JOOD Mariette Heleen Toome 10 F2 MIS ON JOOD? • Jood on keemiline element järjenumbriga 53 • Vees lahustub jood halvasti VÄRVUS JA KÕVADUS • Joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne • Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid • Joodi puudus võib tekitada ka kilpnäärme haigust struumat
Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest Jood esineb looduses peamiselt ühenditena Jood ja organism Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa. Joodi puudus põhjustab: Struumat Raseduse katkemist Väärarengut Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine www.annaabi.com/ H.KARIK ,,Üldine keemia" 2 raamatut, mille nime ei mäleta TÄNAN KUULAMAST!
Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees Jood organismis · Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi · Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa · Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi · Joodi puudus võib ka tekitada kilpnäärme haigust: struumat ·
Fourth level Fifth level Kõiki E aineid ei ole vaja peljata! E numbriga tähistatakse ka Click to edit Master text styles rida selliseid lisaaineid, mis on eraldatud taimse või loomse Second level päritoluga toorainest. Third level Sellesse rühma kuuluvad Fourth level merevetikatest sünteesitud agar Fifth level agar (E406) ja karragenaan (E407), sojaubadest saadud letsitiin (E322), puuviljadest sünteesitud pektiin (E440), õuntest saadud õunhape (E296) jne. Click to edit Master text styles Second level Lisaaineid ei lubata Third level kasutada: Fourth level Fifth level ·
Pektiini lisatakse toodetesse, et need paremini tarretuks. Tuntuim ja ka kodustes tingimustes kasutatav paksendaja želatiin on olemuselt loomne valk, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel. Kollageen on naha, luude, kõõluste jt organite sidekoe võtmekomponendiks ning ülivajalik luude ja naha terviseks. Stabilisaatoreid kasutatakse vajaliku konsistentsi saamiseks ning säilitamiseks. Näiteks looduslik aine karrageen ehk E407 on eraldatud merevetikatest. Samuti on looduslik jaanileivapuujahu E410, mis on saadud jaanileivapuu kaunadest. Antioksüdante kasutatakse rasvarikaste toitude puhul, et kaitsta neid rasva rääsumise, maitse ja värvuse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. C-vitamiinina tuntud askorbiinhape E300 on loodussamane aine – s.o aine, mis ongi looduses olemas, kuid mis on saadud sünteesi teel lisaainena toidutööstuses kasutamiseks. Happesuse regulaatorid on ained, mis muudavad või reguleerivad toidu
laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja mageveeorganismidest. Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t) Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2
Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
Joodi värvus on kas metalse läikega must-tumehall või violetne. Puhtal kujul kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.(a) Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ja on violetne (b). (2,4,5) Joonis2. a) b) Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. 3 Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis, näiteks jodomeetrias
Euroopa Liidus kehtiva E-koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E- 300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma
menüü-gi koostatakse selliselt, et eri toiduainete maitsed ja värvid harmoneeruksid lauale kantult kaunilt. Selles suhtes on jaapani köök maailmas üks tähelepanuväärsemaid. See on iidne, ajalooline, auväärne köök, milles maksimaalne rõhk pannakse toitude valmistamisele, minimaalne keeduajale, et värske toiduaine aroom ja maitse säiliksid peaaegu täiuslikult. Jaapani elustiili juurde käib lihtne ja tervislik toit. Toiduvalmistajad on läbi aegade teinud riisist, ubadest ja merevetikatest imelisi roogi. Ja seda teevad tänapäevalgi. Riis on toidu selgroog ning just miso-supp on see toit, mis võimaldab oma oskusi näidata. Jaapani roogi maitsestatakse tagasihoidlikult, et säiliks nende ainuomane maitse. Eelistatakse kohalikku värsket hooajatoorainet, kuid ka konservtoiduainete abil saab luua magusate, soolaste ja hapukate maitsete vahel põnevaid kontraste. Traditsioonilise Jaapani köögi juurde kuulub kala, mida serveeritakse keedetuna,
Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampère teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
