Mesopotaamia kirjandus (0)

Finantsraamatupidamine
Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse 
tulemusi iseloomustava  infoga .
Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad.
Ajaline  suunitlus :  minevik
Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav
Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne
Objektid:  Organisatsioon kui tervik
Arvestussüsteem: kahekordne  kirjendamine
Mõõtühikud: rahalised
Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste 
normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised  standardid )
MÕISTED:
• Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt  hinnatav võlg(1. Mis on 
tekkinud minevikus toimunud sündmuste  tagajärjel. 2. Millest  vabanemine  nõuab 
eeldatavasti  tulevikus ressurssidest loobumist)
•  Kohustis - Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud 
teisele poolele(võlausaldaja, kreeditori) kasuks  sooritama  teatud teo( loobuma  teatud 
osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast.
• Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või 
kohustuste vähenemine.(suureneb  omakapital )
•  Tulum - tähendab mittepõhitegevuslikku tulu.
• Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või 
kohustuste suurenemine.(omakapital väheneb)
• Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu.
• Omakapital( netovara )- raamatupidamiskohuslase varade ja kohustuste vahe.
• Kasum( kahjum )- raamatuoidamiskohuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe/
MTÜ, sihtasutuste ja avalikõiguslike juriidiliste isikute puhul räägitakse kasumi 
asemel tulemist, samuti on neil kasumiaruande asemel tulude-kulude või 
tulemiaruanne .
-Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma 
aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea 
raamatupidamistavaga.
Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta 
aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise  aastaaruanne ), kasumi jaotamise/ kahjumi  
katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb:  Bilanss , kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, 
omakapitali muutuste aruanne, lisad.
Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma 
emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või 
aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu 
liikmele ega prokuristile.
Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse  arvelduskonto väljavõtte vastavust 
raamatupidamises kajastatuga.
Kassa inventeerimisel loetakse  sularaha  kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust 
raamatupidamises kajastatuga.
Varude  arvestusmeetodid : 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest  liikumisest . 
2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale  igat  kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus 
kaalutud keskmine  soetusmaksumus  3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena 
soetatud kogus müüakse ka esimesena ära.
Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus 
tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,-
mõõtmise teel.
Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja  seadmed  
(jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja 
ettemaksed .
Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate 
järjenumbrite summa meetod.
Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, 
ettemaksed immateriaalse põhivara eest.
Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha 
arvutatud akumuleeritud kulum  ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, 
lühiajalised eraldised.
Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised 
eraldised, sihtfinantseerimine.
KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks.
Eraldis - on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Juriidiline kohustus- on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või  muust  
õiguslikust alusest.
Faktiline kohustus -on ettevõtte tegevuspraktikast tulenev kohustus.
Arveldused aruandvate isikutega ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või 
kontrollorgani liikmetega. Kontodel: (Vara) nõuded aruandvate isikute vastu. (kohustus) võlad 
aruandvatele isikutele.
Toimuvad arveldused(v.a töötasu): töölähetusega seotud kulude hüvitamine, majanduskulude 
hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude 
hüvitamine.
Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja 
sotsiaalmaksuga( 33%).Erisoodustus on olemuselt  töötaja/saaja tulu, kuid erisoodustuselt 
tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuse  tegija /tööandja kohustus.
Kui sõiduauto kasutamisel  ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning 
omatarbe  maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt  tasumisele kuuluv KM on 42,67 
eurot.
NT. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse  arvestust , mille kohaselt on töötaja teinu erasõite 
300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub 
tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300* 0,30= 90 eurot. Erisoodustust ei teki 
ning tööandjal maksukohustusi ei ole.
Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine:1. Ilma arvestust pidamata- või 
arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud 
sõite.
2. arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, 
seejuures on maksuvaba  hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitudele.
Laenuintressi alammäär on 2% aastas.(01.01.2010). Vastuvõtukulusi ei maksustata kuni 32 
euro ulatuses kalendrikuus( toitlustamine , majutus,transport, kultuuriline teenindamine).
Töötajalew makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 
50 km kaugusel asulast, kus paikneb töö tegemise koht. Tööandja võib välislähetuse 
päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta 
toitlustamine.
Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär(maksustamisele ei kuulu): 1. 
Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitised 2. Makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel 
lähetusel kuni 77 eurot ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas 3.  Makstav 
välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot  päevas. Majutuskulude maksuvaba piirmäära 
arvestatakse iga  ööpäeva kohta eraldi. Välislähetuse päevaraha alammäär on  22,37 eurot 
päevas.
Netotasu- töötajale väljamakstav tasu( brutotasu- kinnipeetavad maksud ja maksed).
Brutotasu- töötajaga kokkulepitud tasu.
Palgafond - ettevõtte kogu töötasukulu( brutotasu+ arvestatavad maksud ja maksed).
1. Kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud  tulumaks ( 21% -arvatakse maha  1728 
eurot aastas ehk 144 eurot kuus), töötaja töötuskindlustusmakse(2,8%), kohustusliku 
kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete 
jätkamise avalduse esitamisest)
2. Arvestatavad maksud ja maksed:  sotsiaalmaks (33%- aluseks olev kuumäär on 278,02 
eurot) , tööandja töötuskindlustusmakse(1,4%)
Töötasu alammäär tunnis on 1,73 eurot ja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 
kuus 278,02 eurot.
Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja 
maksma  puhkusetasu .
Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku 
kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise 
kuu omad).
Omakapital:  aktsia - või  osakapital , registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aažio), oma 
aktsiad  või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb 
ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist  ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud 
kapitalist tingimusel, et ettevõte on oma  eluea  jooksul  teeninud  enam kasumit kui kahjumit.
Vaba omakapital on jaotamata kasum.
Minimaalne  aktsiakapital  on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 eurot. Kõrgeim  juhtimisorgan on 
üldkoosolek.
Minimaalne osaühingu osakapital on 2500 eurot. Osaühingut juhib juhatus, kelle valib 
osanike üldkoosolek.
Kohustusliku  reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 
aktsia- või osakapitalist.Igal majandusaastal tuleb kohustuslikku reservkapitali kanda 
vähemalt 1/20 puhaskasumist. Pärast 01.01.2011 asutatud osaühingul ei pea olema 
reservkapitali.
Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga 
raamatupidmiskohuslase finantsseisundit.
Kasumiaruanne skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest, on lihtsam 
rakendada, rakendavad sageli väiksemad ettevõtted
Kasumiaruanne skeem 2: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes, on 
keerulisem rakendada, kasumiaruanne annab parema ülevaate.
Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema tegutsemisel olla mingi 
oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused.
Rahavoogude aruanne: on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase 
teatud perioodi rahavoogusid.(kassapõhine)Rahavood jagunevad: äritegevusest, 
investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest.

Document Outline

• Finantsraamatupidamine