23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 2 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused
● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa
võidu pidanuks saama. Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus) 2004-2008 Eesti meister Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha. Tema saavutused: 2004 Ateena olümpiamängudel 3. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 3. koht 2001 Pekingi universiaadil 1. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 4.koht
ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu
See andis Bondarenkole usu ja lootuse veelgi kõrgemale hüpata. Andekat atleeti märkas eestlasest kergejõustikumänedzer Aivar Karotamm. Nad asusid koostööd tegema alates augustist 2006. 2007nda aasta talve hooaeg oli väga lubav, sest Bohdan tegi endale uue isikliku rekordi siseruumis hüppamises 2.25 meetrit. Tema ebaõnneks hakkasid teda vaevama erinevad vigastused jalgades ja põlvedes. Ta tahtis vahele jätta suvehooaja, kuid oli valmis aitama Ukraina tiimi Euroopa Noorte Meistrivõistlustel Hengelos kus ta oli võimaline hüppama vaid 2.14 meetrit finaalvõistlustel ja sai sellega 9nda koha. Tulemustest pettununda üritas Bondarenko leida põhjuse oma probleemidele. Ta küsis oma treenerilt teha kokkuvõte ta treeningplaani kohta, kuid pärast mõnda tüli treeneriga tulevikuplaanide kohta, Bohdan kavatses lõpetada koostöö Yevgeniy Nikitiniga ja vahetada treenerit. 2007nda aasta suve lõpus läks ta treenima oma isa alla.
sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47
kõndis 15km Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. 1929 . aasta Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). 1930. aasta Veebruaris Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas ta taas Luigale ja Viikbergile. Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. (Peagi siirdus Kristjan tööle raualattu "Venn. Popov ja Poeg".)
Johannes Kotkas Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N
Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja peatselt hakkas tõsiselt harrastama VTK- mitmevõistlust, mis tollal Eestis laineid lõi. Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht-teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi
23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 13 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused
Pärnu Saalihokiklubi (80179616), Spordiklubi Saku Fortuna (80198453), Spordiklubi Triumf (80213968), Spordiklubi Sinimäe (80013962) ja SK Favoriit (80221904). Harrastajate arv klubides 2004. a. riikliku statistika järgi on 1378 inimest (2003.a oli sama näitaja 1023 in, juurdekasv aastaga 34,7%), neist naisi on 317 ( 224 in, 41,5%) ja alla 18- a. noori 699 (520 in, 34,4%). Harrastajate üldarv on hinnanguliselt ligikaudu 3000. XII Eesti meistrivõistlustel osaleb 7 meeskonda meistriliigas, 12 esiliigas ja 9 teises liigas. Lisaks 9 esindust V Eesti naiste meistrivõistlustel ja 21 noortesarjades (U'19 4 meeskonda, U'17 5, U'15 6, U'13 6). Mängijate arv meistriliigas on 144, esiliigas 204, teises liigas 157 ja naiste liigas 135. Lisades siia veel ligikaudu 300 noormängijat, saame meistrivõistlustel mängijate üldarvuks 940. Eesti meistrivõistluste peakohtunik on Meelis Aab.
(Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34)
Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena
sanghobusel, pikihüppe üle hobuse ja vabaharjutusi, naised harjutusi poomil, eri kõrgusega rööbaspuudel, harkhüppe risti üle kitse ja vabaharjutusi. Olümpiamängudel aastast 1896, maailma Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil. Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas ja Euroopa meistrivõistlustel aastast 1903 ja 1955. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist"
erinevatel krossiradadel. Esimene ja õnnestunud katse tehti 1968. Aastal. Võistlus paikadeks valiti kuus krossirada. Kõikides masinaklassides võisteldi kolmel etapil. Naised, noored ja mehed 350 cm3 soolo ja sama kubatuuriga külgvankriga mootorratastel võistlesid Kohtla-Järvel, Lelles ja Kundas. Sõidud noorte 175-, meeste 125-,175-,250- ja 500- kuubikulistel masinatel korraldati Võrus, Valgas ja Viljandis. Meistrivõistlustel oli esimene etapp 4.Mail ja viimane 1.Septembril. Analoogset võistlussüsteemi kasutati ka mitmel järgneval aastal, siis jäeti need võistluste rohkuse tõttu ära ja mindi tagasi vana süsteemi juurde 7 Kõikide suuremate meie vabariigis toimunud krosside jaoks hakati valmistama võistluskavasi. Need, massitiraazis trükitud väljaanded olid motosõpradele suureks abiks võistluste
Rebekka Vainov 10b Kes ta on ? Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel
ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett)
Meestest tuli kaheksandat korda meistriks Kristjan Lasn ja naistest seitsmendat korda Veera Nõmmik. 1945 -pärast sõjast tingitud pausi mängiti esmakordselt Eesti NSV meistrivõistlused. 1945 -Ottomar Alas tuli esimese eestlasena NSV Liidu meistriks. Ta võitis koos Tatjana Nalimovaga segapaarismängu. 1958 -Toomas Leius tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks. 1961-Eesti tõusis NSV Liidu juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. aasta rahvaste spartakiaadil ja 1965. aasta võistkondlikel meistrivõistlustel. Kõigil juhtudel juhendas Eesti koondist Evald Kree. 1965 -Eesti võitis NSV Liidu meistrivõistlustel esmakordselt mõlemad üksikmängukullad Toomas Leius ja Tiiu Soome. Sama kordasid kolm aastat hiljem Leius ja Tiiu Kivi. 1987 -Andres Võsand tõi Eestile segapaarismängus viimase meistritiitli NSV Liidust.
