Õigus on kehtestatud riigi poolt.
Moraal on kehtestatud inimeste poolt.
Tava on pikema ajaline käitumine.
Õiglus on defineerimata.
Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses.
Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad
enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad
samaaegselt nii
avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto).
esimene lõige (lg)-üldine reegel
teine, kolmas, neljas-täpsustus
punktid (p)-
loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu.
Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa
seadus.
Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima
võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti.
Seaduse tõlgendamine:
Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja
juriidiliste mõistete eristamine.
Teleoloogiline - mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida
ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada.
Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste
sätetega/õigusaktidega. (Tehingu kehtivus-TsÜS, lepingu kehtivus-VõSüldosa, konkreetne
lepingu sisu-üürileping VõSeriosa) Tuleb kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole
erinormi ,
kui on, siis lähtuda erinormist.
Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega
tegeledes ), abistava
tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu.
Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused
tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus
seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on
oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust)
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
tagajärje kaasatoomisele suunatud
tahteavaldus .Tehingud on
ühepoolsed ja mitmepoolsed.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku
tahteavaldus.
Mitmepoolsed tehingud on lepingud .
Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük,
ostjal on kohustus maksta raha ja õigus saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus
anda kaup.
Toiming-õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Kui oleks lihtsalt õiguspärane tegu siis
läheks segamini moraali ja religioosse käitumisega. Kui oleks lihtsalt õigusliku tähendusega
siis võib segamini minna õigusvastase teoga.
Sündmus-inimtahtest sõltumatu (loodusõnnetus)
Tegu-inimtahtes sõltuv, tegu on õiguspärane(toiming) ja õigusvastane
Hierarhia :Leping->tehing->toiming
Tehing ja leping erinevad sellepoolest, et lepingus on kaks
tahteavaldust , tehingus võib olla
ka üks.
Tehing, mis pole leping on nt
testament
Tehing ja toiming erinevad, sest toimingus ei pruugi olla tahteavaldust.
Toiming mis pole tehing nt autoriõigused
Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele
(õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt
isikuga lahutamatult seotud.
Üldõigusjärglus-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine)
Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia)
Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus.
Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja
kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.
Abstraktsiooniprintsiip- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb
kahest tehingust: Käsutustehing ja
kohustav tehing. Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine
(kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise
tehingu kehtivust.
(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki,
ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja
kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks
tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.)
Vallasasja puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing)
Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne
Ainult omanik võib
käsutada-tehingute tegemine,
kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine,
vallata - faktiline võim
Käsutustehing ehk kasuaaltehing
Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe.
Õigussuhtel on 3 elementi-
●
subjektid /isik-
füüsiline isik-inimene
juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (
rahvusraamatukogu )
Eraõiguslik-erahuvides.
Liigi kohta
käiva seaduse aluses loodud (osaühing,
sihtasutus , mittetulundusühing, turundusühistu,
aktsiaselts )
Avalikõiguslik-avalikes huvides.
Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald)
(
16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju?
Subjekt -õpilane ja kool,
objekt-aken, subjekti kontroll- õpilane on füüsiline isik, kool on juriidiline isik,
avalikõiguslik-kuulub Tallinna linnale . Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni
hüvitama.
objekt/ese- see millele õigussuhe on suunatud. (laenulepingu
objektiks on raha,
ostu-müügilepingu objektiks on
nt pudel viina ja raha.)
● sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool
on kohustatud pool.
Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud. Sellist
tehingust kus üks pool on kohustatud on ühekülgne tehing (
laenuleping ,hoiuleping).
Kui mõlemad pooled on kohustatud on tegemist mitmekülgse tehinguga
(
ostu-müügileping)
Subjektiivne õigus-konkreetsele subjektile mõeldud õigust (kui mul on konkreetne pastakas
käes)
Objektiivne õigus-õigusnormide kogu, (meil kõigil on olla pastaka omanik)
Positiivne õigus-praegu kehtiv õigus
Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus
Juriidiline fakt- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse)
FIE- füüsilisest isikust ettevõtja!
Juriidiline isik on olemas ainult juriidiliselt!
Füüsiline isik on füüsiliselt olemas
Kaasuste lahendamise juhend- ● Kirjutada välja tekstis olevad subjektid
● Kirjutada välja õigussuhte objekt (objekte võib olla mitu mitmekülgsetel tehingutel)
● Teostada subjektide kontroll (kui subjekte pole puudub õigussuhe)
● Välja tuua õigussuhte sisu (õigused ja kohustused)
● Kontrollida abstraktsiooniprintsiipi
Kõik kommentaarid