Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võiv...
MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01.30 õhku ja suundus 40 meremiili kaugusele Teheranist põhja suunas. Raadioühenduses baasiga teatas lendur, et jälgib endast umbes 25 meremiili kaugusel tugevalt helendavat objekti. Liikudes 150 meremiili tunnis, teatas lendur, et seni liikumatult hõljunud objekt hakkas liikuma ja hoidis pikivahet 25 meremiili. Kui lendur püüdis läheneda, kaotas ta sellel kaugusel olles kontrolli lennuki elektroonika üle. Kui ta kukkumisel planeeris lennuki tundmatust objektist eemale, siis lennuki elektroonika taastus
kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt): -rannikupüük väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades tööstuslikus püügis ei oma tähtsust suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport 1 miil - 1.85km
Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Nafta transport tankeritega (~60%). Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd 5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS Meie esimene reis algab Primorsk sadamas lastimisega ja lõppeb Rotterdami sadamas lossimisega. Reisi pikkus on 1533 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd, Kattegat väina, Skagerrak väina, Põhjamerd ja Ijsselmeer järvet. Talvel Primorsk sadam jäätub, jää on umbes detsebrist aprillini. Selleks, et sadamasse sellel perioodil sisse sõita peab laeval olema vastav jääklass. Joonis 1. Marsruut Port of Primorsk- Port of Rotterdam 1. Soome laht. Soome laht on laht Läänemeres. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit
kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha
Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad Metsamajandus-metsa istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine Metsasus-protsent pindalast Arvestuslank-iga-aastane raide maht
2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile.
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks
• Mulla degradeerumine- mulla kahjustumine ja hävimine. Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada • Mere reostumine ja kalavarude vähenemine- tankeriõnnetuste tõttu on merre sattunud tonne naftatooteid või naftat. Rannikute ääres olevad tööstusettevõtted reostavad samuti merevett. Prügi ning radioaktiivsed jäätmed.
Kus: h kala keha maksimaalne kõrgus, mm ja b kala keha maksimaalne paksus (laius), mm. Tavaliselt võetakse rõhtrakenduskoefitsiendi väärtuseks 0.4 0.6, sõltuvalt kalaliigist ja veekogu hüdrodünnamikast. 42 Kala kehakuju on võimalik modelleerida arvutis 43 Kalapüügieeskiri §14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes (1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
Meridiaanid on projekteeritud silindri sisepinnale ja õgvendatud paralleelseteks sirgeteks. Merkaatori projektsioon 3 Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt sec ja saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus. Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja ümar saar muutub ellipsiks. Vastukaaluks venitatakse ka meridiaanid pikemaks võrdeliselt sec. Ka meremiili pikkus muutub vastavalt ! Ümar saar saab tagasi ümaraks , aga pindala on suurenenud võrdeliselt sec . Maapinna kujutis kaardil vastab kõikjal selle tegelikule vormile. Pindalade moonutamised on kürgetes laiustes märkimisväärsed. Merkaatori projektsioon 4 Aafrika on: - 14x suurem kui Gröönimaa Brasiilia 8x suurem kui Alaska. Merkaatori kaardi pea- ja erimastaabid Merkaatori kaardi mastaap on muutuv suurus. Meridiaani minuti
põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale? Kuivendamine: Loodusliku ökosüsteemi muutus Niisutamine: muldade sooldumine Üleväetamine: põhjaveereostus, mulla viljakuse langus, hävineb mulla elustik Mürkkemikaalide kasutamine: sattuvad taimedesse, ebatervislik Monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus langeb 7. Mõisted: Territoriaalvesi- rannikukuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. Majandusvesi- kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on) 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks: USA, Kanada 9. Millised on maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad?
