Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 19. jaanuaril vabastati Narva.
29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid 2) Juhan Pitka poolt juhitud meredessandid soome lahe rannikul 3) Eesti rahvavägi oli juba suurenenud 13000 meheni 4) Peale selle oli olemas veel vabatahtlike väeosad: Koolipoistest üksus Kalevlastest malev Kuperjaanovi Partisanide Pataljon Skaut Pataljon 6.jaanuar 1919 Laidoner teatas vastu pealetung ja see algas 7.jaanuaril Tallinn-Narva suund. Juba 9.jaanuaril vabastati Tapa. 12.jaanuaril Rakvere, 14.jaanuaril Tartu, 19.jaanuar Narva, 30. Ja 31
valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete abil. *Kas vabadussõda oli osa Venemaa kodusõjast? ei *Mis oli peamine põhjus mis aitas kaasa eestlaste edule vabadussõjas? Välisabi, mis parandas eestlaste võitlusmoraali. Tänu välisabile paranes ka sõjaväe varustatus.Silmapaistvat edu saavutasid ka Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid ja ka meredessandid Soome lahe rannikul. *Miks ei suutnud bolsevike võim oktoobripöörde järel kaotada Eesti iseseisvuspüüdlusi? 2. Järjesta toodud sündmused,alustades varaseimast.Vali loetelust 3 südmust ja selgita põhjalikumalt. a)Bresti separaatrahu sõlmimine 3.märts 1918 5 Sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia).
Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. Millal puhkes Vabadussõda ja millal lõppes? (kuupäev ja aasta) 28.nov. 1918-3.jaan. 1920 Miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda, st mis olid eestlaste ebaedu põhjused? Vabatahtlikke oli vähe, Varustus puudulik, Saksa väed lahkusid, Head juhid puuduvad, Motivatsioon puudus Mis võimaldas Eesti vägedel 1919.a. algul alustada üldvastupealetungi ja mis tagas võidu? Soomusrongide kasutuselevõtt, Meredessandid, Eestlaste seas motivatsiooni kasv, (kajastus ka osalejate arvus), Määrati kindel juht( Laidoner), Varustatus paranes, Vabatahtlikud välismaalt(Inglismaa laevastik), Venelased nõrgenesid Millal, kelle vahel toimus Landeswehri sõda? Milles seisneb Võnnu lahingu ajalooline tähtsus? Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23
tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Tartu rahu Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused.
· Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 1918 ebaedu põhjused · Vabatahtlikke oli vähe · Varustus puudulik · Saksa väed lahkusid · Head juhid puuduvad · Motivatsioon puudus 1919 edu põhjused · Soomusrongide kasutuselevõtt · Meredessandid · Eestlaste seas motivatsiooni kasv, kajastus ka osalejate arvus · Määrati kindel juht, Laidoner · Varustatus paranes · Vabatahtlikud välismaalt(Inglismaa laevastik) · Venelased nõrgenesid Tulemused · Langes 5000 sõdurit · Haavatuid 15000 · 2.veebruaril.1920 kirjutati lepingule alla, millega Venemaa tunnustas iseseisvat Eestit.
Mis olid enamlaste kaks esimest dekreeti? Rahudekreet- otsustati sõjast väljaastumine Maadekreet- muudeti maa riigiomanduseks Mis olid Vabadussõjas toimunud murrangu põhjused? * eesti rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid, edu saavutasid raudteel tegutsenud soomurongid * Soome lahe rannikul tekitasid enamlaste tagalas paanikat meredessandid *mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi *vägede juhtimine korraldati ümbes sõjavägede ülemjuhatajale *võitlusmoraali tugevdas teadmine, et Eesti saab ka välisabi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. Eesti Töörahva Kommuun- juhiks oli Jaan Anvelt, Päästekomitee- sinna kuulusid K.Konik, K.Päts, J.Vilms.
28. novembril 1918 Punaarmee ründab Narvat ~ 29. novembril vallutatakse ~ Eesti Töörahva Kommuuni rajamine ~ juht Jaan Anvelt: · Ettevõtete riigistamine · Nn. punane terror · Kommuunide loomine mõisate asemele 1918 aasta detsembris vallutati Rakvere, Tartu, Võru, Valga ~ 1919. aasta jaanuaris toimub murrang: · Sundmobilisatsioon (jaan. 1919 13000 sõdurit) · Vabatahtlike väeosad · Vähem desserteerumisi · Soomusrongide tegevus · Meredessandid vaenlase tagalasse · Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit Veebruaris 1919 oli Rahvaväes 75000-80000 meest ~ lahingud Eestist väljas Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad:
Ebaedu põhjusteks olid vastase suur ülekaal nii sõdurite kui relvastuse osas, samuti inimeste tüdimus sõjast ja ebakindlus võidelda nii suure riigi, nagu Venemaa, vastu. 4 Aastavahetusel hakkas olukord muutuma. Punavägede edasitung aeglustus ning eestlased said hakata teostama edukaid vasturünnakuid. Eriti silmapaistvalt tegutsesid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid ja J. Pitka juhitud meredessandid. Mobiliseeritute kõrvale hakati moodustama vabatahtlike väeosi, mis andsid vasturünnakuteks veelgi indu juurde. Kui siiani oli iga väeosa ülem tegutsenud oma äranägemise järgi, siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. Paranes sõjaväeline varustus ja kasvas võitlusmoraal. 6. jaanuaril 1919. aastal algas Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Narva ja Tartu, hiljem veel Valga, Võru ja Petseri. Eesti pind oli Vene vägedest puhas
• USA andis humanitaarabi • Soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. • Meredessandid, mida juhtis Johan Pitka • Vabatahtlikest moodustatud väeosad: Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Kalevlaste Malev Eesti Vabadussõja juhid Kindralleitnant Johan Laidoner kindralmajor Jaan Soots kontadmiral Johan Pitka Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti sõjavägede ülemjuhataja Eesti merejõudude juhataja staabiülem Leitnant Julius Kuperjanov kapten Anton Irv
meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.......................................................7 Välisabi....................................................................................................................... 7 Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20
sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa. Tegelikult allus ETK Moskvast lähtuvatele korraldustele. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 19. jaanuaril vabastati Narva.
*Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni. Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt (Pede). Natsionaliseeriti suurettevõtted, mõisad konfiskeeriti ja moodustati põllumajanduslikud ühistud(kommunid). Repressioonid 500 hukkus terroris; kirik ja usuorg sattusid põlu alla. *Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus. Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas põhjustasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi. Edukamad olid Kalevlaste Malev, Skautpataljon, Kuperjanovi Partisanide Pataljon., kooliõpilased, soomusrongid. Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse
Päts) * 25. veebruar jõudsid T sakslased, algas Saksa Okupatsioon * Vabadussõda 1918-1920 * Tartu Rahu 2.veebruar 1920(E-VM piir, E sai 15 milj kuldrubla, VM tunnustas EV) 10. VABADUSSÕDA JA LANDESWEHRI SÕDA KELLE VAHEL JA MIKS? MIS AITAS VÕIDULE? VABADUSSÕDA 1918-1920, E-VM. E soovis saada iseseisvust. E läks alguses halvasti, sest polnud mehi, tundus lootusetu, puudus relvadest. AITAS VÕIDULE: 19. jaanuar E vägede ülemjuhataja Johan Laidoner, soomusrongi ja meredessandid, admiral Johan Pitka, inglise eskaader TLN all (Punaste vastu, moraalne tugi), vabatahtlikud Soomest, Rootsist, Taanist, sõdurite arv hakkas kasvama, 1/5 eestlastest, Julius Kuperjanov. Jaanuar 1919 Paju lahing, EV 1. sünnipäev EESTI ON VABA! 2. veebruar 1920 Tartu Rahu, E ja VM vahel LANDESWEHRI SÕDA 1919. SM ründas E! SM soovis luua Balti Hertsogiriigi, soovis saada võimu. 23. juuni 1919 Võnnu lahng. Võidule aitas E vägede
ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Pärast Narva Vallutamist astusid esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mida hakkas juhtima Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Vastuhakk suruti maha repressioonide abil (tapeti). Aastavahetusel aeglustus Punavägede edasitung. Vasturünnakud olid eestlastel edukad, edu saavutasid soomusrongid ja meredessandid. Korraldati ümber vägede juhtimine, nüüd hakkasid väeosa ülemad alluma sõjavägede ülemjuhatajale Johan Laidonerile. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader. Punaarmee oli tüdinud, varustamine oli raske. 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19. jaanuaril vabastati juba Narva. Seetõttu koondas Punaarmee Eesti vastu 80,000 meest. Seekord alustati
Kommuun, mille etteotsa asus Jaan Anvelt. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada intervatsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Murrang Vabadussõja käigus Aastavahetusel Punaarmee pealetung aeglustus, Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid. Eriti paistsid silma Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka Juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Sõdurite arv kasvas jaanuari alguseks 13 000 meheni. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeose, kelle võitlusvõim oli tugevam ning nad tegutsesid edukamalt. Ümber hakati korraldama vägede juhtimist. Edasipidi tuli alluda sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülemaks Jaan Soots. Paranes sõjaväe relvastus ja varustus. Võitlusmoraali tõstis ka välisabi Venemaa vastu
Põdder). 23. detsembril 1918. a moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon Johan Laidoneri isikus, kes allus otse Ajutisele Valitsusele. Aastavahetusel hakkas olukord paranema. Läbiviidud mobilisatsioon tõi 5. jaanuariks 1919. a kokku 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919. a kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 3 40 suurtüki. Näiteks tungisid Eesti väed kiiresti edasi lõunarindel, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20. novembril 1918
Euroopas (u 75% olid Idarindel), kordineerida sõjategevust, sõdida kuni vastase täieliku alistumiseni, NSVL astub sõtta Jaapani vastu, taastatakse riikide II MS eelnenud piirid. Liitlasvägede Sitsiilia-operatsioon, juuli 1943 · Eesmärgid: Itaalia irrutamine Saksamaast, osa Saksa diviiside äratõmbamine idarindelt. · Operatsiooni juht kindral Eisenhower. · Briti-USA vägede õhu- ja meredessandid Tunisest Sitsiiliasse. Saare vallutamine. Õhurünnakud Roomale. · Mussolini tagasiastumine ja arest. Itaalia astus välja sõjast. Sept 1943 8. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45? Milline oli Punaarmee panus ja liitlasvägede panus? Berliini operatsioon, operatsioon ,,Overlord" Saksamaa sissepiiramine - Põhja-Itaaliast suundusid liitlasväed Austriasse ja Lõuna-Saksamaale
töörahva kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks.Ainsa riigina tunnustast ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa,kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana Eesti kodanluse ja töörahva vahel. Aastavahetusel hakkas olukord muutuma.Punavägede edasitung aeglustus,üha raskem oli uute asulate vallutamine.Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid.Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Riigielu korraldamine- Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti.See võimaldas seinsest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi,suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei,sellele järgnes pahempoolse sunnitlusega Tööerakond. Landeswehri sõda-Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme
tõstis tunduvalt sõdurite ja rahva meeleolu. 5. jaanuariks 1919 oli mobiliseeritud 14 000 meest ning Eesti väed asusid vastupealetungile. 19. jaanuaril vabastati Narva ja rindejoon jooksis nüüd piki Narva jõge. Laiarööpmelised soomusrongid ja leitnant Kuperjanovi partisanisalk vabastasid 14. jaanuaril 1919 Tartu. 1. veebruaril vabastati pärast verist Paju lahingut Valga ja 3. veebruaril Võru. Paanikat Punaarmee tagalas sünnitasid ka kontradmiral Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast
Võim läks saksa sõjaväelastele Eesti iseseisvust ei tunnustatud Vangistati ja hukati eesti poliitikuid K päts vangi J Vilms tapetakse vabadussõda Pärast narva vallutamis punaarmee poolt eesti enamlased kuulutasid välja eesti töörahva kommuuni mille eesotsas oli J. Anvelt enamlased hukkasid üle 600 inimese Riigile võeti suurettevõtted pangad mõisad 1918 /19 aasta vahetuseltoimus murrang vabadussõjas Edukalt tegutsesid eestlaste soomusrongid ja meredessandid J.Pitka Suurenes sõdurite arv eesti armees ülem juhatajaks sai laidoner Eesti 1. maailma sõja eel Eesti oli vene impeeriumis majanduslikult ja kultuuriliselt üks enam arenenud piirkondi eesti tootis suure ülle venemaalise turu jaokskuna eestis valitses maapuudus siis paljud inimesed rändasid kaukaasiasse siberisse ... Ühistegevus selts Eestis arenes ühistegevusesimese maailmasõja eel oli eestlasi 1,2 mln 200 000 elas väljaspool
Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ja kuulutati välja iseseisvus. Vabadussõda Eesti sattus praktiliselt kohe peale iseseisvuse välja kuulutamist sakslaste võimu alla, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. Novembri lõpul koondas aga Punaarmee väed Eesti piirile. 28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda. Rahvavägi jäi esialgu alla, aga aastavahetusel hakkas olukord muutuma: edu saavutasid soomusrongid, enamlaste tagalas tekitasid segadust admiral Pitka juhitud meredessandid, suurenes sõdurite arv Eesti vägedes. Mobiliseeritute kõrvale tekkisid vabatahtlike väeosad. Korraldati ümber vägede juhtimine, ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner. Eesti hakkas saama ka välisabi detsembris maabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, aastavahetuseks jõudsid appi ka Soome, Rootsi ja Taani. Samas halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugel oli varustamine raske, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus, juhtkond ei saatnud täiendavaid vägesid. Landeswehr
Sõjalaen Suurbritanniast relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suutükke Briti eskaadri sõjalaevad Tallinna lahes Inglismaa ja Pr tunnustasid EV de facto Sõjalaevastiku teke Mõned suurtükipaadid saadi trofeedena 1919.a jaan sõjasaagiks 2 venelaste laeva - ristiti "Vambola" ja "Lennuk" Laevastiku ülemjuhataja kaugsõidukapten Johan Pitka Eesti ala vabastamine 1919. a alguses Viru rinne (Narva) Meredessandid Põhja-Eesti rannikule jaan (Utria dessant soomlased + eestlased) 19. jaan vabastati Narva Lõunarinne (Tartu, Valga, Võru) Soomusrongid Tapalt Tartu peale Tartu vabastati 14. jaan 31. jaan Paju lahing Vabadussõja veriseim, langes u 150 meest veebr võeti Valga lahinguta (soomlased+Kuperjanovi partisanid+soomusrongid) Vabastati ka Võru Sõjategevus väljaspool Eestit 1919. a kevadel 3 peasuunda
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaaarmee ründas Narvat kaitsvat Eesti Rahvaväge. Päev hiljem langes Narva ning 1918 detsember-1919 jaanuar oldi juba peaaegu Tallinnas. Miks Rahvaväge saatis ebaedu? - vastaseid oli rohkem; ebapiisav varustus ja relvastus; juhtimissüsteemi puudujäägid; sõjatüdimus; loodi Eesti Töörahva Kommuun. Murrang Vabadussõjas 1919. aasta algul, sest: • Punaarmeel tekkisid varustamise probleemid • soomusrongid ja meredessandid • Rahvaväe arv suurenes • väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner – kindralmajor) • paranes varustus (suurtükid, kuulipildujad) • välisabi – Inglise laevastikueskaader, vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist Aprill 1919 toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse, mille ülesandeks oli ette valmistada maaseadus (baltisakslaste maa riigistatakse ja jagatakse laiali – 1919) ja põhiseadus (1920).
Novembril, astus Ajutine Valitsus taas kokku ja Vabariik taastus. VABADUSSÕDA (28.november 1918 2.veebruar 1920) Rinne suudeti pidama saada alles 1919 alguseks. Appi tuli inglise laevastik, soome vabatahtlikud, paranes varustatus ja kasutusele võeti soomusrongid. Pärast Narva vallutamist moodustasid enamlased seal Eesti Töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Taas alustati kommunistlike reformidega.. Murrangu sõtta tõid soomusrongid ja Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Väed allutati ühtsele juhtimisele sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. 6. jaanuaril algas eestlaste vastupealetung. 19. Jaanuaril vabastati Utria dessandiga Narva. Lõunarinne taandus aeglasemal, kuna vastu saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung, et viia lahingutegevus võõrale pinnale. Aprillis toimus Lätis riigipööre
*Eesti telekatsiooni juhtis Jaan Poska. *2 Veebruar 1920 kirjutati alla Tartu rahulepingule., Venemaa loobus kõikidest nõudmistest Eesti suhtes ja tunnustas ametlikult Eesti Vabariiki ja tema piiri. *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla.(11,5Tonni kulda.) *Tagastati kultuuriiväärtused Küsimused I Nimeta tähtsamad lahingud.(dets. 1918-jaan. 1919) *Narva lahing 28.11.1918 *Paju lahing 31.01.1919 II Millises piirkondadest toimusid meredessandid? *Kunda, Tsitre, Loksal ja Narvas. III Nimeta Landesweheri lahingute piirkond! Riiast kirdesse. (Riia ümber) IV Millistes vetes tegutses Eesti sõjalaevastik? *Läänemeres ja Soome lahes V Nim. Landeswehri sõja tähtsamad lahingupaigad *Riia, Võnnu, Strarti, Lemsalu, Roopa, Amanta, Liepe VI Kirjuta Tartu rahulepingu piiripunktid *Lapingus määratud piir ühendati Eestiga ajaloolise Setumaa ja andis Eesti käsutusse Narva tööstusvõimsused.
· Relvastuse ja varustuse ebapiisavus. · Juhtimissüsteemi halb korraldus. · Madal võitlusmoraal- deserteerimine (jalga laskmine) Eesti Töörahva Kommuun: Riik keskusega Narvas, mida tunnustas vaid Nõukogude Venemaa. Eesotsas Jaan Anvelt, abiks Viktor Kingissepp. Allutatud aladel toimus natsionaliseerimine, terror. Hea võimalus venelastele näidata seda siin kodusõjana. Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: · Uut lootust tõid sõjategevusse soomusrongid ja meredessandid. · Loodi ka vabariiklikke väeosi- Kalevlaste malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon, kooliõpilaste üksused. · Loodi sõjavägede ülemjuhataja ametikoht (Johan Laidoner) ja staabiülem (Jaan Soots). · Paranes sõjaväe varustus. · Halvenes Punaarmee olukord. · Suurenes välisabi. Vastupealetungi algus jaanuar 1919: vabastati Narva, Tartu. Mindi edasi ning puhastati Eesti ala võõrvõimudest. Sõjategevus Läti ja Vene aladele.