suhteliselt väikesed. Vesi soojeneb päikeseenergia arvelt, mistõttu jõuab soojus vaid ookeanite pindmiste kihtideni. Süvameres temperatuurikõikumised praktiliselt puuduvad. Ookeanite süvakihtides on temperatuur +1 kraadi ringis. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab 100- 1000000 3 bakterirakku kuupsentimeetri kohta. (http://www.marinebiology.org) Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99
86. röstimine - toiduaine kuumutamine ilma rasvaineta, selle "värvikamaks" muutmine 87. samovar - Venemaal kasutatav seadeldis lauas tee valmistamiseks 88. sorbett - kergelt sügavkülmutatud mahlajäätis, mida serveeritakse desserdina. 89. sushi - jaapanlaste populaarne roog (suupiste). Sushi klassikalised komponendid on sushiäädikaga maitsestatud spetsiaalne riis, wasabi ehk jaapani mädarõigas, nori - merevetikatest valmistatud õhkõrn ümbris ning sojakaste ja marineeritud ingver 90. suurpuhastus - harva ja põhjalikult sooritatav koristamine ja vajadusel kaitsmine, millega taastatakse soovitud puhtusetase 91. želatiin - loomse päritoluga valk, mida saadakse kollageeni keetmisel. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket 92
PÕLDOAD- soolaoad AEDOAD- türgi uba SOJAUBA-liha aseaine SUHKUR, SOOL SUHKUR- peensuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur, tükisuhkur, fariinisuhkur SOOL- (pan sool-pole sool, vaid mineraalainete segu), jäme sool, meresool KERGITUSAINED SÖÖGISOODA-naatriumkarbonaat (eelistada hapudele toitudele Nt hapupiimaga pannkoogitainas) KÜPSETUSPULBER-sooda ja hape (toodetele, mis ei sisalda haput maitset) PÄRM-presspärm, kuivpärm TARRENDAINED ZELATIIN-lehed, pulber AGAR-AGAR-merevetikatest PEKTIIN- toodetakse taimsetest jääkidest (kiivi ja värske ananass puhul kasutada alati pektiini- sulatavad zelatiini üles) KASTME PAKSENDAJAD KARTULITÄRKLIS- .............................................................................. MAISITÄRKLIS- ................................................................................... SOBENFIX- sobib ka tsöliaakia haigetele LEIB , SAI Põhitoorained: nisu- ja/või rukkijahu, sool, vesi, pärm
happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained (E500E599) vajalik toiduaine pikemaks säilimiseks ning maitse- ja konsistentsi säilitamiseks ning tagamiseks müügiperioodi jooksul; 2. MILLINE ON LISAAINETE EHK E-AINETE PÄRITOLU Lisaaineid võib nende päritolu järgi jaotada kolme gruppi: 1. ained, mis on ära lõigatud ehk eraldatud loodusest. Nendeks aineteks on näiteks agar-agar ning karragenaan merevetikatest, pektiin puuviljadest jne; 2. ained, mis eksisteerivad toidus looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel, näiteks antioksüdant askorbiinhape, mida leidub looduses (sidrun, must sõstar, astelpaju on tuntumad askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikad) või säilitusained sorbiinhape ja bensoehape, mida leidub pihlakates, jõhvikates jm; 3. ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millele ei leidu looduses teist
Vaata ja uuri, kas juur- ja puuviljad mida sööd on mürgivabad. Ja tuttav lause: " Eelista Eestimaist" on siin täiesti omal kohal, kuigi ka meil kasutatakse kemikaale. (kuid ilmselt mitte nii palju kui näit. Saksamaal ja Hispaanias). [http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php] (15.05.2009) Lisaained Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: - ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puu viljadest jne. - ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks anti oksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada
Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata seda iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained (näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210)) ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi (näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid)
4 2)Paljaslõpulised paljud paljaslõpulised liiguvad mööda riffe ning söövad kõike nii vetikaid kui ka loomset toitu. Ka suu on paljaslõpulistel erinevalt välja arenenud. Paljud neist kraabivad kaljudelt toitu hõõrelina toimiva sarvestunud raaduliga. 3)Harilik mereliud toituvad kaldaäärsetel kividel kasvavatest väikestest merevetikatest. Nad küünitavad oma toidu järele, sirutades oma jalga lainjate liigutustega tänu erilise lihase tööle. Meriliud näksib vetikaid keelega sarvjate hambakestega kaetud hõõrlaga. Limajäljed, mida mereliud endast maha jätab, soodustavad uute vetikate arengut. Igal mereliual oma territoorium, mida tuleb kaitsta teiste eest. 4)Lehvik- ja kaelususlased - kallastel ja kõrgete lainetega kohtades pole lehvik- ja
