selle sulamid, allergiavaba pronks (Cu), vase-tsingi sulam messing (Cu, Zn), ,,uushõbe" ehk nikkel-hõbe, monel, nibrodaal (Cu, Ni, Sn), roostevaba teras, erinevad niklisulamid: hästi vormitav kroomnikkelteras (Cr, Ni) ja koobalti sulamid. Sobivaim materjal prilliraamide valmistamiseks on titaan, sest see on allergiavaba, kerge, inertne ja jäik. (Tamme 2012). Väärismetall on keemiliselt väga vastupidav metall. Kuld, hõbe, plaatina, plaatinametall ja nende sulamid on väärismetallid. (Väike Entsüklopeedia 2006). Ka prilliraamide valmistamisel leiavad nad kasutust. 2 1. VÄÄRISMETALLID Väärismetall on keemiliselt väga vastupidav metall. Puhas kuld, hõbe, plaatina, plaatinametall ja nende sulamid on väärismetallid. (Väike Entsüklopeedia 2006). ,,Väärismetalli proov on arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle
HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht. Esimese A rühma ja teise A rühma (aktiivsed metallid) reageerivad hapnikuga väga AKTIIVSELT. Tulemuseks metallioksiid. Selleks, et takistada aktiivsete metallide reageerimist õhuhapnikuga säilitatakse neid suletud anumas õlikihi all. Keskmiste ja vähemaktiivsete metallide pinnale tekib hapniku toimel tihe oksiidikiht, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest (Fe, Al Cu ,Zn ,Sn) Väärismetallid on hapniku suhtes vastupidavad ,väheaktiivsed. Au Ag Reageerimine HAPETEGA Tekib sool ja eraldub vesinik. Aktiivsed metallid ( I A ja II A) reageerivad tormiliselt, võib plahvatada. Keskmise aktiivsusega Al,Zn Cr Fe reageerivad mõõduka kiirusega. Väheaktiivsed Cu, Hg + väärismetallid Au, Ag ei reageeri. Happega reageerimist mõjutavad metalli iseloom, temperatuur, tüki suurus, happe iseloom ( tugev, nõrk) Reageerimine veega Tekib metallhüdrooksiid ja eraldub vesinik
keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused teaduslikes artiklites. Oma keemilistelt omadustelt jääb pallaadium alla kõigile plaatina grupi metallidele ta lahustub hapetes ja kuningvees, kuid kasutusomaduste poolest ei erine ta millegagi laatinast. Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal. Väärismetallid ja tööstus Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures. Eriti tähtsad on selles mõttes plaatina rühma metallid aatomkaalu järgi ritta seatuna ruteenium, roodium, pallaadium, osmium ja iriidium. Katalüsaator tähendab ainet, mis kiirendab keemilist protsessi või teeb selle toimumise üldse võimalikuks. Seejuures katalüsaatorit protsessi käigus ei kulu pärast saab jälle sama koguse tagasi.
Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias. Oma kapitali templisse hoiule panna või sealt laenu võtta tohtisid kõik: oma kodanikud ja võõramaalased, riigid ja nende valitsejad. Laenu anti kõrgete protsentidega, mistõttu templi
Vask Tsink Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma, Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur
¹(bromiid) I+¹-jood HI-vesinikjodiidhape I-¹(jodiid) B+³-boor B2O3-diboortrioksiid METALL OKSIID ALUS Ca CaO Ca(OH)2 CaSO4 S SO3 H2SO4 MITTEMETALL OKSIID HAPE leelis ja leelismuldmetallid keskmise aktiivsusega metallid väärismetallid Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Aatomites on väliskihi elektrone vähe ja nad loovutavad neid kergesti muutudes positiivselt laetud ioonideks. Na: +11/2)8)1) Na+: +11/2)89 Elementide metallilised omadused suurenevad: RÜHMAS ülevalt alla, elektronkihtide lisandumisega aatomiraadius suureneb ja seda kergemini loovutatakse väliskihi elektrone. PERIOODIS paremalt vasakule, kuna aatomiraadius kasvab ja tuumalaeng väheneb seetõttu
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4
3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. 6Li+N2>2Li3N Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. 2Al+3Cl2>(t) 2AlCl3 Väärismetallid (kuld, plaatina jne) ei oksüdeeru. 2. reageerimine vee ja veeauruga a) aktiivsed metallid (I ja IIA al Ca) > hüdroksiid (midasuurem aatomiraadius, I, IIA allpool, seda plahvatuslikum on reageerimine). 2Li+2H20>LiOH+H2 b) keskmise aktiivsusega metallid (rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga). 3Fe+4H20>(t) Fe3O4 (rauatagi)+4H2 Mg+H20>(t) MgO+H2
kasvades. Ladudesse saab paigutada varud materjalidest, toorainetest, komponentidest ja pooltoodetest. Seda on vaja ettevõtte seisakute vältimiseks ja rühmilisuse tagamiseks. Ladudes saab peita ka tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid. Börside ladudes hoitakse suuri koguseid erinevat hinnalist toorainet, ootamaks maailmaturu hindade tõusu, et need kallimalt müüa, kui need ostetud on. Peamiselt on nendeks aluminium, vask ja väärismetallid. Ladustamine hõlmab kõiki tootmis- ja tööstusharusid. Kõige edukamad ärid on need, kellel on väga head ladude süsteemid.
Rasksulavad metallid ja sulamid Rasksulavate metallide hulka kuuluvad kõrge sulamistemperatuuriga metallid( W,Ta, Mo,Nb. V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase sisalduse suurenedes muutub värv punasemaks. Nikkel soodustab kulla valgenemist. Hõbeda sisalduse kasvades muutub kulla värv kollasest rohekaskollaseks.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul
Metallide keemilised omadused Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone;
mõne teise valgeläikelise metalliga. Plaatina ei tekita ka niipalju allergilisi reaktsioone kui teised ehtemetallid. Pallaadiumi kasutatakse veel ka elektroonikas keraamiliste kondensaatorite elektroodide valmistamisel ja erinevate joodiste koostises. Pallaadium imab ka vesinikku enda sisse hästi mis teeb ta ideaalseks filtrimaterjaliks ning tulevikus isegi vesinikusalvestusmeediumina kasutust leida. Muu Nagu muudki väärismetallid, on ka pallaadiumikange võimalik müüa ja osta börsil. Nõukogude vene ajal oli välja antud ka 25 rublane pallaadiumist meenemünt.
Sellist vahetust nimetatakse barteriks. Barterit iseloomustav oluline tunnus on, et vahetatakse kaupu, millel on väärtus. Kui meie esivanemad õppisid metalle töötlema, muutus asjade vahetamine lihtsamaks. Seda seetõttu, et metallid, nagu kuld, hõbe, tina ja raud olid kõigi jaoks väärtuslikud. Nii võis põllumees vahetada oma kariloomi teatud hulga hõbeda vastu ning seejärel võis ta kasutada osa sellest hõbedast maksude maksmiseks. Sel moel muutusid väärismetallid ja muud esemed väärtuse mõõduks, maksevahendiks ning võimaluseks talletada väärtust, kuni seda ükskord vaja läks. Tänapäeval oleme harjunud väikeste müntide ja keeruliste hologrammide, piltide ning värvilahendustega paberrahadega, mida annavad välja keskpangad. Vaatamata kõigele ei ole midagi muutunud raha kasutamises maksevahendina, raha sümboliseerib endiselt jõukust, võimu, vabadust ja sõltumatust.
suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta Õhust raskem gaas Vees lahustub vähe 4. Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul
METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone
Väävelhappe ja lämmastikhappega VI IV 0 -II H2SO4→SO2→S →H2S So2 tekib kui H2 vasakul S tekib väheaktiivsete metallide korral (Cu, Hg, Ag) H2S (kõrgel temp) 14) Kontsentreeritud väävelhappega ei reageeri kuld ja plaatina (kõige vähem aktiivsed metallid) ega alumiinium ja raud (kaitsev oksiidikiht) lämmastikhappega: Cu, Hg ja Ag reageerimisel tekivad: konts. HNO3-ga NO2 lahjendatud HNO3-ga NO Au ja Pt ei reageeri 15) Metallide reageerimine lihtainetega väärismetallid: oksüdeerumise suhtes vastupidavamad (Au ei reageeri ka kuumutamisel hapnikuga) metallidele tekib kaitseks oksiidikiht metall + mittemetall: ühinemisreaktsioon võib eralduda soojust – eksotermiline redoksreaktsioon 16) Pingerida (metall + sool) sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall(veeslahust.) üksikmetall peab soolas esinevast metallist pingereas olema ees pool väga aktiivne metall + sool kõige pealt reageerib veega – tekib leelil – leelis reageerib soolaga
· Lihtne ära tunda ja raske järele teha paberi kvaliteet, vesimärgid jm turvaelemendid teevad paberraha võltsimise keeruliseks. Võltsimiskindlad peavad olema ka erisegudest valmistatud metallmündid.2 1 Eesti Pangaliit. http://www.pangaliit.ee/et/component/glossary/Pangandusterminite-sõnastik 2 Ettevõtlusõpik : https://pood.eek.ee/download.php 4 2. RAHA AJALUGU Ammustest aegadest on väärismetallid kuld ja hõbe olnud populaarseimad rahavormid. Kuid rahana on kasutatud ka vaske, teokarpe, pärleid, nahku jms. Aegade jooksul on otsitud ühtset etaloni kaupade väärtuse hindamiseks. Pikka aega oli selleks mõõdupuuks kuld. Kullastandard seisnes mitmete riikide keskpankade poolt kehtestatud süsteemis, kus oma valuuta vahetuskurss oli kulla suhtes fikseeritud. Kullastandardi kasutamiseks ei olnud vaja riikidevahelisi kokkuleppeid.
on umbes 12 miljardit eurot, kirjutab ajakiri Imeline Teadus. Merepõhjast on proove võtnud Saudi-Araabia teadlased ja Saksa teadlased. Proovide põhjal on nad jõudnud järeldusele, et Punase mere põhi erineb maailma kõigi muude merede põhjadest. See on laamade lahknemise tsoon ja seda lõhestavad praod, läbi mille tõuseb maapõuest pidevalt uut materjali ülespoole. Osa nendest ülestõusnud ainetest moodustavad väärismetallid kuld, hõbe, vask, tsink ja koobalt, mis on aastate jooksul merepõhja settekihtidesse ladestunud. Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline. Esiteks on merepõhja peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest eraldada. Ookeanipõhja konkretsioonid raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja
Pruunika/musta värvusega plii(IV)oksiid PbO kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes. Siirdemetallid · Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades. Tähtsamad neist on: Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, Ag, Hg. O.a: · Kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui A-rühma elemendid. Siirdemetallide seas on kekmise aktiivsuse ja väikese aktiivsusega metalle. Siirdemetallide hulka kuuluvad kõik väärismetallid. Õhu ja vee suhtes enamasti vastupidavad. · Kõige enam kasutatakse praktikas rauda. Niklit ja kroomi kasutatakse paljude sulamite koostises. Kroomi kasutatakse laevatööstuses. Vaske kasutatakse peamiselt elektrijuhtmetes. · Oksiidid; valged ZnO ja TiO ,roheline Cr O , punased Cu O ja HgO, mustad CuO ja MnO . Mitmeid neist kasutatakse värvipigmentidena. Raua oksiidid ooker on kollakas ja rauamennik punakas. Rauatagi Fe O on magneetiliste omadustega
15.saj. Bartolomeu Diaz- Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem. 15.saj. Christoph Kolumbus- Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15.saj. (1492) Vasco da Gama- Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut. 15.saj. Tulemused: 1) Avardas inimeste silmaringi 2) Uue haiguse kaasatoomine 3) Väärismetallid 4) Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas).
nii hapete kui ka alustega(Al, Zn, Cl). 2Al+6HCl - 2AlCl3+3 H2 2Al+2NaOH+6 H2O - 2Na[Al(OH)4]+3 H2 Al(OH)3+NaOH - Na[Al(OH)4] Reag. veega: 1)akt. metallide reag. veega tekib leelis. 2Na+2H2O-2NaOH+H2 2)kesk. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekib oksiid(Al-Fe) Zn+ H2O t.>ZnO+ H2 3)vähem aktiivsed ei reag. veega (alates Ni) Reag. lahjendatud hapetega. Need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust eespool. Ei reageeri väärismetallid. Zn+2HCl->ZnCl2+ H2 Reag. sooladega(soolalahusetga). Aktiivsem metall tõrjub soolalahusest vähem aktiivsema välja. Fe+CuSO4->FeSO4+Cu | ei reageeri Zn+AlCl3 Väga aktiivsed metallid reag. kõigepealt soolalahuses oleva veega. 2Na+CuCl2+ H2O-2NaCl+Cu(OH)2+H2 I 2Na+2 H2O 2NaOH+ H2 II 2NaOH+CuCl2 2NaCl+ Cu(OH)2 Reag. mittemetallidega 2K+Cl2 2KCl
a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta. Väärismetallid näitasid rikkust, mitte raha. Pandi tollid peale, toodeti ise kaupu. Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kodusõda-kunn kaotas pea! Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud isikut 17. sajandil ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet. william II sai kuulsaks ilma verevalamiseta. Kirj. Alla õigusdeklaratsioonile., Stewart I- kutsus kokku parlamendi, vallandas kodusõja.
· Optsioon annab omanikule õiguse osta/müüa; väljaandjal kohustus osta/müüa 5. Kinnisvara osalus kinnisvara omamise, arendamise, opereerimise rahavoogudes ja/või nende rahavoogude tulevases müügiväärtuses. 6. Investeerimisfond investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse väärtpaberitesse. 7. Investeerimishoius 8. Elukindlustus 9. Väärismetallid (nt. kuld, hõbe), toorained 10. Mets 11. Eralaenud 12. Kunst 13. Haridus Finantsinstrument - leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt:
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad.
allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki.
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe
templisse hoiule panna või sealt laenu võtta tohtisid kõik: oma kodanikud ja võõramaalased, riigid ja nende valitsejad. Laenu anti kõrgete protsentidega, mistõttu templi rikkused pidevalt suurenesid. Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi . Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega. Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada
.. sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei ületa Fe sulamistemperatuuri 1539 °C mangaan, vask, nikkel, hõbe... rasksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 1539 °C titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram Metallide esinemine maakoores keemilise aktiivsus- Väärismetallid Au,Ag Haruldased metallid- Li,Be,Co Leelismetallid- Li,Na,K 1 3) Aatomi ehitus.Tüüpilise metalli aatom. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Tahkete materjalide siseehitus ehk struktuur: Siseehituse ehk aatomite
Samuti toob arenev masinatööstus maailmas ka teisi muutusi, nimelt rahvaarvu kasvamist. Kuna igapäevaselt on meile kättesaadav masstoodang, siis on sellega meie elu kindlustatud ja rahvaarv on hakkanud järsult kasvama. 20. sajandi esimesel poolel oli maailmas vaid 1,6 miljonit inimest, kuid 20. sajandi lõpuks oli juba populatsioon kasvanud 7 miljonini. Olukord on läinud nii kaugele, et rahvaarvu kasvades on suurenenud ka maavarade kasutamine, nagu nafta, väärismetallid, väärisgaasid, ning nede pideva tarbimisega tekitame ökosüsteemi häireid ja reostust. 2003. aasta ulmefilm ,,The Core'' räägib sellest, kuidas suure reostustaseme tõttu hakkasid atmosfäris tekkima suured magnettormid ja Maa tuum jäi seisma. Grupp Ameerika teadlasi saadeti puurlaevaga Maa tuuma, et seal tuumalõhkekehadega uuesti tuum ringlema panna. Laeva pardal olevad teadlased jõudsid lõhata pommi ning tuuma uuesti käivitada, kuid hukkusid oma misjoonil
Maailma saab avastada mitut moodi. Võib lugeda tugitoolis raamatuid või minna ise maadeavastajaks. Inimesi paelub uudishimu avastada uusi asju ja kohti. Need võivad asuda sinu kodumetsas või hoopiski teiselpool maakera. Inimesed lähevad maad avastama kõik võimalike transpordi vahenditega. Selleks võib olla väike kanuu või suur reisilennuk. Esialgu läksid inimesed maad avastama, kuna oli vaja kaupa, mida endal saada polnud. Nendeks olid vürtsid ja väärismetallid. Kuna keegi polnud maad avastamas käinud ei osanud ka keegi öelda, mis ootab neid kaugel veepiiri taga. Räägiti õudusjutte koletistest ja muudest hirmu tekitavatest monstrumitest. See piiras esialgu inimeste soovi minna kuhugi, kus ükski hing veel käinud polnud. Üks tuntuimaid maadeavastajaid on Christoph Kolumbus. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on
