Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine (0)

1 Hindamata
Punktid

Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine
1. Tööülesanne
Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine.
2. Töövahendid
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed.
3. Töö teoreetilised alused. Joonised
Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks . Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged.
Joonised
Keha 1
Keha 2
Keha 3
Keha 4
Keha 5
Keha 6
4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega
Kera ruumala valem V=4/3πR3, kus R on ringi raadus.
Risttahuka ruumala valem V=abc, kus a,b ja c tähistavad risttahuka külgesid.
Silindri ruumala valem V=πR2H, kus R on silindri põhjaraadius ja H on silindri kõrgus.
Tihedus D=m/v, kus m on keha mass ja v ruumala.
5. Täidetud arvutuste tabel.
Vt. lisalehte
6. Kontrollarvutused
Keha 1
V= 4/3πR3 = 4/3π12,283 =7756,82mm3
D= m/v= 7,83g/mm3= 0,0078 g/mm3=7,8∙103 kg/m3
Keha 2
V=abc = 39,69∙7,81∙25,48 = 7898,27mm3
D= m/v = 7,95∙10-3mm3= 7,9∙103 kg/m3
Keha 3
V=πR2H=π10,52∙30,9=10702,54mm3
D=m/v=2,8∙10-3g/mm3 =2,8∙103kg/m3
Keha 4
V1=π8,952∙39,55=10053,07mm3
V2=π7,992∙30,55=7932,13mm3
Vk=V1-V2=2120,94mm3
D=m/v=8,49∙10-3g/mm3=8,49∙103kg/m3
Keha 5
V1=π11,92∙26,7=11878,32mm3
V2=π7,112∙26,7=4240,34mm3
Vk=7637,98mm3
D=m/v=8,37∙10-3g/mm3=8,37∙103kg/m3
Keha 6
V1=π28,082∙5,85=14491,05mm3
V2=π6,182∙5,85=701,91mm3
Vk=13789,14mm3
D=m/v=2,84∙10-3g/mm3=2,84∙103kg/m3
7. Järeldus. Hinnang töö tulemusele
ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³
MESSING - 8,5∙103 kg/m³
VASK - 8,9·103 kg/m³
TERAS - 7,9·103 kg/m³
Keha 1 tihedus 7,8∙103 kg/m3 on ligilähedane terase tihedusega, seega keha 1 on terasest.
Keha 2 tihedus7,9∙103 kg/m3 on ligilähedane terase tihedusega, seega keha 2 on terasest.
Keha 3 tihedus 2,8∙103kg/m3 on ligilähedane alumiiniumi tihedusega, seega keha 3 on alumiiniumist.
Keha 4 tihedus 8,49∙103kg/m3 on ligilähedane vase tihedusega, seega keha 4 on vasest.
Keha 5 tihedus 8,37∙103kg/m3 on ligilähedane messingi tihedusega, seega keha 5 on messingist.
Keha 6 tihedus 2,84∙103kg/m3 on ligilähedane alumiiniumi tulemusele, seega keha 6 on alumiiniumist.
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine #1 Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine #2 Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine #3 Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ABC7 Õppematerjali autor
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine

Sarnased õppematerjalid

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE
10
docx

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE

Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORITÖÖ NR. 1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga

Füüsika
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine
2
docx

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid

Füüsika
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine
3
docx

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel

Füüsika
Katsekeha tiheduse määramine
6
docx

Katsekeha tiheduse määramine

1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel

Füüsika
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine
8
docx

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 5.11.2014 Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga

Füüsika
Füüsika labor 1
5
doc

Füüsika labor 1

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.

Füüsika
Korrapärase Kujuga Katsekeha Tiheduse Määramine
4
doc

Korrapärase Kujuga Katsekeha Tiheduse Määramine

Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime

Füüsika praktikum
Laboratoorsed tööd-KMI 11-
10
docx

Laboratoorsed tööd (KMI 11)

RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun