, milles on kattemetalli sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht Detailide poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasutada sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatatkse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatud metall
Cu = anood, puhastatud Cu =katood. Galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ehk keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse elektrivoolu. Galvaaniliste katete valmistamine: so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese aset katoodina elektrolüüsi vanni, milles on katte metalli sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasutada sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatakse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatud metall. Katteid on võimalik eraldada suhteliselt selektiivselt, nt tinakatte eemaldamine teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. Detailide poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt
Kemikaalide tootmine: KmnO4; HclO4; H2O2; Cl2. Metalli rafineerimine: ehk metallide puhastamine - see meetod põhineb metallide ja lisandite elektrokeemilis potentsiaali erinevusel. Galv katete valmistamine: so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese aset katoodina elektrolüüsivanni, milles on kattemet sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht. Det poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süst, mida katmiselgi, kuid vahet elektroodid - anoodiks det, millelt kate eemald, katoodiks puhas eemald met
puhastatud Cu =katood. Galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektri-energiaks ehk keemil reakts tulemusena saadakse elektrivoolu. Galv katete valmistamine: so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese aset katoodina elektrolüüsi vanni, milles on kattemet sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht Det poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süst, mida katmiselgi, kuid vahet elektroodid - anoodiks det, millelt kate eemald, katoodiks puhas eemald met
Nt CuSO4 = elektrolüüt, puhastamata Cu = anood, puhastatud Cu =katood. Galvaaniliste katete valmistamine so metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese asetatakse katoodina elektrolüüsivanni, milles on kattemetalli sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatakse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatav metall. Katteid on võimalik eraldada suhteliselt selektiivselt, nt tinakatte eemaldamine teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. Detailide poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt
Võtame nt vase puhastamise: CuSO 4 = elektroIüüt, puhastamata Cu = anood, puhastatud Cu =katood; 4) Galvaaniliste katete valmistamine (galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektrienergiaks): see on metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese asetatakse katoodina elektrolüüsi vanni, milles on katet sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht. Galvaaniliste katete kvaliteet sõltub sellest, millise tehnoloogiaga on kate valmistatud, sest iga partii alati ei sobi. Galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ehk keemilise reaktsiooni tulemusena saadakse elektrivoolu. 5) Katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatakse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatav metall
paberiga (joon. 58). Lindid on keeratüd rulli ja asetatud metällkeresse. Üks lint on ühendatud kerega, teine isolee- ritud juhtmega. Kondensaatori mahtuvus on 0,17,.. 0,25 mikrofaradit. Uutes, pisikondensaatorites on metall-lintide asemel õhu- kesed metallikihid (tina, selle peal tsink), mis kantakse lakkpaberile vaakumkambris. Selline kondensaator taas- tub elektriläbilöögi puhul ise. Läbilöögisädeme tempera- tuuri toimel aurub üliõhuke metallikiht augu ümbert, see täitub õliga ja kondensaator võib tööd jätkata. tesegu, kuid samal ajal jääb sinna palju jääkgaase (eriti '·Eelsüüde ja selle reguleerimine. Töösegu täielikuks põle- kahetakülises mootoris), mistõttu segu põleb aeglaselt. miseks kulub 0?OQ2 . . .0,003 s. Selle ajaga jõuab väntvõll Mootori koormuse kasvamisel (näit. tõusu ületamisel) ava- pöörduda teatud nurga võrra
annaabi.ee 