paremale. Sellepärast on ka ligikaudne piir metallide ning mittemetallide vahel diagonaalne. Tüüpilistest elementidest on s-metallid (IA ja IIArühma metallid) keemiliselt aktiivsed ja seetõttu rohkem tuntud ühenditena kui lihtainena. P-metallide lihtained on suhteliselt püsivamad. Mitmed nendest on meile argielus hästi tuntud metallid, näiteks alumiinium, tina ja plii. Paljud tuntud metallid kuuluvad aga siirdemetallide hulka, näiteks raud, vask, kroom, nikkel jt. Väärismetallid hõbe, kuld ning plaatina on samuti siirdemetallid. Sulamid- koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de)ka mittemetalle. 1) Vask ja tsink= valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad) 2) Alumiinium, vask ja mangaan= duralumiinium (lennukiehitus) 3) Vask ja tina= pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Sulamid on paremate omadustega (kõvemad, tugevamad jne). Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide
1)loov ja uuenduslik mõtlemine 2)uute ja paremate toodete turuletoomine 3)uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine 4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid 2)vara kogumise vahend - saab panna kõrvale ja hiljem kasutada 3)väärtuste mõõdupuu - saab määrata kaupadele ja teenustele hinna. 17. bartermajandus, väärismetallid, paberraha, arveldusraha, elektrooniline raha. 18. Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia,Jamaika). Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. Kroon - raha vermiti kuningakojas. Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis 19
PÕIMLAUSE 1. Tõmba põimlausetele joon alla. 1. Umbes 550. aastal eKr, pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efesose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt
m (366 jalga) pikk.Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk.Templil oli 127 sammast. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Hoone ehitati lubjakivist ja kaeti marmoriga, välja arvatud sambad, mis tahuti läbinisti marmorist. Artemise kuju asus templi siseruumis, mida nimetati pühamuks. Artemis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Tempel põletati aga Aleksander Suur otsustas selle taas üles ehitada, mis võttis aega 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 eKr. Vana-Kreekas Olümpias. Zeusi kuju võttis enda alla kogu templi külglöövi laiuse. Kuju oli 12 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi. Ta keha oli tahutud elevandiluust, juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest
Keemia 1.Mõisted! OKSÜDEERIJA- aine, mis seob(liidab) elektrone OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine reaktsioonis(o.a suureneb) REDUTSEERIJA- aine, mis loovutab(lahutab) elektrone REDUTSEERUMINE- elektronide liitmine reaktsioonis(o.a väheneb) REDOKSREAKTSIOON- reaktsioon, mille köigus elementide o.a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium A...
valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress põhisummalt võetakse intress Lihtintress põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising. Krediidi eelised-kohene võimalus asju omandada, planeerimata ostud, paindlikkus, ohutus. Krediidi puudused-ülekulutamine, kõrgem maksumus. Tarbija ja reklaam
Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C, rasksulavad üle1539C ja kesksulavad.Keemilise aktiivususe poolest väärismetallid ja mitteväärismetallid. Metallide aatomehitus- Aatom on aine kõige väiksem osake,mida keemilisel teel lagundada ei saa.Aatom koosneb :prootonitest,neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad tuuma.Elektronid ja prootonid on elektriliselt laetud,neutronid laenguta.Ioonside tekib siis kui molekul koosneb positiivsest ja negatiivsest ioonist ning neid hoiab koos elektriline tõmbejõud. Üleminekugrupi metallid asuvad perioodilisuse tabeli keskosas
õnnetina radioaktiivsuse eest 12. Raud ehedalt Raud ühendites Suhteliselt pehme Tugev Püsiv vee ja õhu toime suhtes (ei Vähene vastupidavus roosteta) korrosioonile 13.Ni – metalli katmiseks, sulamites Cr – metalli katmiseks, sulamites Väärismetallid – Au, Ag, Pt ; Ag – elektroonika, fotograafia, peeglid, ehted Ti – Kerge, vastupidav mereveele, laevades, breketid Cu – punakas, elektrikaablid, sulamid 14.Raskmetallide saaste keskkonnas. Hg, Cd, Pb ohtlikkust suuredab nende ladestumine organismis, põhjsustades nii pidevalt kahju. Ka väga väike kohus on ohtlik.
