Emily Dickinsoni luuleanalüüs (0)

 
 
Emily   Dickinson
''Kiri Maailmale'' (1975, Eestis 1988)
Tõlge:  Doris   Kareva
  Emily  Elizabeth  Dickinson (10. detsember 1830 Amherst Massachusetts – 15. mai
1886 )   oli   ameerika   luuletaja.   Teda   peetakse   üheks   kuulsamaks   ameerika
naisluuletajaks. 
 Emily Dickinson sündis mainekas Amhersti perekonnas. Tema isa, Edward Dickinson, oli
advokaat  ja esindas mõne aasta oma koduosariiki USA parlamendi Esindajatekojas. Tal oli
noorem õde Livonia ja vanem vend Austin, kes jäid Dickinsoni lähimaks ringiks.  1847 .
aastal lõpetas Dickinson Amhersti akadeemia ning jätkas esialgu õpinguid  Mount  Holyoke'i
naisseminaris, kuid loobus peatselt nii nõrga tervise tõttu kui ka usulistel põhjustel. Pärast
kooli elas Dickinson üksildast elu: tal oli vähe sõpru ning tutvusi. Seda enam pühendub ta
kirjavahetusele ja tema lähedaste sõprade hulka kuuluvad mitmed tolle aja silmapaistvad
inimesed, nagu näiteks  kolonel  T. W. Higginson, abolitsionist ja naiste õiguste eest  seisja .
Mõne poole pöördub sõnaga Õpetaja. Ta polnud kunagi abielus.  Emily Dickinson suri
neerupuudulikkusesse, mille oli põhjustanud Brighti tõbi, 1886. aasta mais.
  Dickinson kirjutas oma luuletusi endatehtud kaustikusse, mille ta hiljem ise kinni köitis.
Emily Dickinson kirjutas umbes 2000 lühiluuletust, aga oma elu ajal avaldas ta neist vaid
7.  Kirjutamist alustas ta juba koolis tuttavate kirikulaulude meetrumis. Emily Dickinsoni
luule on vormilt väga lihtne – tavaliselt on need mõnerealised ja aforistlikud. Luuletaja
värssides domineerivad  surma, teistpoolsuse,  tõe,  igaviku  ja kõiksuse teemad, mis on
andnud   põhjust   teda   pidada  romantikuks,  müstikuks,   transtsendentalistiks   ja
meditatsioonipoeediks. Samuti avaldub Dickinsoni luules erk loodusetaju. Sageli on tema
luuletustes  rõhutatud naiste tähtsust ja nende rolli ühiskonnas. Teda mõjutanud teosed olid
peaasjalikult   Piibel   ja   Shakespeare 'i   näidendid .  Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas
tema   õde    Lavinia    kirjaniku   luuletused   kokku   kolme   raamatuna.   Need   tugevasti
isikupärased,  poeesia  tavanorme julgelt eiravad luuletused on suuresti mõjutanud paljusid
kahekümnenda sajandi poeete, eriti imažiste.
 Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Dickinson 
             ''Kiri Maailmale'' Emily Dickinson, 1988
   Epiteet  = Punane
   Isikustamine  = Roheline
   Metafoor  = Pruun
  Võrdluseid ei ole.
 
''Aeg ravib haavad'' öeldakse -
ei see ei ole nii -
Aeg kannatust vaid suurendab
justnagu Jõudugi -
Aeg on küll Ahastuse Mõõt -
kuid mitte  Ravikuur  -
ta tervendab vaid hädast mis
ei olnud Kuigi Suur
   Luuletuse  ''Aeg ravib haavad'' mõte on see, et  ajaga  kaovad vaid väikesed mured,
kuid   tõsiselt   suured   mured   ei   kao,   vaid   sinu   suhtumine    neisse    muutub.   Nagu
öeldakse, aeg ravib haavad, kuid  armid  jäävad.
See on mu kiri ilmale
kes mul ei kirjutand -
need lihtsad Tõed mis minule
Suur Loodus ilmutand -
Täis  usaldust  Ta sõnum
nüüd Teie kätte jääb -
ma Tema pärast - palun -
te mõtelge must hääd
  ''Kiri   Maailmale''   on    luulekogu     kokkuvõttev     luuletus .   See   räägib,   kuidas   autor
soovib et teda ja tema loomingut austatakse. Peaaegu kõik Dickinsoni luuletused
anti välja peale tema surma, nii et see luuletus sobib  viimaseks  luuletuseks.
Vastuluuletus
''Aeg ravib haavad'' öeldakse -
ma usun see on nii.
Aeg kannatusi vähendab
ja suure mure viib.