Sisevete küsimus leiab konventsioonis ainult viitamist ja seda ei käsitleda seal sisuliselt. Sisevetes puudub üldise rahuliku läbisõidu õigus.. Välislaevad võivad sisemerre siseneda ja seal petuda ainult kaldariigi loal (va hädaoht, torm ja kaupu tuues ja viies). TERRITORIAALMERI – lähtejoonest mee poole avatud veeala. Seda eraldab siseveekoguest lähtejoon. Konventsioonis on, et selle laiuseks on max 12 meremiili. Kuulub rannikuriigi territooriumi koosseisu ja allub tema suveräänsusele Suverräänsus laieneb ka õhuruumile territoriaalmere kohal ja merepõhjale ja selle all asuvale maapõuele Riigil on seal kalastamise ainuõgus Riik peab garanteerima teiste riikide kauba- ja sõjalaevadele rahumeelse läbsõidu ehk ei tohi tega negatiivseid toiminguid (spioneerimine, kalapüük, salakaubavedu, jõu kasutamine jne).
SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA. 1 elaniku kohta on suurim kalapüüdja ISLAND. 3. Kalavarude vähenemise põhjused. 1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem. 2. Ülepüük 3. Maailmamere reostus 4. Kalapüügiõiguse müümine, territoriaalveed, majandusveed. Territoriaalveed Rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus
Aga selleks peab olema sõlmitud siduv kokkulepe. Mandrijoont arvestatakse suurima mõõna veetaseme järgi. Kehtestatud on sirged lähtejooned, kaugemate tippude puntjoonte vahel. Mis jääb ranniku ja sirgete lähtejoonte vahele on sisemeri. Sisemeres RV õigus ei sekku, kehtivad riikide seadused VA. Enne konventsiooni jüustumist oli kuskil sisevetes Rv kasutatav laevatee, siis seal rahumeelse läbisõidu õigus kehtib edasi. Lähtejoontest kuni 12 meremiili territoriaalmeri, osa riigi territooriumist. Majandusvöönd kuni 200 meremiili lähtejoontest. Majandusvööndi välispiir on kokku lpeitud teiste riikidega Läänemeres. 93 a vastu võetud merealapiiride seadus Külgvöönd (erivöönd) vüib olla lähtejoontest kuni 24 meremiili Eestil pole. Rahumeelne läbisõit on RV õiguses sätestatud erand, mis täh, et kalalaevad peavad sõitma, et laev
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib
KALANDUS Püügi piirkonnad Atlandi ookeanis Ida Euroopa rannikuala (läänemeri, põhjameri, norrameri), Lõuna Gröönima rannikuala, Usa ja Kanada ida rannikuala. Püügi piirkonnad Vaikses ookeanis Kanada ja Usa lääne rannikuala, Ida Aasia rannikuala, Lõuna Ameerika loode rannikuala. Ookeanipüük Venemaa, Jaapan, Usa. Rannapüük Ida ja Kagu Aasia, Hiina, Tai, Bangladesh. Majandusvöönd kuni 200 meremiili laiune rannikuala, kus kalapüük on lubatud rannikuriigi loal. Territoriaalveed kuni 12 meremiili laiune rannikuala, mis kuulub rannikuriigile, mis kuulub ka riigi territooriumi hulka. Kalarikkamad piirkonnad madalad rannikualad, kuni 200m, suurte jõgede suudme ala, külmade hoovuste piirkond, sest seal on küllalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid. Kalavaesemad piirkonnad süvaookean, lähistroopilise, polaarse ja ekvatoriaalse
Sordiaretus Toiduainetööstus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Toiduained Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade Kalandus · Suurimad kalapüügiriigid: Territoriaalveed - kuni 12 meremiili Hiina Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Peruu Jaapan India Avamerepüük Rannikupüük USA suurim osa maailma arengumaades kalatoodangust Indoneesia Tsiili Venemaa Kalakasvatus Ookeanipüük
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Rannikupüük väikeste kalapaatidega. Ida- ja Kagu- Aasias, arengumaades Avamerepüük kala töödeldakse koheselt. Annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad. USA, Jaapan, Venemaa jt. Kalapüük erinevatest veekogudest, maailmamerest Majandusvöönd Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Ulatub kuni 200 meremiili (370km) rannikust Riik võib oma püügiõiguse rentida/ müüa teisele riigile 9/10 maailma kalavarust ja merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3 maailmamere pindalast Territoriaalveed Ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari jne. Kuni 12 miili (20km) ÜRO mereõiguste konventsioon jõustus 1994a
Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati
b) Veede reostus c) Rahvusvahelised püügipiirangud (a ja b tõttu) 13) Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Teistel riikidel lastakse oma vetes püüda kala, sellega tegelevad riigid, kellel a) on suured kalavarud – Norra, Island, Kanada b) puudub laevastik – Vaesed aafrika riigid, nt. Angoola ja Namiibia 14) Mõisted: territoriaalveed, majandusveed, avaookean. a) Territoriaalveed – võõrastele sisenemine keelatud, 3-12 meremiili b) Majandusveed – igasugune majandustegevus toimub ainult rannikuriigi loal, kuni 200 meremiili c) Avaookean – rahvusvahelised reeglid
aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise torni koos. Kõpu tuletorn on massiivne neljakandiline, neljale piilarile toetav munakaist ja paest ehitis, mis on umbes 37 meetrit kõrge ja tuli paistab umbes 35 meremiili kaugusele. Kõpu, mis on teadaolevalt maailmas pidevalt tegutsenud tuletornide seas vanuselt kolmas, näeb tuletornide vanaemana endiselt nooruslik ja kaunis välja.