2. Oma relvastuse ja varustuse eba piisavus 3. Otstarbeka juhtimis süsteemi puudumine 4. Meeste madal võitlus moraal Paljud deserteerusid, ei usutud, et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. 1919-1920a vahetusel hakkas olukorda väga muutuma. Punaarmee edasitung aeglustus Eesti Rahva vägi võttis ette edukaid astu rünnakuid. Suurt edu saavutasin Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomus rongid ja Juhan Pitkas juhitud meredessandid Soomelahe rannikul. Vähem esitles Desserteerumisi moodustati vabatahtlike väe osi. Kuulsuse saavutasid Kalevlaste Malev(spordiseltsi Kalev liikmetest komplekteeritud), Tartumaa kaitseliitlastest koosnev kuperjantide kaitse pataljon, Viljandimaal loodud Skaut pataljon, kooliõpilaste üksused ja soomusrongide meeskond. Korraldati ümber vägede juhtimine, kõik väeosad jaotati sõjavägede ülemjuhatajale kelleks määrati Kindlar Juhan Laidoner. Paranes sõjaväe
Põhjused: *Nõukogude Venemaa soovis impeeriumit taastada endistes piirides *Tuginedes relvadele, vallandada revolutsioonid ka mujal Euroopas 29.nov 1918 Narvas Eesti Töörahva Kommuun(Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, nõukogude vabariigi loomise katse. Sõja algus eestlastele ebaedukas: *Punaste ülekaal *Kesine relvastus ja väljaõpe *Puudus ühtne juhtimine *Meeste madal võitlusmoraal Murrang 1918/19 aasta vahetusel: *Soomusautode ja -rongide loomine (Juhan Pitka) *Meredessandid *Vabatahtlike arvel armee kasvas, Kalevlaste Malev, Skautspataljon, Kuperjanovi pataljon *Sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (Johan Laidoner) *Välisabi Soomest(raha/relv), Rootsi, Taani, Inglismaa, USA 6. jaanuar 1919 Eesti vägede pealetung Aprill 1919 Asutava Kogu valimised (August Rei) EV Valitsus Otto Strandman Juuni November 1919 Landeswehri sõda Läti territooriumil (Rüdiger von der Goltz) 23. juuni 1919 Võnnu lahing Võidupüha Separaatrahu eraldi rahuleping 2
Selle etteotsa asus Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas enamlikku poliitikat. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. *Eestlaste edukuse põhjused 1919-->soomusrongid, ->Johan Pitka juhitud meredessandid, ->Suurenes sõdurite arv Eesti armees, ->inimestes tekkis tunne, et võideldakse iseenda jaoks, ->uus sõjavägede ülemjuhataja(Johan Laidoner), ->välisabi *vastupealetungi algus jaanuar 1919-6. jaanuar algas Eesti vägede vastupealetung. Selle pea suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu purustati. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. 14. jaanuaril vabastati Tartu
Soomest saadi detsembris 1918 nii relvi kui rahalist laenu, kuid palutud sõjaväeosa Eestisse saatmisest ütles Soome valitsus ära. Seejärel estofiilid käivitasid ringkonnad kampaania vabatahtlike värbamiseks, millega saadi 3451 vabatahtliku soomlast. Soome eeskujul organiseeriti vabatahtlike värbamist ka Rootsis ja Taanis, kuid nii Taani kui Rootsi kompaniid olid väikesearvulised ja osalesid lühikest aega. Murrang: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis: 1919. aasta esimesel nädalal toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama
Tegelikult oli see alanud juba 1917. aasta lõpul, mil paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918. aasta kevadel puhkes kodusõda uue hooga. Mitmel pool tekkisid „valged” valitsused, ms tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli „ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine. Murdelahingud: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Tallinna eel, Kesk- Eestis ja Lõunarindel. 1919 toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. St et kaitselt mingi üle ründele, luurele jne. Tallinnas kandis löödi 5. jaanuaril tagasi edukalt mitmed Punaarmee rpnnakud, 5. jaanuaril hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Enamlased tõmbusid selle peale mitukümmend kilomeetrit tagasi, seega avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused pealetungi Paidele ja Põltsamaale
annaabi.ee 
