Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Albaania (presentatsioon) (0)

1 Hindamata
Punktid
Albaania
Sisukord
Albaania
Asukoht 1 ja 2
Pinnamood
Graafik
Maavarad
Kliima
Jõed ja järved
Loomastik
Albaania
Asukoht
Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani
poolsaare lääneosas.
Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga,
idast ja põhjast Serbia ning põhjast
Montenegroga.
Maismaapiiri kogupikkus on 720 km.
Asukoht
Aadria meri
Lääne poole jääb Aadria meri ja edela
Joonia meri.
poole Joonia meri.
Rannajoone pikkus on 362 km.
Territoriaalmere laius on 12 meremiili.
Pinnamood
Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on
mägine.
Keskmine kõrgus merepinnast on
700 m.
Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk
Albaanias.
Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga
10000
9000
8000
7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
Maavarad
Albaania on maavarade poolest rikas.
KROMIIT
Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35
erinevat maavara.
Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on
kromiit, millest saadakse kroomi.
Maavarad
Maakidest on olulised veel vase ja
rauasulfiidid.
Settelistest maavaradest on olulised
fosforiit ja süsivesinikud.
lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja
maagaasi.
Kliima
Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks
piirkonnaks.
Rannikul on lähistroopiline vahemereline
kliima.
Suved on kuumad ja kuivad, talved
mahedad ja sajused.
Kliima
Sisemaal on lähistroopiline mandriline
kliima.
Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige
soojem juuli.
Mägedes võib õhutemperatuur langeda ­26
kraadini.
Kliima
Tiranas on keskmine õhutemperatuur
augustis 23,8° C ja jaanuaris 6,7° C.
Sademeid on oktoobris keskmiselt 157 mm
ja juulis 28 mm.
Umbes 40% sademetest langeb talvele.
Jõed ja järved
Jõed on talvel kärestikulised ja ujutavad üle,
suvel jäävad neist järele vaid nired.
Pikim jõgi on Drin 280 km.
Järved piiravad riigi piiri.
Loomastik
Albaanias jahipiirangud puuduvad.
Vana tava on kanda relva ja piiramatult
tulistada.
kõikjal peale kaugete metsade, on
metsloomi vähe.
Loodust kahjustavad tegurid
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Vasakule Paremale
Albaania-presentatsioon #1 Albaania-presentatsioon #2 Albaania-presentatsioon #3 Albaania-presentatsioon #4 Albaania-presentatsioon #5 Albaania-presentatsioon #6 Albaania-presentatsioon #7 Albaania-presentatsioon #8 Albaania-presentatsioon #9 Albaania-presentatsioon #10 Albaania-presentatsioon #11 Albaania-presentatsioon #12 Albaania-presentatsioon #13 Albaania-presentatsioon #14 Albaania-presentatsioon #15 Albaania-presentatsioon #16
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k66k Õppematerjali autor
Presentatsioon ei ole mõeldud infoallikana vaid abivahendina kuulajatele, tuues välja tähtsamad punktid.

Sarnased õppematerjalid

Albaania referaat
11
doc

Albaania referaat

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda ­26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund

Geograafia
Albaania vabariik
18
odp

Albaania vabariik

ALBAANIA Kätlin Mänd Albaania vabariigi faktid Pealinn: Tirana Pindala: 28 748 km² [ 1350km² (4,7%) vett] Rahvaarv: 2 831 741 Rahvastiku tihedus: 98,5 in/km² Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg) Albaania Vabariigi paiknemine Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid.

Geograafia
Euroopa
33
doc

Euroopa

neid nimetada okasmetsadeks. 2000 meetri kõrguselt algavad mäginiidud ehk alpiaasad mitmesuguste kääbuspõõsaste, alpi jänesekäppade, tarnade ja kaljutaimestikuga. Lumepiir algab 2400 ­ 3000 m kõrgusel.(17 lk 135) Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madalatemperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. (32) 5.3 Albaania Pindala: 28700 km2 Rahvaarv: 3544841 Pealinn: Tirana Riigikeel: albaania keel Rahaühik: lek (27 lk 128) Albaania on riik Balkani poolsaare lääneosas, Aadria mere rannikul. Ligi 40% riigi territooriumist asub madalamal kui 300m (Aadria mere rannikumadalik). 30% asub kõrgemal kui 1000m. Albaania kõrgeim koht asub Korabi massiivil, 2764m. Iseloomulik on kõrgvööndilidus. (27 lk 128) 21

Geograafia
Itaalia - uurimustöö
8
doc

Itaalia - uurimustöö

Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele lk 6 Suuremad jõed j

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa

Euroopa
Elades Ameerikas või Euroopas
10
docx

Elades Ameerikas või Euroopas

Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Mandrite keskosas valit

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Norra referaat
20
doc

Norra referaat

Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP (2008): 2 548 miljar

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun