Lydia Koidula memoriaalmuuseum Laura-Anett 7.klass Elulugu Ø Sündis 1843 Vana-Vändras Ø Eesti luuletaja Ø Lõpetas 1861. a Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli Ø Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Ø 21. novembril 1871. a kihlus lätlasega Ø 19. veebruaril 1873. a abiellus Ø 1874 sündis esimene laps Ø Suri 1886 a. rinnavähki Teosed Ø Luuletused Ø Raamatud : · "Mu isamaa on minu arm" · "Vaino-lilled" · "Kodu" · "Emajõe ööbik" · "Emasüda" · "Väike luuleraamat" · "Ja õues on kevade" · "Valik luulet" · "Igatsus" · "Löö, süda...
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus.
tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed Raamatud: 1866 "Vaino-lilled"
Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
Aastal 1862 läheb õppima Peterburi konservatooriumis kompositsiooni. Tema õpetajad olid Nikolai Ivanovits Zaremba ja Anton Rubinstein. Aastal 1868 katsetas ta oma oskusi muusika kriitikuna. Abiellus Antonina Milyukovaga, kes oli 8 aastat noorem. Viimased aastad helilooja veetis Moskva piirkonnas, kus nüüd on tema memoriaalmuuseum. Suri 6. novembril 1893 koolerasse oma venna korteris. Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavaheta...
läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse
24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused, II: Jutud ja näidendid 1867 "Emajõe ööbik" 1967 "Väike luuleraamat" 1925 "Kogutud 1969 "Luuletused" luuletused" (tekstikriitiline väljaanne) 1978, 1993 "Mu isamaa on 1934 "Valitud laulud" minu arm" 1943 "Valitud 2005 "Löö, süda, õitsele!" luuletused" 1948 "Valik luulet"
kirjatöödest · "Ojamölder ja tema minia" · "Peru oma viimane Inka" · "Vainulilled" · "Emajõe ööbik" · Vanemuise seltsis oma näidendeid (1870 "Saaremaa onupoeg", 1871 "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE: · Juunis 1929 avati Pärnus Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. · Avamisjärgsel pidustusel Endla teatrimajas pidas Koidulast kõne Aino Kallas. · Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. · Eesti 100-kroonisel rahatähel oli kujutatud Lydia Koidulat. ISIKLIKKU: · Lydial oli kuus õde-venda · Tema tütred kasvasid Kroonlinnas saksa- ja venekeelses keskkonnas SURM: · Viini välisreisi ajal märkas naistearsti haridusega abikaasa Lydial esimesi rinnavähi märke. · Tol ajal oli see diagnoos surmadiagnoos, sest seal ravi päriselt ei olnud, võis ainult edasi lükata. · Võitlus vähivaluga tegi Koidulast
Tobrova külas on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu - Luikjärve talu. Talu mõned hooned on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud, s.o. u. 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega. Tüüpilise seto talu põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov, mis tekitab nn. kindlustalu (Tobrova tsasson... 2009). Aktiivsed muuseumid · Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum - Memoriaalkompleks koosneb kuuest hoonest ja avarast õuest. Väljapanek on neist viies: elumajas, kõrvalhoones, aidas ja tallis. Elumaja on sisustatud Fr. Kreutzwaldi, tema perekonna ja ajastu esemetega. 2 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 Kõrvalhoone ja aida kirjanduslik osa avab Kreutzwaldi loomingu raamatute, fotode ja
15 Eesti pealinna vaatamisväärsust 1. Aleksander Nevski katedraal 2. Bastionikäigud 3. Dominiiklaste Kloostri klausuur 4. Dominiiklaste Kloostri muuseum 5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti Muuseum 7. Pärnu vanalinn 8. Pärnu-Jaagupi Koolimuuseum 9. Pärnu-Jakobi kirik 10. Tallinna väravad 15 riiet minu kapis 1. Amisu 2. Cropp 3. Esprit 4. Fishbone 5. H&M 6. Lindex 7. Mango 8. Miss Sixty 9. Nike 10. Reserved 11. Seppälä 12. Terranova 13. Vero Moda 14. Vila 15. Zara Collection 15 toiduainet külmakapis 1. Hapukoor 2. Hapukurgid 3
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESUS EHITUSVIIMISTLUS Katre Kepp RENOVEERITUD HOONE PÄRNUS Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool.
pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Loomingu tugev isikupära ja selle harukordne väljendusjõud avaldusid juba tema õpinguajal kirjutatud teostes. R. Tobiase mälestuseks püstitati 1929. a. mälestussammas Haapsallu ning 1973. a. mälestuskivi Kullamaale. 1924. a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva puhul avati Käinas tema sünnimajas memoriaalmuuseum ja anti Tobiase nimi ka Kärdla muusikakoolile. Rudolf Tobias oli Eesti Estonia teatri hoone Tallinnas. helilooja.
üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873.aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 2 Ärkamisaja tegevus Pärast kooli lõpetamist abistas Lydia oma isa ajalehetöös nii Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis
Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Väga hästi kirjutatud luuletus kodumaast ja inimese mõtetest. Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Luuletus on murdes,mis muudab selle huvitavaks ja kaasahaaravaks. Üks paigake siin ilmas on,
Samuti on lesk pidevalt veendunud, et tal on mingi tõsine haigus, talle meeldib kollekteerida oma "haiguste" ladinakeelseid nimetusi ning siis nendega sõbrannade ees kelkida. Veidi ebaloogilise ning kummalise lõpplahendusega, kuid hirmnaljakas näidend. Muhu muuseum Koguva küla Muhu saarel sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal; Esimene ekspositsioon avati Juhan Smuuli sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal; 1973. aastal avati Juhan Smuuli memoriaalmuuseum, mis tollal oli Saaremaa muuseumi filiaal; Aastast 1990 kannab nime Muhu muuseum. Muhu muuseum Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Kasutatud kirjandus http://www.muhumuuseum.ee/Juhan-Smuul http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://kliimaks.blogspot.com/2013/04/juhan-smuul-polkovniku-lesk-ehk- arstid.html http://www.miksike
augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus: 1)Epner, L ;Metste,K; Olesk,S 2005 Vanem eesti kirjandus , Kirjastus Koolibri . 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Rudolf Tobias Kristo Ktt AT 11 Elulugu Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitd: esimese smfoonilise helit avamngu Julius Caesar (189Rudolf Tobias sndis kstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Kina koguduse ja Kullamaa koguduse kstrina. Tobiase noorplv mdus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tnav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps.[2] Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on silinud 1882. aastast, mil Tobias oli heksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, ppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti ke all klaverit.[1] Peale pinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gmnaasiumi (praegune Gustav...
"Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud" "Kodutohter" "Lembitu" "Paiklikud ennemuistsed jutud" "Tuletorn" 2 DR. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Nüüd seisab ajaloolises linnapargis lauluisale pühendatud
mälestuskivi Kullamaal. Avatud 26. mail 1973 5. Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool. Mälestustahvel kooli seinal (avatud 26. mail 1973.a.) 6. Rudolf Tobiase sünnimaja Hiiumaal Käinas 7. Rudolf Tobias. (ehitatud u.1839?). Memoriaalmuuseum Büst. (1975) avati 27. mail 1973.a. Teatri ja Muusikamuuseum 8. 50kroonine rahatäht. Kujundanud Vladimir Taiger. Eesti Pank (1995) Kasutatud kirjandus http://www.kaina.hiiumaa.ee/index.php?id=17 http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias http://www.emic.kul.ee/tobias/elulugu1.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=231&table http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tobias_evelin.htm
Ühteaeg habras ja mehine isamaalaulik süütas oma töö, vaimu ning sõnaga teatritule, Koidula oli teatrialgataja. Ta rajas oma kolme lavastusega kindla eesmärgi, laadi ja sõnaga teatri. Õigustatult nimetame seda Koidula teatriks, mille jõud pole niivõrd süütamises, kuivõrd sellest, et tuli jäi ilusti põlema. K. Kast ,,Teatritegijad, algatajad" lk 35-45 20 Lydia Koidula memoriaalmuuseum Pärnu Muuseumile(mille filiaal on Lydia Koidula memoriaalmuuseum) pani aluse 1896. aastal asutatud baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühendus Pärnu Muinasuurimise Selts (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft).Seltsi eesmärgiks oli kohaliku ajaloo uurimine ja talletamine.Nii annetuste kui ostude teel kasvanud kollektsioon otsustati muinasuurimise seltsi I peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada ka laiemale publikule. Lydia Koidula
..................................................................................................14 Luuletused....................................................................................................................... 16 Suhted rahvuslike tegelastega..........................................................................................19 Koidula ja teater...............................................................................................................22 Lydia Koidula memoriaalmuuseum................................................................................ 25 Perekond..........................................................................................................................27 100.- rahatäht...................................................................................................................29 Kokkuvõte....................................................................................................................... 30 Lõppsõna........