kuivatamisse ja soolamisse. 2. konsentreeritud rannapüük - suuremad laevad 3. avamerepüük - kapitalimahukam, traalid, töödeldakse suurtes mahtudes - konservi- ja kalajahutehased. (Kaasajal annab suurema osa maailma kalatoodangust) 4. ookeanipüük - kõige kapitalimahukam, sest nõuab laevastikkku. (baaslaev, millel tehas + 10-12 traalerit koos ealmiskohtadega. (USA, Jaapan, Venemaa) Iga rannikuriik tohib püüda kala oma rannikuvööndis, mis ulatub 200 meremiili ehk 370 km kaugusele rannikust. Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, siis võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. territoriaalveed 12 meremiili. Et väljapüüki sisevetest ja maailmamerest ei saa enam suurendada, kuid vajadus kala järele aina kasvab, siis on kiiresti arenema hakanud kalakasvatus. Väga palju kasvatatakse kala Aasia riikides. kasvatatakse : karpkala, forelle Suured kalakasvatused : Hiina, India, USA
2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõuna-Aafrika, osaliselt Argentiina) või rentida neid varasid teistele riikidele
puidu juurdekasv – näitab, kui palju kuupmeetrit puitu aastas hektari kohta juurde kasvab. Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. arvestuslank – metsa keskmine juurdekasv jätkusuutlik ja säästev areng – kalandus – (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. majandusveed – kuni 200 meremiili; kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal, leavasõit vaba territoriaalveed – 3-12 meremiili; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal ülepüük – töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. akvakultuur e. vesiviljelus – kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng
c) Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes Tõene d) Mahepõllunduses on madal saagikus ja kõrged hinnad Tõene 6. Mida saab riigi valitsus teha rannikumere kalavarude säästmiseks? Nimeta vähemalt kolm võimalust. Mis vahe on majandusvetel ja territoriaalvetel? 1. Määratakse püügi piirmäärad 2. Piiratakse püügipäevade arvu 3. Maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid Territoriaalveed on 3-12 meremiili rannikuriigist ja igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikuriigist, kust on rannikuriigil eesõigus kala püüda ja maavarasid kaevandada. Seda võib müüa või rentida mõnele teisele riigile. 7. Milliseid keskkonnaprobleeme(2) toob endaga kaasa a) põldude niisutamine? Põldude pidev niisutamine võib põhjustada mulla sooldumist ja mageveekogude kokkukuivamist. b) monokultuuride kasvatamine?
poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poolest rikas. KROMIIT Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on kromiit, millest saadakse kroomi. Maavarad
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja
Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal on külmad veed ja külmades vetes sigivad kalad rohkem ja kiiremini ning on rasvasemad. Leidsin internetist ka ühe kaardi, kus on kalarikkamad alad ära toodud: 4. Õisloomad ehk korallid on mereliste ainuõõssete klass. Koralle
KIELI KANAL Annabella Nurkma 9a Kool : Kohtla – Järve Maleva Põhikool Õpetaja : Krista Piir SISUKORD • Tutvustus • Piirangud • Välislingid • Pildid • Kasutatud materjalid TUTVUSTUS • Kieli Kanal (saksa keeles Nord-Ostsee- Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m
koormust mõõdetakse palgid on tavaliselt mahuühikutes: ruut meetrit, m3. Paberpuit veetakse lasti sektsioonides laevade ja tekil vastavalt nõutele normatiivaktidest. 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus Meie töö ülesandeks on toimetada paberpuit Romassaarelt(Eesti) Kokkolasse(Soome). Kuna meie esimene reis saab alguse Romasaarel siis esimene sõit tuleb lastiga. Reisi pikkus on 370 meremiili. Mööda Soome lahe ning Botnia lahe. Aasta ringselt toimuvad lastiveod selles regioonis on aga võimalus,et navigeerimine talvisel ajal hakkab toimuma jäädes mis tekkitab veel kuulusi. Soome ja Riia lahed on Estimaa sisemere lahed mille temperatuur talvisel ajal alati ei lähe alla +3 kraadi.Botnia lahel aga on võimalus et, meri siht sadama lähedal jäätub ja navigeerimine hakkab toimuma jäämurdjaga. Teekonna sügavused on ligi 30-40 meetrit terve marsruudi kestvusel.
SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv
Riigi võimu iseloomustab selle võimu suveräänsus. Suveräänne Sõltumatu, keegi väline ei saa seda võimu mõjutada/kamandada, riigi võim sisemiselt on ülimuslik. Riigi suveräänsuse aste sõltub rahvast. Formaalne suveräänsus ja faktiline suveräänsus Formaalne suveräänsus faktiliselt välja kuulutatud Faktiline suveräänsus seda suveräänsust saab ka reaalselt kasutada Veel territooriumitest: Merepiir sisemeri ja territoriaalmeri (12 meremiili) Riigi õhupiir ulatub lennuki ülaosani ehk koguaeg on kõik lennukid mingi riigi territooriumil. Kosmos on vaba õhk/ruum, see pole mingi riigi omand. Maapõu riigi all kuulub kuni tehniliselt põhjendatud majandusliku huvi sügavuseni. Nii kaua kui laevadel (kauba/reisilaevadel) on lipp on nad majandusmerel oma riigi territooriumil (lipule vastaval). Peamine põhjus, miks inimestel jääb Eesti kodakondsus saamata on keel. Nimelt väidetakse, et eesti keel on liiga raske. Riigi maksundus
Meri ühendab Meri ühendab meid teiste rahvaste ja kultuuridega. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili laiuse rannikumere riba kuulutada oma territoriaalveteks. Merepiiri osas on Eesti saavutanud kokkulepped Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga. Meri ühendab suuremat osa maailma riikidest. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Sellist reisimist võimaldab meile Viking Line, Põhjamaade suurim laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel. Viking Line on
Selliste avastuste detailsed kirjeldused võimaldavad mõista globaalsete muutuste mehhanisme ja ennustavad tulevaid muutusi. Pikkus 210 m Tala 38.0 m Sügavus 16.2 m Süvis 9.2 m Bruto kandevõime 57 087 tonni Seilamiskiirus Max. 12 sõlme Ulatus Max. 14,800 meremiili Majutus 150 inimest Peamine energia tekke süsteem Diisel mootorid: 1,250kw × 4 5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA NATSUSHIMA ehitati aastal 1981. See laev suudab läbi viia laialdasi uuringuid ja vaatlusi süvameres ja kaevikulistes alades. Seda tehakse paigaldades sügavale ulatuv pukser. See näitab pealiskihi topograafiat, kihtide topograafiat ja merepõhja geoloogilist struktuuri. Missioon
KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel d variatsioon Maa magnetvälja kõrvalekalle, hälve. nurk tõelise ja magnetmeridiaani vahel deviatsioon laeva rauast põhjustatud hälve. nurk magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel. 3. Paralleeli raadiuse valemi tuletamine 4. Merel kasutatavad pikkus ja kiirusühikud, meremiili pikkuse tuletamine 5. Meridiaani kõverusraadiuse valemi tuletamine 6. Logiõiend ja logitegur Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatakse logi. Sektor-, mehaaniline- ja elektromehaaniline logi mõõdavad laeva poolt läbitud teed, ülejäänud aga kiirust. Nagu iga teine mõõteriist, nii ka logid näitavad kiirust või läbitud teed teatud veaga, mida nim. logiõiendiks (lg).
kaal Lennukiirus mach 0,80 Maksimaalne mach 0,84 kiirus Õhu lagi 12,000 m (40,000 ft) Lennukaugu Airbus A320 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Airbus Reisijaid: 117220 Pikkus: 31,4544,51 m Tiivaulatus: 34,10 m Lennukaugus: 56006800 km Airbus A340 Reisijaid: 261 kuni lennukaugus: 67009000 meremiili (12 400 16 600 km). A340 on sarnane kahemootorilise lennukiga Airbus A330. Airbus A380 Singapore Airwaysi A380 salongis on 12 sviiti, 60 äriklassi ja 399 turistiklassi istet. 4 mootorit: Rolls-Royce Trent 900 või Engine Alliance GP7200 Kõrgus: 24,1 m Tühikaal: 280 t Maksimaalne kaal õhkutõusmisel: 569 t kere välislaius: 7,14 m keskmise teki siselaius (suurim): 6,58 m ülemise teki siselaius (suurim): 5,92 m Airbus A380
Poolsaar tipneb Cap Dame Marie'ga (linna nimi). Lõunapoolseim neem on Pointe ´a Gravois. Tiburoni poolsaarest lõunaranniku lähedal Kariibi meres on Vache'i saar. Suurus Riigi pindala on 27 750 km´2, millest sisevete all on 190 km´2. Pindala moodustab pisut üle poole Eesti pindalast (, mis on 45 227 km´2). Piirid Rannajoone pikkus on 1771 km, maismaapiir Dominikaani Vabariigiga on 360 km pikk. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Eksklusiivse majandustsooni laius merel on 200 meremiili. Mandrilava kuulub hõlvamise süavuseni Haitile. 6 LOODUS Pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel (Lääne-Indias): mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Mäeahelikud ja neid lahutavad madalikud on enam-vähem lane-idasuunalised. Põhjas algab Loodepoolsaarelt edela-
Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. Avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib.
halveneb. Lageraie suurel alal pinnase ära kanne, tuule ja sademete vee mõjul segaviljelusviljad, tuule kaitseridade istutam. Lageraie sademeterohkel alal üleujutused, pinnase ära kanne vee mõjul. Tõkete ehitamine, taimede istutamine Lageraie nõlvadel pinnase ärauhtumine tuule ja vooluvete poolt harimine risti nõlvadega. Põllumaade vähend 1.Territoriaalveed (3-12 meremiili) 2. Majandusveed 3. Avaookean. Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised Iseloomustus metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks,
külgnevale merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks. Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele. Suveräänsuse teostamine territoriaalmere üle toimub kooskõlas konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Territoriaalmere laius - Riigil on õigus kehtestada oma territoriaalmere laius konventsiooni kohaselt määratud lähtejoonest mõõdetuna kuni 12 meremiili. SAARED *osa riigi territooriumist. *1958 konventsioon- saar on loomulikult moodustatud maaala , ümbritsetud veega ja ületab ka veepinna tõusu ajal. *1982 a konventsioon lisati sinna ka punkt et kivid, millel ei ole oma mandrilava, eksklusiivset majanduspiirkonda pole? *Okino Torishima jaapani saaregrupp. Peaagu täiel määral , 200 meremiili laiusega tuleb jaapanile nende saartega merepiiri juurde. Nende suveräänsus laieneb sellele alale. Aga need
Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale. Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kopterid viisid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi sõjalaevastiku ristlejale, mis astronaudid kodumaale tõi. Kõigepealt ootas neid ees 18-päevane karantiin Houstonis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Luna 11
see kaob, kui kala enam pole. ELISA 5. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. 6. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet. ajandusvöönd - kuni 200 meremiili, kalapüük, maavarade kaevandamine, M laevasõit vabas vetes ja kehtib ülelennuõigus. Territoriaalveed - 3-12 meremiili, igasugune tegevus on rannikuriigi loal lubatud. 7. Selgita maailmamere keskkonnaprobleeme 1) Keemiline reostus: Väetised-Põllumajandusest merre jõudev väetis (väetised imbuvad läbi pinnase põhjavette, satuvad koos sellega ojadesse ja jõgedesse ning sealt liigub reostus edasi merre) põhjustab suuri probleeme rannikumeres.
