Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Ee...
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
2013 põhikooli eesti keele eksam mida vaja korrata? Lugemine: · Tekstist vajaliku leidmine, selle liigendamine, analüüsimine ja peamõtte leidmine · Kirjanduszanrid + ajakirjanduslikud (uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaz, arvamus) ja teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) ...
Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad. ,,Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu". Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud ül...
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile astori seisukohalt olulist jooni. Nt. Lõputu juuli, torimline päev Isikustamine inimlike omaduste andmine eluta asjadele ja elus loodusele Nt. Ulguv tuul, tähed tantsisklevad kuu ümber, rahulik puu Võrdlus objektide kõrvutamine ühise tunnuse alusel. Nt. Särab kui päike, kahvatu kui kuu Metafoor on kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Sõna asemel tekkib uus samatähenduslik sõna. Nt. Noorus elukevad, päike taeva silm
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971) · ,,Kõmpa" (1976) · ,,Lendav linn" (1979) · ,,Korallid emajões" (1986) ,,KORALLID EMAJÕES" (1986) Raudsillal viskasin vette , Ikka meenuvad minutid, ...
algriim-kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof sonett- luulezanr, mis koosneb 14 värsireast jaguneb 4+4+3+3. sümbol- võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Uuem rahvalaul- rahvalaulu liik mida iseloomustab lõpp riim ja värssid...
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
STIIL Stiil olukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse amet...
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕ...
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) ...
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
sädemed tuhas Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul" Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvused neid, ...
· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luul...
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
George Lakoff, Mark Johnson ,,Metafoorid, mille järgi me elame" Resümee 1. Mõisted, mille järgi me elame Enamik inimesi arvab, et metafoor üksnes kõnekunstiline kaunistus, mis väljendub ainult keeles, sõnades, ja ilma milleta saame me suurepäraselt hakkama. Tegelikult puutume metafooride igapäevaelus pidevalt kokku - metafoorid on põhiolemuselt mõistelised, metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu. Veel enam, kogu mõtlemisprotsess on metafoorne - inimesele omane mõistete süsteem on oma ülesehituselt kujundatud metafooride abil - ning see mõjutab viisi, kuidas mõtleme, mida koge...
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
Luule analüüs "Kuu" Kristjan Jaak Peterson "Kuu" on ood, milles autor annab eredate loodusnähtude toel üleva pildi Eesti maakeelest. Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega. Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte o...
Kordamine lüürika 1.Mis on lüürika? Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikut...
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
CONTRA MARGUS KONNULA ELULOO TÄHTSAMAD SEIGAD •Sündinud Võrumaal Urvastes •Õppis Urvaste Algkoolis (1981 – 1984), Kuldre Põhikoolis (1984 – 1989) ning Antsla Keskkoolis (1989 – 1992). •1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
ERLE MAIDO 8 04.11.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhiidee on, et elu on paratamatult selline nagu ta on (rida 1-4), kord kerge, kord raske, ning siin elades peame me endisse uskuma ja vaeva nägema parema tuleviku ja elu nimel (rida 55-57). Inimene peab julgema teha seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust kaotamata (rida 63-65). 2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ mitmeid erinevaid kirjanduse stiilivõtteid: epiteete, metafoore, vastandamist. Näiteks: epiteet „varjundite paljutõotavus“ (rida 47), metafoor (isikustamine) „hetked aevastavad abistamistahte märgiks“ (rida 22), vastandam...
"Contrarünnak" Autor: Margus Kannula ehk Contra Koostaja: Pillerin Palo Margus Konnula elulugu 1/2 Click to edit Master text styles Second level Contra on Third level Fourth level Fifth level sündinud Võrumaal Urvastes agronoo mi ja raamatupidaja pojana. · On õppinud Urvaste Algkoolis 19811984 · Kuldre 9-klassilises koolis 1984- 1989 · Antsla Keskkoolis 19891992. · Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993 1994. Margus Konnula elulugu 2/2 Click to edit Master text styles · Töötas 1...
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luule...
Antonüümid vastandsõnad Ballaad lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loo...
Loe läbi Artur Alliksaare luuletus „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (luuletuskogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“, 1968) ning lahenda nende põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. 1. Sõnasta luuletuse põhiidee. Luuletuse põhiidee seisneb selles, et inimestel tuleb oma elu elada täiel rinnal, kartmata vigu ja patte teha, sest iga pisiasi – hea või halb, kuulub elamise juurde. Oma elus ei tohiks leppida vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – ...
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on ...
EESTI ROMANTISM Klassitsism - 16.19. sajandikunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis jamuusikas. Sentimentalism - 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Romantism - kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Lüürika - (kr. keelest 'lüüra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Eepika - on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus,novell, lühijut...
Emily Dickinson ''Kiri Maailmale'' (1975, Eestis 1988) Tõlge: Doris Kareva Emily Elizabeth Dickinson (10. detsember 1830 Amherst Massachusetts 15. mai 1886) oli ameerika luuletaja. Teda peetakse üheks kuulsamaks ameerika naisluuletajaks. Emily Dickinson sündis mainekas Amhersti perekonnas. Tema isa, Edward Dickinson, oli advokaat ja esindas mõne aasta oma koduosariiki USA parlamendi Esindajatekojas. Tal oli noorem õde Livonia ja vanem vend Austin, kes jäid Dickinsoni lähimaks ringiks. 1847. aastal lõpetas Dickinson Amhersti akadeemia ning jätkas esialgu õpinguid Mount Holyoke'i naisseminaris, kuid loobus peatselt nii nõrga tervise tõttu kui ka usulistel põhjustel. Pärast kooli elas Dickinson üksildast elu: tal oli vähe sõpru ning tutvusi. Seda enam pühendub ta kirjavahetusele ja tema lähedaste sõprade hulka kuuluvad mitmed tolle aja silmapaistvad ini...
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga k...
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
Jaanimardika Keskkool Kristiina Ehin "Viimne Monogaamlane" Luulemapp Mari Mardikas 7.b klass Juhendaja Peep Sitikas Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud...
Kadrina Keskkool Lydia Koidula "Emajõe ööbik" Luulemapp Martin Pajussaar 7a Juhendaja õp. A. Särg Kadrina 2010 Sisukord 1. Kadrina Keskkool.............................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................2 Elulugu .............................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...........................................................
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas ...
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida ...
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) ...
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiill...
Kordamine aines ,,Keel ja ühiskond" 1) Mida tähendab fraas ,,keel kui märgisüsteem" . Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kir...
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eri...
annaabi.ee 