mida saad läbida 3,3 km, 6,9 km või 9 km retkedena. Rada kulgeb piki 10000 a tagasi tekkinud oose. Matkarada algab Kuresöödilt suundub Pariisi ja tuleb ringiga alguspunkti tagasi. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. (https://www.puhkaeestis.ee/et/neeruti-maastikukaitseala-matkarada) Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Seire (kas toimub ja keda/mida seiratakse?) Nitraaditundliku ala põhjavee seire ja põhjaveekogumite seire Määratlege võimalikud huvigrupid, kes on kaitseala kasutamisest huvitatud. Ala kirjelduse juures keskenduge oma objektile, aga naabruses (kuni 3 km) olevad objektid on olulised, kuid nö taust (turism, vaatamisväärsused jne) Kalamehed, ehitusmehed,
arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub Prnus. "Vanemuise" seltsis oma nidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Srane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lhtub philiselt vreeskujudest. Oma loominguperioodi vltel kirjutas ta 4 nidendit, 7 artiklit, 86 proosatd ja le 300 luuletuse Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejudu
läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Lydia Koidula suri 1886.aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Lydia Koidula oli oma aja suurkuju, romantiline isamaalaulik. Paljud tema luuletused on viisitatud, näiteks ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani", ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas.."), ,,Emasüda".Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Tema näidendeid ,,Saarema onupoeg", ,,Säärane mulk"
Ta nimetati Tartu ülikooli poolt audoktoriks. Tema kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 kokku kolmekümne viies köites. Oma viimaste köidete ilmumist Vilde kahjuks enam ise ei näinud, sest Eduard Vilde suri 26. detsembril aastal 1833. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides, mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimses elukohas, Tallinnas Kadriorus, asub memoriaalmuuseum. Ann Kulasalu 11. K
aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 aastal kolis ta Pärnusse, kus ta oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja. Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Jannsen andis 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees , mis ilmus Pärnus aastatel 18571886.
ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Koidula isa Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kihelkonnakoolis hakkas Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht.
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemus...
12. Kus ja kellena töötas Kreutzwald 44 aastat? Lõuna-Eesti väikelinnas Võrus, arstina. 13. Kuidas on Kreutzwald seotud uue kirjaviisiga? Ta asus uut kitjaviisi pooldavale seisukohale ja toetas seda järjekindlalt, kuni uus kirjaviis saavutas üldise poolehoiu. 14. Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum? Mälestusambad on Tallinnas, Tartus, Võrus ja Rakveres. Majas, kus ta Võrus elas ja oma tähtsamad teosed kirjutas, on tema memoriaalmuuseum. 15. Millised esteetilised vaatekohad (3) olid omased Kreutzwaldile? Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16. Kes on ,,Reinuvader Rebane" algupärandi autor? J. W. Goethe. 17. Mida tead Kreutzwaldi ,,Kilplastest"? Kreutzwald naeruvääristab kaasaegse Eesti elule omaseid nähtusi (kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi). Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu pilkab Kreutzwald igasugust vaimset piiratust. 18
,,igatsus" Ikka täidad minu mõtte, Igatsetud isamaa! Kas ei elades mul tõtte Tohi soovid sirguda? 1880 Kirjutas näidendi ,,kosjaviinad ehk kuidas tapiku pere laulupidule sai" Nende kodune keel Kroonlinnas oli Saka ja vene. 1882 halvenes järsult Koidula tervis. 11.08.1886 suri ta rinnavähki. Viimane luuletus, mille kirjutas oli ,,enne surma-Eestimaale" Hinges pisarates sulle Pärga püüdsin kududa Hõlmad lahti hoia mulle, hinge ilu-Eestimaa! Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. 60. Surmaaastapäeval toodi ta Tallinna metsakalmistule.
10.1918 kopsupõletikku ja maeti Berliini Wilmersdorfi kalmistule. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist maeti Tobiase põrm 7.06.1992 ümber tema kodukohta Kullamaale. Tema mälestuseks püstitati 1929. aastal mälestussammas Haapsallu (Roman Haavamägi) ning 1973. aastal paigaldati mälestuskivi Kullamaale (Aime Kuulbusch). 1924. a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva puhul 1973. a. mais avati Käinas tema sünnimajas memoriaalmuuseum. Samal aastal anti Tobiase nimi ka Kärdla muusikakoolile.
...............................................................................8 1.5. Eugen Kapp...............................................................................................................10 2. Suure-Jaani muusikafestival.............................................................................................13 3. Ilmatari selts.....................................................................................................................14 4. Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum........................................................................16 5. Küsitluse tulemused..........................................................................................................17 1. Teadlikus Kappidest..........................................................................................................17 1. Teadlikus Kappidest..........................................................................................................17 Kokkuvõte......................
Hoonestuse mitmekesisuse kõrval muudab Koguva kordumatuks külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste kiviaedadega. Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Peremeest hästi teeninud paat pandi tervena kiviaiale "vanaduspuhkust" pidama või põletati jaanitulel. Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhe...
1914. aastal alanud Esimene maailmasõda haaras ka Rudolf Tobiase sõjaväeteenistusse, kust ta aga varsti tervislikel põhjustel vabanes. 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku, nõrk tervis ei pidanud sõjaaja tingimustele vastu. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918. aastal Berliinis, jättes maha leinama naise nelja lapsega. Ta põrm sängitati 1. nov. 1918.a. linna surnuaeda Berlin Wilmersdofis, Berlinersrasse 100. Tobiase memoriaalmuuseum asub Käinas (1973); mälestussammas Haapsalus (R. Haavamägi, 1929), mälestusmärk Kullamaal. LOOMING Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne, sellele on iseloomulik meisterlik kontrapunktiline käsitlus; ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tema peamine tähtsus eesti muusikaajaloos ei seisne niivõrd muusikalis-ühiskondlikus ja kontserttegevuses,
arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 20 Lydia Koidula 21 Kasutatud kirjandus Koit http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/ http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_L%C3%BCdig http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Kuhlbars Maailma avastamine http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/ http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross Kaunimad laulud http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/ http://www
aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne Virumaa 25. august 1882 Tartu oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818 1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis
Naftat otsiti veel ka 1920.aastate algul, kuni otsijad tüdinesid. Rahvasuu räägib, et kõrgepalgalisele tööle värvatud kohalikud mehed olid aeg-ajalt ise puurauku õli kallanud, et tulusat tööd jätkuks. Kassari tähtsaimal teeristil seisab 3,5 m pronksi valatud Hiiumaa rahvajuttude vägilane Leiger, kes kunagi olevat 3 km pikkuse neeme koos oma poja Antsuga valmis ehitanud. Nimelt oodati külla Leigri venda Tõllu ja tahetud tal tulek Saaremaalt lihtsamaks teha. 14.Rudolf Tobiase memoriaalmuuseum Emmaste vallas Käina alevikus asuv arvatavalt 1839.a ehitatud köstrimaja (joonis 10.) on Eestis üks vanemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selles majas sündis ka 29.mail 1873.a köstri ja orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias (joonis 11.). Esimesed muusikaõpetused ja katsed komponeerimises said teoks just nende seinte vahel. Nii Rudolfi isa kui ka isaisa olid mõlemad Käina köstrid
Tartu ülikool nimetas ta audoktoriks. Vilde kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 33 köites, sisaldades kokku 7500 lk. Viimaste köidete ilmumist Vilde ise enam ei näinud. Kirjanik suri 26. detsembril 1933 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides. Mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimases elukohas Tallinnas Kadriorus asub memoriaalmuuseum. ,,Pisuhänd" Eduard Vilde LAURA. Ma võiksin sulle midagi anda - midagi otse elust - - ilusa väikese episoodi - SANDER. Mis see siis on? LAURA. Ma pidin saama mõne päeva eest surma - SANDER. Naa, see poleks mitte iseäranis ilus olnud! LAURA. Ei, aga kuidas mind päästeti. SANDER. Sa kõneled ikka tõtt? Sellest pole sa meile veel sõnagi lausunud. LAURA. Ei. (Viivitamisi.) On asju, mida tahaks omale hoida. Nagu sina enda loomisrõõmu. SANDER. Soo, soo
· Riga (1975) MUUSEUMID · 200 muuseumi · Esimene Riia Ajaloo ja Laevanduse muuseum (1773) · Läti Sõjamuuseum o 1916.a I MS o 1957. Revolutsioonimuuseum o 1990.a taastatud · Läti Okupatsioonimuuseum (1993) · Kalna Kaibeni, Cesise vald Esimene Läti memoriaalmuuseum · Spridisi A.Brigadere muuseum · Braki R. Blaumanise kodu · Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum (1924) o 87,66 ha o Jugla järve ääres o 118 ajaloolist hoonet STARO RIGA · Valguse festival Riia särab · Õhtul, kesklinnas · 2008 90. Vabariigi aastapäev
Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. 27 Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed Raamatud
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
1933–1945. Juudid moodustasid suurema osa ohvritest — neid tapeti 6 miljonit. Rassilistel, etnilistel või rahvuslikel põhjustel oli kavas hävitada mustlased, puuetega inimesed ja poolakad. Natsliku türannia all tapeti või kannatasid ränka survet veel miljonid inimesed, nende hulgas homoseksuaalid, Jehoova tunnistajad, nõukogude sõjavangid ja poliitilised teisitimõtlejad. Ameerika Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseum, Washington, D.C., USA Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