hüpe kogu inimkonnale!" ütles Armstrong. Maailmaaeg oli 02:56, Eestis oli kell 5:56. 18 minutit hiljem tuli välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp. Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Kuult lahkuti 21. juunlil. 4 päeva hiljem maandusid kosmonaudid Vaikses ookeanis. 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kosmoses neist enam keegi ei lennanud. 1971. aastal Michael Collins - Smithsoni instituudi aeronautika- ja kosmonautikamuuseumi juhataja. Edwin Aldrin juhib kolme väikefirmat. Mõlemad on kirjutanud raamatu. Neil Armstrong naases koduriiki Ohiosse. Asus ametisse kohaliku ülikooli aeronautikaprofessorina. Elab farmis ja tal on kaks last. Viimati said astronaudid avalikuse ees kokku 1999. aasta juulis.
a suvel oli Russalka ülesanne viia suurtükiväe õppesalk Tallinnast Helsingisse ja sealt edasi Björkösse. Juba hommikul ennem väljumist oli tuul merel tugevnema hakanud. Russalka jäi väljumisega hiljemaks ja selleks ajaks oli tuul veelgi tõusnud. Russalka väljus 8:40. Russalkal oli käsk sõita ühiselt laevaga Tutsa. See tähendas et laevad sõidavad üksteisel piisavalt lähedal, et vajadusel osutada abi. Laevade vahemaa ei tohtinud seega ületada 0.2-0.3 meremiili. Tutsa lahkus sadamast esimesena, sest Russalka oli kiiremakäiguline laev. Mitmete asjaolude tulemusena muutus vahemaa laevade vahel aga siiski järjest pikemaks. Laevad rikkusid admirali käsku sõita ühiselt, sest kumbki laev ei andnud teisele märku vahemaa vähendamiseks. Kella 12 paiku, kui udu tihenes sel määral, et Tutsalt polnud Russalkat enam üldse näha jäigi Russalka kadunuks. Tutsa kapten pidas ohtlikuks aeglustada käiku, sest käigu
Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale. Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kopterid viisid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi sõjalaevastiku ristlejale, mis astronaudid kodumaale tõi. Kõigepealt ootas neid ees 18-päevane karantiin Houstonis.
kurnab põllumaad. KALANDUS Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud? Ülepüük ja reostused. Kvoot igal riigil kindel arv kala mida võib püüda ja siis müüa, toota jne. Kõige kalarikkamad maailmamere osad on ookeani äärealad, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani kirde- ja loodeosad. Hoovuste tõttu tuleb sinna sooja toitainerikast vett ja hapnikurikast külma vett. Mere territoorium on jagatud rannikuriikide vahel järgmiselt: Territoriaalveed, 3-12 meremiili. Igasugune majandustegevus on rannikuriigi loal. Majandusveed e majandusvöönd. Kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal. Avaookean ei kuulu kellelegi, laevasõit on vaba ja kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Suurimad kalapüüdjad lk. 100. Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad? Norra, Hiina, Taani, Kanada, Indoneesia. VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID KALANDUS Rannikupüük
Peamiseks kala tähtsuseks on toitaineks olemine ja see on väga kasulik ja väärtuslik toitaine. Seda tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult ja paljudel teistel viisidel. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks. Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel. Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal. • MAJANDUSVÖÖND kuni 200 meremiili, kalapüük toimub rannikuriikide loal, laevaliiklus vaba. • AVAOOKEAN üle 200 meremiili, kalapüük toimub rahvusvaheliste lepete alusel. • 90 % maailmamere kalast püütakse majandusvööndites. Kõige suuremad on Vaikse ookeani kalavarud. Selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus.
annaabi.ee 
