Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu.
muutlikkuse eri vormid · Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine: Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemiseviis, mille korral organism pärineb ühe vanema mingit kehaosa. · Alleel- geen: Alleel on ühe geeni erivorm, mis määrab ära organismi ühe tunnuse · dominantne alleel retsessiivne alleel: Dominantne alleel otsustab ära inimese tunnused retsessiivse alleeli üle. · Kromosoomid- rakutuum: Rakutuum on membraanidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid · DNA kromosoom: DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. · pärilik muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Kombinatiivne muutlikus on päriliku muutlikkuse alal liik. · Homosügootsus heterosügootsus: Mõlemad on geenipaari seisund. · Genotüüp- fenotüüp: Fenotüüp on isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest
põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosüüm- Ühekorde membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule ja rakustruktuure. Mitokonder- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse ATP-d. Plastiid- Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmntide sisalduse alusel eristatakse kloo-, kromo-, leikoplaste. Vakuool- Peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraanidega ümbritsetud põiekestest. Eelkõige taimeraku veemahutid, täidab ka seedeorgani ülesandeid. Plasmiid-Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavaa lagudada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. 7. 8.Tsütoplasma koosneb, rakuvedelikust, valkudest, mikrotuublitest ning rakuorganellidest. Tsütoplasma on raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 9
Mis on nanokäsn? NANOKÄSN ON BIOMIMIKAALNE vahend, mis toimib mürgi peibutisena elusorganismis Millest nanokäsn koosneb? KOOSTIS: Polümeersetest nanoosakestest kest Pakitud erütrotsüütide rakumembraani segmentidesse d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis - muudavad rakkude läbilaskevõimet NB! PFT-de atakk on põhinakkusmehhanism bakteriaalsetes infektsioonides. Nanokäsna toimemehhanism
Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks
kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud(vasar,alasi ja jalus), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas. 6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Poolringkanalid on kolm erinevas asendis olevat lookjat kanalit. Kõik kanalid asetsevad kolmel üksteise suhtes täisnurga all paiknevatel tasapindadel. 8. Inimese maitsmiselundiks on keel. Keele peal on hulgaliselt keelenäsasid, mille külgedel ja tipus asuvad maitsmispungad.
koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid. · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. · Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. · Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest
silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses: Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Põhjustavad mitmeid seenhaigusi, sest nad on heterotroofid. Põhjustavad nahahaigusi, taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu ja ka elusaid puid. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokaürootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad pärast pooldumist seotuks ja moodustavad kogumikke või ahelaid. Vaatamata sellele on nad siiski üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus: Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Membraanist väljapoole jääb kest, mis koosneb
valgust, pole membraane, kõige väiksem Lüsosoomid Ühekordse membraaniga põieke ainete lagundaja, tagab ainevahetuse nälgimisel Golgi kompleks Koosneb: membraanidega ümbritsetud *Osaleb rakumembraani põiekesed, tsisternikesed, neid ühendavad moodustumisel kanalid *valkude ümbertöötlemine, pakkimine
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid ( pro- ja eukarüootseid ) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate
alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed
9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. -on raku tugi- ja liikumissüsteem -koosneb niitjatest valkudest, valgu molekulidest -tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus. V: DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta looma-, taime-,seene- ja bakterirakku. V: Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk karüootide rühma.Seened on eukarüootsed ja heterotroofsed. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. 12. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. V: Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid
Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODID eeltuumsed, millel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed e. membraanidega ümbritsetud organellid (nt. bakterid) EUKARÜOODID päristuumsed, esineb konkreetne piiritletud rakutuum ning membraansed organellid (nt. taimed, loomad, seened ja protistid algloomad ja vetikad) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraan kõik rakud on ümbritsetud membraaniga, mis on kahekihiline 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest 2. membraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ning väliskeskkonna
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid
Naha punetus ja ketendus! Varbaküünte, harvem sõrmeküünte, all -> nakatunud küüs muutub alt valgeks ja elutuks. - Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. - Väävlik elab lehtpuude tüvedel. Tema elutegevuse tulemusena kujuneb puudel südamemädanik. - Majavamm levib kiiresti niisketes puitkonstruktsioonides. Bakterid - Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. -
Polüsoom- ribosoomide kogum Mood tuumakeses, liiguvad millelt sünteesitakse sama valgu tsütoplasmasse ja kiniituvad molekule. karedale ER-le GOLGI KOMPLEKS Koosneb sistermikestest, Jõuab lõpuni valkude põiekestest ja kanalikestest, mis töötlemine. Valgud pkaitakse on ümbritsetud membraanidega lüsosoomidesse. Osaleb rakumembraani taastumises. Osaleb taimerakkudes rakukesta moodustamisel. MITOKONDER Raku varustamine energiaga. Nad paljunevad pooldudes.
energiaallikas Tsütoskelett Päristuumne raku Raku tugi ja liikumissüsteem tsütoplasmat läbiv valkude võrgustik Tsütoplasma Raku poolvedel sisu – Liidab kõik organellid valgulistest fibriididest ühtseks tervikuks, võimaldab koosnev rakuvaheaine liikumist Rakutuum Membraanidega piiritletud Säilitleda ja edasi anda päristuumse raku osa, milles geneetilist infot. Juhtida raku asuvad kromosoomid. Keskel elutegevust. on tuumake. Kromosoomid Niitjas nukleoproteiidne DNA ja valgu molekulide organell kompleks(nukleoprotiin) Tsütoplasmavõrgustik Membraanse ehitusega, Karedas valkude süntees ja
Siledapinnalise ER-i ülesanded: toimub varusuhkrute süntees; lipiidide süntees; lihasrakkudes paikneb Ca 2+ varu. Karedapinnalise ER-i ülesanne (pinnal asuvad ribosoomid): valkude süntees. b) ribosoomid sisaldavad rRNA-d ja valke, kuid membraane pole. Ülesanne: valkude süntees. (Polüsoom ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga) c) Golgi kompleks koosneb membraanidega ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest. Siia liiguvad ained ER-st. Ülesanded: toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine; moodustab lüsosoome; osaleb rakumembraani moodustamisel. d) lüsosoomid ühekihilise membraaniga kaetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Ülesanded: lagundavad mittevajalikud raku osad; seal toimub rakusisene seedimine; lagundavad rakku sattunud
sugukromod) 3.4 Rakumembraan Rakumembraan hoiab rakku koos, eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku kahjulikke mõjutuste eest ja ühendab omavahel rakke. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest, valkudest ja kolesteroolist. Fosfolipiide kaks kihti, valgud nende vahel või peal. Tsütoplasmat läbivad membraanidest moodustunud kanalikesed, kust mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka tuum ja mitmed rakuorganellid. Aktiivse transpordi jaoks kulutab rakk energiat. Passiivne transport ei kuluta energiat. Passiivne transport on ained mis liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool, kui membraani koostisse kuuluvate valkudel on kanalikesed ja selle kaudu toimub väikeste molekulide liikumine ja protsessiks ei kulutata energiat on see passiivne.
Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. See
Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasma ümbritseb rakutuuma, on koostiselt poolvedel ning seal paiknevad membraanidega ümbritsetud moodustised organellid. Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik (koosneb arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained, pinnal sünteesitakse mitmesuguseid aineid), mitokondrid (varustavad rakku energiaga, võivad olla erineva kujuga, hulk suureneb raku intensiivse talitluse puhul), ribosoomid (kõige vaiksemad organellid, milles sünteesitakse valgud), lüsosoomid (membraaniga
pH langusega endosoomis kaasneb reoviiruse virioni valkude proteolüüs raku happeliste proteaaside poolt: 1) 3 valgu degradeerumine; 2) valk 1 eraldub partiklist; 3) µ1C valgu protsessing -produktiks. Proteolüüsi tulemusena moodustuvad virionist partiklid, mis on väga sarnased ISVP-dele. Proteolüüs on vajalik (selle puudumisel on infektsioon blokeeritud), kuna selle käigus toimub virionide aktiveerumine, mis on omakorda tarvilik interaktsiooniks endosoomi membraanidega ja viiruse sisenemiseks tsütoplasmasse. Mõningatel juhtudel võib vastav proteolüüs toimuda ka väljaspool rakku (selle võib kunstlikult läbi viia ka in vitro). Selliselt töödeldud viirus suudab tungida rakku ilma endotsütoosita (otse 10 LIISI KINK
2. Tsentrosoom koosneb kahest risti olevast tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom. Tsentrosoomist tulevad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoomid lahti. Bakteritel ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoomi pole. 3. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju 4. Vibur on kõikide loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel Bakterid On eeltuumsed ehk prokarüoodid, bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja teised membraanidega organellid (Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, kloroplastid, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett) On mikroskoopiliste mõõdetega, kuigi jäävad mõnikord pärast pooldumist kokku ja moodustavad kogumikke, on üherakulised. Neid elab peaaegu igas elukeskkonnas On enamasti ümbritsetud ühe rakumembraaniga, koosneb valkudest ja lipiididest.
membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele. Poolringkanalid milles on vedelik asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Vedelik hakkab liikuma igaljuhul
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6
Lisaks karedapinnalisele tsütoplasmavõrgustikule ka vabalt tsütoplasmas. Ribosoomide kogu, mis on seotud ühte tüüpi valkude tootmisega, moodustab polüsoomi (ühe mrnaga) Golgi kompleks membraansüsteem, mis meenutab põiekeste ja kanalite kogumit (nagu radiaatoriribid) Koosneb üksteise kohal paiknevatest kanalitest ja nendest eralduvatest põiekestest, avastati 1898. A. Taimerakkudes kutsutakse diktüosoomideks. Taimerakkudes on neid rohkem kui loomses. Membraanidega ümbritsetud kõik kanalid. Ülesanded: * valkude lõplik töötlemine ja pakkimine * lüsosoomide teke * rakumembraani tootmine Lüsosoomid, avastati 1951, Ülesandeks lagundamine. Eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga, Nimetatakse primaarseteks lüsosoomideks > ühineb toiduosakesega >moodustub sekundaarne lüsosoom > > toimub ainete lagunemine, sekundaarne lüsosoom viib jäägid raku pinnale.
Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. http://www.genomics.ee/ Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Tsütoplasma võrgustik võib olla sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Väga olulised raku organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad
Kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Vastavalt rakutuuma olemasolule eristatakse eel- ja päristuumseid (pro- ja eukarüootseid) rakke. Sellest tulenevalt jaotatakse ka organismid pro- ja eukarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Viimase karüoplasmas asuvad kromosoomid, milles paikneb raku pärilik info. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid
Passiivne: · Kanalivalgud · Kandjavalgud Aktiivne: · Pumbad : P-klassi pumbad (lokaliseerunud plasmalemmis, koostises sageli kaks valku üks viib transporti läbi ja teine reguleerib selle kiirust) Näiteks : H+-ATPaas; K+/Na+-ATPaas; Ca2+- ATPaas V-klassi pumbad (seotud vesiikulite membraanidega, pumpavad ainult prootoneid! tsütosoolist vesiikuli sisse) Esinevad Golgi kompleksi vesiikulites, lüsosoomides, vakuoolides, tonoplastides. F-klassi pumbad (töötavad ,,tagurpidi" võrreldes eelmise kahega, lasevad prootoneid läbi, sünteesitake ATPd struktuuri muutuste tõttu) Esinevad mitokondrite sisemembraanis,
Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. 5. BAKTERID : Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid
8 tundub lindilt kuulatuna iseenda hääl harjumatu ja võõras. Tavaelus kuuleb inimene oma häält niinimetatud luukuulmise kaudu. 3.5 Labürindid Põhiline osa sisekõrvast poolringkanalid, esik ja tigu asuvad koljus niinimetatud luulabürindis. Suuremat osa luulabürindis täidab vedelik perilümf, mis keemiliselt koostiselt sarnaneb pea- ja seljaaju ümbritseva ajuvedelikuga. Luulabürindist seespool on membraanidega eraldunud kilelabürint, milles sisaldub endolümf (seda ümbritseb perilümf). Poolringkanalites paiknevad neist peenemad poolringjuhad ja nende ampullitaolistes laiendites on kuplikujuliselt sültja massiga kattunud poolkuujates harjades ärritusi vastuvõttev epiteel. 3.6 Ampullid Poolringjuha lõpus kumerduvad ampullid sisaldavad mikroskoopiliste karvakestega harjasid, mida katab sültjas kuppel (cupula). Kui inimene end liigutab, tekib endolümfi ja karvakeste
kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed organellid. Ainete transpordis eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained läbivad membraani difusiooni või osmoosi teel, näiteks vesi, gaasid ja etanool (passiivne transport). Osa membraani koostisesse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja
aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid ja orgaanilised happed. Tsütoplasmas on ka kõik biopolümeerid valgud, nukleiinhapped. Peale selle on veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad. Enamasti neid ei näe, sest nad on peeneteks niitideks lahti harutatud. Neid on näha ainult rakujagunemise ajal, sest siis pakitakse nad niivõrd kokku, et neid on võimalik eraldada. Tuumas on tuumakesed, kus toimub aktiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda. 8. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditisiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. lk76 1. Enamiks baktereid on mõõtmetelt väga väikesed. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. 2. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. 3. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kkaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest. membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Viimane koosneb valdavalt polüsahhariididest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel on kest kaetud karvakestega või mitme viburiga. 4
kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi; II jagunemise tulemusena tekib ühest II järku spermatotsüüdist 2 spermatiidi, milles kummaski on 23 1-kromatiidilist kromosoomi. Formeerumine Selle etapi tulemusena omandab spermatiid spermatosoidi ehituse ja kuju: viburi ehk saba formeerumine; suur hulk tsütoplasmat eemaldatakse rakust; tekib akrosoom. See on spermatosoidi pea osas olev membraanidega piiritletud hüdrolüüsitud ensüümide kompleks. 2 OVOGENEES emasugurakkude areng Ovogenees on kõrgdiferentseerunud (viljastumisvõimelise) munaraku valmimine. Algus ja lõpp: algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani. Tingimused: toimub kehatemperatuuril. Toimumiskoht: munasarjades Tekivad: kord kuus üks munarakk Kestus: 48 h Eristatakse 3 etappi:
Liike arv on: (x) 5000-5500; () 150-200; () 15000-25000; () ¨ule 100000 Stramenopiilid Flagellatsioon. Tüüpiline heterokontne flagellatsioon: () üks vibur, suunatud ettepoole; () viburipärg raku eesosa ümber; (x) üks pikk karvakestega vibur on suunatud ettepoole, teine sile ja lühem on suunatud tahapoole; (x) kaks viburit mis on eri pikkusega; () neli viburit mis on kaetud orgaaniliste soomustega Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c Kloroplast on ümbritsetud membraanidega, mida on: () 1; () 2; () 3; (x) 4; () 5 3 Stramenopiilide hulka kuuluvad järgmised vetikate rühmad: (x) Chrysophyceae (kodvetikad); (x) Xantophyceae (eriviburvetikad) ; (x) Eustigmatophyceae; (x) Bacillariophyceae (ränivtikad) ; (x) Raphidiophyceae; (x) Phaeophycea (pruunvetikad) ; () Euglenophyceae; () Chlorophyceae; () Cryptophyceae; () Dinophyceae; () Cyanophyceae
● moodustavad laguahelaid ● oluline osa mulla kujundamisel ● osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli- looduslikes ringetes bakterite tähtsus inimesele: ● jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. ● asustavad seedeelundkonda Mille poolest on bakterrakk lihtsama ehitusega? Neil puudub membraanidega piiritletud rakutuum, Golgi kompleks, lüsosoomid
Membraanilipiidide flip-flop tähendab nende hüppamist ühelt küljelt teisele läbi membraani. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele, peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel 88. Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? b) taimeraku plasmamembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid
Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks
° Põhjustavad seenhaigusi teistest organismidest vajalikke aineid. ° Suudavad lõhustada keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. > tselluloos, ligniin. (põhjustavad taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu, paberit jne) > Puudel kahjustavad elusaid puid. ° Seentega seonduvaid portsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. Prokarüootne rakk 3.9 Bakterid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti moodustavad rakukogumikke või ahelaid. Üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus ° Väliskuju alusel eristatakse: > Kerabakterid e kokid > pulkbakterid e batsillid > spiraalsed bakterid e spirillid > keeritsbakterid e spiroheedid
29. Klaviatuur ja selle standardid. Tavaliselt 101-102 klahvi, sülearvutitel 85-86, enamus klaviatuure tuntakse kasutatavate tähepaigutuste järgi USA klaviatuurideks kuid paljudes maades oma kohaliku tähestiku järgi. Jagatakse XT Keyboard, AT Standard, AT Enhanced (hetkel kasutusel) Mäkkidel ADB standard (jagatakse 2heks: tavaline ja laiendatud, laiendatud 15 lisafunk nupu) Klaviatuuri tähestiku jagatakse: 1)QWERTY 2)DVORAK Ehituslikud erinevused: mehhanilise membraanidega, kummi membraanidega 30. Kõvaketaste liigid ja nende parameetrid. Pöörlemiskiirus 4200/5400/7200/10000/15000 rpm Liides IDE/SATA/SCSI/SAS Mahutavus MB/GBTB/PT Cache MB Failisüsteem FAT16/FAT32/NTFS/EXT3 Füüsilised mõõtmed 3 ½, 2 ½, 5 1/4 . Esimene ketas oli ERA110, mahutas 125000 baiti Esimene salvestusüsteem oli RAMAC mis oli võimeline salvestama 5mb infot Olulised parameetrid: üks näitaja on plaatide pöörlemiskiirus (kettaseadme jõudlus, sest see mõjutab otseselt latentsusega)