· tasakaalustatud segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused · inimkonna evolutsiooni vältel läbiproovitud ja kasutusele jäänud toiduained on meile sobivaimad · tervislik, ratsionaalne toitumine on oluline abinõu haiguste ennetamiseks 26. Toidu lisaained Liigitatakse selle järele, kuidas need lisaained on saadud: · eraldatud taimse või loomse päritoluga toorainest- agar-agar ( E406) merevetikatest, õunhape (E2969) õuntest · loodusidentsed lisaained- looduslike ühendite täiendaval keemilisel töötlemisel: antioksüdant askorbiinhape ( E300) · ained, millel puudub looduses analoog- antioksüdant butüülhüdroksüanisool ( E320), kasutatakse margariinides, piima- ja koorepulbrites 27. Mida tähendab kehamassiindeks? Kehamassiiindeks ( KMI ) näitab inimese kaalu ja kasvu vahekorda ( kaal kilogrammides jagatuna kasvu ruuduga meetrites )
Rakusiseste oksüdeerijate ja redutseerijate füsioloogilise tasakaalu hoidmiseks Hormoonide ainevahetust mõjutavate ensüümide tööks DNa komponentide sünteesiks Südame normaalseks talitluseks Meestel isassugurakkude arenguks e. spermatogeneesiks Kehavõõraste ainete kahujutustamiseks ja raskemetallide (tallium, kaadmium, arseen, elavhõbe) imendumise blokeerimiseks Millistest toiduainetest saame seleeni? Pähklitest, õllepärmist, merekaladest, koorikloomadest, viinamarjadest, merevetikatest, tailihast, piimatoodetest, brokkolist, täisteratoodetest ja seemnetest, laukudest ja sibulast. Seleenipuudust Normaalse segatoitumise puhul ei kujune. Seleenipuudust on märgatud piirkondades, kus pinnase seleenisisaldus on väike. Meestel võib seleenipuudus põhjustada viljakuseprobleeme. Seleeni liigtarbimine Võib olla toksiline, kui kasutada seleenipreparaate pika aja jooksul, Sümptomiteks on iiveldus, seedekulgla talitluse häired, palavik
koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E-300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma
Emulgeerivad kreemid ei sisalda tavaliselt samuti vett, küll aga pindaktiivsed ained, mistõttu nad imenduvad hästi nahasse ning on kergesti mahapestavad. Emulsioonkreeme on väga palju, mõned neist sisaldavad kuni 90% vett. Väga vedelaid emulsioone nimetatakse piimadeks. Tuntuimad on koldkreemid, mis koosnevad mineraalõlist (50%), veest (35%) ja vahast (15%). Rasvavabad kreemid koosnevad zelatiinini või agari geelist, tihti sisaldavad nad ka glütserooli või etanooli. Agar on merevetikatest saadav polüsahhariid, mis moodustab samasuguseid geele nagu zelatiin. 5.2. Dekoratiivkosmeetika Värvilisi kreeme kasutatakse näo ja silmalaugude jumestamiseks. Ripsmetusside pigmendiks on peamiselt tahm. Kõik preparaadid, millega jumestatakse silmi, peavad olema väga pehme toimega, et juhuslikult silma sattudes ei tekitaks nad kipitust või põletikku. Värvilised kosmeetilised pliiatsid koosnevad vahast ja pigmentidest.
reguleeritud. Nt temperatuur. 2) Diferentsiaalsööde – võimalik eristada erinevate mikroobide tüvesid. 3) Rikastussööde – tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde – kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde – agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne želatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed – seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2-0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid:
Klassifikatsioon: a. Kolloidsed dispersioonid termod. ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest. Kolloide saab kasutada ka vee pinna puhastamiseks saasteainetest. Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 4. MÕISTED Homogeenne segu koostis ja omadused on sama igas väikeses segu koguses. (õhk) Heterogeenne segu koostis ja omadused on materjali piires erinevad. (suspensioon)
ebastabiilsed, pinna kõrge vabaenergia, pöördumatud b. Makromolekulaarsete ainete lahused termod. stabiilsed, pöörduvad c. Kolloidide assotsiatsioon termod. stabiilsed 3. Milliseid meetodeid kasutatakse kolloidsüsteemide valmistamiseks? Valmistamine: a. Kondenseerimine aatomite, molekulide, ioonide liitmine agregaatideks b. Dispergeerimine suuremate osakeste pihustamine väiksemateks. Paljusid hüdrokolloide on saadud loodusest. Näiteks karrageen ekstraheeritakse merevetikatest, zelatiin on toodetud hüdrolüüsil veiste valkudest ja pektiin on saadud tsitrusviljade koortest ja õuna viljadest. Kolloide saab kasutada ka vee pinna puhastamiseks saasteainetest. Saaste imbub väga lihtsalt kolloidse aine peale. Seda on lihtsalt kokku korjata ning puhastada. 14 4. Miks on tarvis kolloidsüsteeme puhastada? Milliseid meetodeid selleks kasutatakse? Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist.
soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup. 7. Jood- normaalseks ainevahetuseks vajalik Vajame: Kilpnäärmehormoonide sünteesiks ja kilpnäärme tööks Lisaks mõnede ensüümide tööks, mis koos kilpnäärmehormooniga on vajalik laste normaalseks kasvuks. Ainevahetuse ja püsiva kehasoojuse tagamiseks Sidekoe, naha, juuste ja küünte normaalseks talitluseks Kust saame? Kalast , merekoorikloomadest, karpidest, merevetikatest, vähem munast ja piimatoodetest. Taimede puhul sõltub joodisisaldus pinnase joodisisaldusest. Joodipuuduse tundemärkideks On struuma e. kilpnäärme haiguslik suurenemine, koordinatsioonihäired ja ainevahetusehäired. Joodi imendumist takistavad mõned glükosiidid ja fenoolsed ühendid, mida leidub kaalikas ja muudes ristõielistes, spinatis ja aedsalatis. Kaltsiumi ja magneesiumirikas joogivesi võib samuti joodiimendumist takistada. Joodi ületarbimist
16. Toidu lisaained. Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentseteks. Näitena võib tuua antioksüdandina kasutatava askorbiinhappe /E- 300/ ja kollase värvaine beetakarotiini /E160a/. Kolmanda rühma moodustavad ained, millel ei ole looduses analoogi. Sellisesse rühma kuuluvad näiteks tehismagusaine sahhariin, antioksüdant
kangaid pleegitada, see avastus leidis peagi laiaulatuslikku rakendamist Glasgow' kiiresti kasvaas linase riide tööstuses. Olulist arengut tehnilises keemias märkisid veel väävelhappe tööstusliku tootmise alustamine (1746), mis lubas loobuda lõssist kangaste pleegitamisel, ja üleminek sooda valmistamiselt keedusoolast (1790). Uus sooda saamise viis suurendas märksa Prantsusmaa tehnoloogilist sõltumatust, sest nüüd ei pruukinud enam sisse osta merevetikatest toorainet Inglise mõjualustest maadest. Mõttelaadi uuenemine Itaalias algas humanistlik liikumine 14. saj. Petrarca ja Boccaccio esilekerkimisega. Enam kui peent loogikat hindasid nad antiikklassikute puhul tundeehtsust ja väljendas ilu. Pooldasid Platoni õpetust. 16. saj. levis humanistlik liikuine Prantsusmaale ja sealt Põhja-Euroopasse. Võrreldes antiikaja lõpu meeleheitega ja keskaja resignatsiooniga oli renessanss rahutu. Uuesti leidis
protsesside poolt reguleeritud. Nt temperatuur. 2) Diferentsiaalsööde võimalik eristada erinevate mikroobide tüvesid. 3) Rikastussööde tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid:
protsesside poolt reguleeritud. Nt temperatuur. 2) Diferentsiaalsööde võimalik eristada erinevate mikroobide tüvesid. 3) Rikastussööde tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid:
9 LISAAINED Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: * ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; * ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); * ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid.
rullimiseks ja vormimiseks. Martsipan on energiarikas maius, sisaldades ohtralt suhkrut ja õli. Tänu mandlitele on martsipanis rohkesti valku, kiudaineid ning küllastamata rasvhappeid. Marmelaad - zeleetaolise konsistentsiga maiustus suhkrust, glükoosisiirupist, püreest ja maitse ning aroomiainetest. Tarretamiseks kasutatakse agarit, pektiini või zelatiini. Agar ja pektiin on taimsed tarrendained. Agarit valmistatakse merevetikatest ja pektiini tsitruseliste (nt sidruni) koore alumisest kihist. Marmelaadi peetakse kasulikuks maiustuseks agar aitab välja viia organismist kahjulikke aineid, samuti väldib marmelaadi söömine liigsöömist (agar seob vett ja tekitab kiiresti täiskõhutunde), ka on avastatud marmelaadi positiivne mõju südame ja ajutegevusele. Sefiir - õunapüreest, suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) kohev maiustus. Tarretamiseks lisatakse pektiini
annaabi.ee 