käitub vesi. •Aktiivse metalli reageerimisel veega eraldub vesinik ja tekib vastava leelise lahus. •Metallide aktiivsus redutseerijana väheneb ja püsivus metallina kasvab pingereas vasakult paremale. •Pingereas eespool olevad metallid(v.a. metallid, mis reageerivad veega) tõrjuvad endast vähemaktiivsed metallid nende soolalahustest välja. METALLIDE SAAMINE MAAGIST •Enamik metalle esineb looduses ühenditena(v. väärismetallid) •Tähtsamad metalliühendid looduses on: 1.soolad-leelis - ja leelismuldmetallid 2.oksiidid ja sulfiidid-vähemaktiivsed metallid • Metallide saamiseks redutseeritakse mineraale kõrgel temperatuuril (karbotermiline, aluminotermiline, vesinikuga) •Rauda toodetakse kahes etapis(malm ja teras) ELEKTROLÜÜS •Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel sulatatud elektrolüüdis või elektrolüüdi vesilahuses.
stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a. Asepresident:Rein Minka Asepresident:Märten Ross · Tulevik: Eestis on suudetud tootlikkust suurel määral tõsta. langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. · Kui Eesti võtab 1.jaanuarist kasutusele euro, saab Eestist Euroopa majandus- ja
- riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt.
temperatuuri) 2Na + Cl2 = 2NaCl naatriumkloriid [ Na - 1e = Na+ ja Cl + 1e = Cl- ] 2Al + 3Br2 = 2AlBr3 alumiiniumbromiid [ Al - 3e = Al3+ ja Br +1e = Br-] Vesinik reageerib aktiivsemate metallidega andes hüdriide Ca + H2 = CaH2 kaltsiumhüdriid [Ca -2e = Ca2+ ja H + 1e = H- ] -I pole vesinikule just tavapärane oks.aste ] Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle ( va väärismetallid) 4Al + 3O2 =2Al2O3 alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel. Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle madalamate oks.astmeteni Fe + S = FeS raud(II)sulfiif [ Fe - 2e = Fe2+ ja S + 2e = S2-] Väärisgaasidega ( 8 VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid
suurepärase kvaliteediga, seda valmistati ainult teatud kujuga. Kõige levinumaks nõuks oli aribalo, millel on kooniline põhi ja pikk, laieneva otsaga kael. Kuigi Andide rahvad ei kasutanud kirja, siis tänu saviesemetele oleme saanud väärtuslikku teavet nende ühiskonna, usuliste tõekspidamiste ja kultuurimõjude kohta. Ka väärismetallitöö oli Peruu aladel hästi arenenud. Kõige vanem Andidest leitud väärismetallist käsitöö ese on tehtud 3500 aastat tagasi. Üldlevinud väärismetallid olid kuld, hõbe ja plaatina. Enamasti valmistati neist riietusesemeid, nipsasju ja ehteid. Suurem osa kullast saadi kullapuistu jõgedes, kus kuld oli maapinna lähedal. Pinnase murdmiseks kasutati karastatud kaevekeppe ning kulla pesemiseks lamedaid anumeid. Kullale omistatud väärtuse tõttu osutas kuldehete kandmine kandja jõukusele ja võimule. Kuigi puuduvad kirjalikud allikad teame me üpris palju inkade kõrgelt arenenud kultuuri
Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt. Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised:
annaabi.ee 