Membraani paksus on 0,01 nanomeetrit. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste Rakumembraan koosneb: fosfolipiidid (2 kihti) ja nende vahel on valgud, välispinnal paiknevad süsivesikud, membraanid sisaldavad ka kolesterooli. Päristuumsete rakkude sisemuses on samuti membraanseid struktuure. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid: *kaitsefunktsioon välismõjude eest *ümbritseb rakku ja säilitab raku kuju *väliskeskkonna ja sisekeskkonna eristamine *osa loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni *fagotsütoos selle käigus satuvad tahked ained organismi
rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või
Saadakse vajalik valk ja in terveneb, sest norm geen on avaldunud. Seda nim geeniteraapiaks. 40. Bakteriraku ehitus. Kerajad, niitjad või kruvikujulised. Ümbritsetud 1 või 2 valkudest ja lipiididest koosneva membraaniga ja peam polüsahhariididest kestaga, mis täidab kaitsefn-i. Kaetud karvakestega või viburitega. Lisaks kestale esineb osadel bakteritel ka limakapsel, mis on nii kaitseks kui ka hõlbustab liikumist. Puudub membraanidega piiritletud tuum, selle asemel tuumapk, milles 1 rõngaskromosoom (DNA) ja plasmiidid (sisaldavad geene, mis vajalikud ensüümide sünteesiks). Organellidest on bakteril vaid ribosoomid, gaasivakuool. 41. Bakterite kasv ja paljunemine. Paljunevad pooldumisega, millele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Toituvad org ainest, mida lagundavad ensüümide abil. Vahetult enne jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub,
· Tooge kand- ja kottseente näiteid.Puravik, riisikas ja pintselhallik · Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Rakuvaheseinad puuduvad, kitiinist rakukest · Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Lagundajad. · Missugust kahju toovad seened looduses? Hallitus, seenhaigused · Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimestele. Majavamm, nahahaigused. · Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Pärm BAKTERID · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. · Üherakulised organismid · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga(koosneb valkudest ja lipiididest) · Kest: koosneb polüsahhariididest, on ka valke ja liitlipiide. Ei ole nii jäik, võimaldab suuremaks kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel kaetud karvakestega(kinnituvad pindadele), teistel varustatud 1 või mitme viburiga(liiguvad)
Seened hangivad suure osa eluks vajalikke aineid teistest organismidest ning võivad sellega põhjust. seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keem. ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba (nt tselluloos) äärmiselt olumile looduses toimuva aineringi seisukohalt. Seened kahjust. tarbepuitu jms. Seentega seond. protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstustes, meditsiinis, loomakasvatuses, kaskkonnakaitses jm. 1.9. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. Bakterid saavad elada üksikult ent tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodust. rakukogumikke või eri pikkusega ahelaid (vaatamata sellele on siiski üherakulised organismid). MISSUGUSE EHITUSEGA ON BAKTERIRAKU ÜMBRISED? Enamik baktereid on ümbrits. ühe rakumembraaniga, kuid osadel ka kaks membraani. Mambraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse
Võivad tekkida toksilised CI- org. ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. ,,süvapuhastus". loonvahetus: NH+4 ioonid seotakse kationiitidega, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniaagi lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. Ammoniaagi degaseerimine: selle õhuga väljapuhumine veest, pH 10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10,
erinevaid geene 41. Milline loetelu on õige lähtudes DNA kokkupakkimise keerukusastme suurenemisest? Nukleosoom 30nm ,,kromatiin" tellingutel u kinnitunud DNA lingid 42. C4 taimed võivad fotosünteesida ilma fotorespiratsiooni toimumiseta, sest C4 tsükkel tõstab CO2 kontsentratsiooni pärja rakkudes TEST 5 1. Milline nimetatud hingamise protsessidest on kõige tihedamalt seotud rakusiseste membraanidega? Oksüdatiivne fosforüleerimine 2. Millisel protsessil põhineb oksüdatiivne fosforüleerumine mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA-s)? prootonite liikumapaneval jõul 3. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektr aksept mitETA lõpus 4. Kui palju hapniku molekule on vaja ühe glükoosimolekuli täielikuks oksüdeerumiseks hingamisprotsessis? 6 5
annaabi.ee 