Panama kaugushüppaja. Ta on Olümpiavõitja ja Panama esimene Olümpiamedali omanik. Saladino on 176 cm pikk ja kaalub 70 kg. 2. Tee tippu Noorena harrastas Saladino kergejõustiku kõrvalt ka pesapalli, kuid siiski jäi ta kergejõustiku juurde. Tema esimene treener oli endine pikamaajooksja Florencio Aguilar, kes avastas tema talendi kaugushüppajana. Esimestel rahvusvahelistel võistlustel Guatemalas 2002. aastal hüppas ta 7.51, sai Barbadoses Kesk-Ameerika ja Kariibi noort meistrivõistlustel pronksi tulemusega 7.39, kuid pidi pettuma Jamaicas Kindstonis peetud noorte maailmameistrivõistlustel, mitte jõudmise pärast finaali. 2003. aastal võitis ta Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel pronksmedali tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi. Olümpiamängude ajal pakuti talle võimalust
52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses
kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral. Parimad tulemused:25-m ujulas vabalt 50m 22,32 (1993), 100m 49,38 (1998) ja 200m 1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2.03,63 (1993); 50m-m ujulas vabalt 50m 22,65 (2000), 100m 50,78 (1993) ja 200m 1.56,39 (1991), selili 50m
olümpia suurimad staarid nii on üle maailma tuntud näiteks mitmekordsete olümpiavõitjate Nadia Comneci ja Olga Korbuti nimed, valgevenelane Vitali Stserbo võitis 1992. aastal Barcelona olümpial kokku kuus kuldmedalit ning kõigi aegade olümpiamängude medalirekord kuulub Larissa Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit
Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos. · Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla. · NSVL meistrivõistlustel 1972 võitis ta teatesuusatamises pronksi. Aastatel 19711974 sai ta NSVL juunioride meistrivõistlustel kokku kolm kulda ja ühe pronksmedali. · Eesti meistrivõistlustel sai aastatel 19701984 20 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda ja 2 hõbedat. Juunioride meistrivõistluste saavutused ja saavutused olümpiamängudel Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud: kaks kuldmedalit (1997
17- aastaselt võis Aun võrrelda end vabariigi tugevmate spordimeestega, 18-aastaselt rakendas ta juba klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna-Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist- lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale. Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu- si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli
Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit
aastal. Nõmme Nooremaja õuel asuv ringrada on vastav rahvusvahelistele nõuetele. 1999. aastal peeti siin 48. Euroopa Meistrivõistlused, millest võtsid edukalt osa ka NNM automudelismi õpilased. 2001.aastal kinnitati järgmiseks kiirusautomudelite Maailma Meistrivõistluste korraldajaks Eesti Automudelispordi Klubi ja kohaks Tallinna Nõmme Noortemaja ringrada. Saavutused Nii head aastat kui 2001.a. ei osanud Nõmme Noortemaja automudelistid ette kujutada, sest Eesti Noorte Meistrivõistlustel võitsid NNM noored automudelistid kuuest võistlusklassist viis. Rootsis Örebros toimunud Euroopa Meistrivõistlustelt toodi 3 medalit, võistkondlik III koht ja ka rändkarikas "Europokaal". Paremaks läks olukord sportlikult veelgi 7.-9. septembril Maailma Meistrivõistlustel New Yorgis, kus väljajagatud 15 medalist toodi Eestisse 5 medalit. Sellist saavutust ei ole Eestis ühegi teise ala sportlased suutnud saavutada. Eesmärk ja võimalused
koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht, Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988- 2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral · Elina Partõka-2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a. tulnud vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumistes 14 korda suvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh
võistlejatele ( kevad 2006 ja sügis 2007 hoooaeg) Soome tõsielusarjades : Suurin pudottaja, Soome versioon Suurim kaotaja koos ujuja Jani Sievineniga.Eva Wahlström's raamat Lite räcker inte tuli välja - August 2007. . Eesti poksijad Elmar Adelmann (ka Adelman; 26. juuli 1908; Tallinn surma-aeg ja -koht on teadmata) oli eesti poksija.Adelmann oli 1934. aasta Eesti meister raskekaalus (üle 79,4 kg).Adelmann osales raskekaalus (üle 79,4 kg) IV Euroopa meistrivõistlustel 1934. aastal Budapestis, kuid kaotas oma esimese kohtumise nokaudiga esimeses raundis. Tema vastane Herbert Runge (Saksamaa) sai hiljem II koha ning oli Berliini olümpiamängudel 1936. aastal raskekaalu (üle 79,4 kg) olümpiavõitja. Peeter Semjonov (sündinud 2. veebruar 1936, Tallinn) on Eesti poksija.Semjonov poksis aastatel 19541959 Tallinna "Tööjõureservides", kus tema treener oli Martin Linnamägi.Semjonov oli raskekaalus (üle 81 kg) Eesti NSV meister (1955)
Ateena olümpiamängudel saavutas ta 200 m vabaujumises 28. koha. Pekingi olümpiamängudel püstitas 200 meetri vabaujumises uueks Eesti rekordiks 2.00,64. Selle ajaga jäi ta kokkuvõttes jagama 28.29. kohta TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina Partõka 200 m vabaujumises 20. koha ja 100 m vabaujumises 16. koha. · 2004. aastal Madridis toimunud ujumise Euroopa meistrivõistlustel saavutas ta 200 m vabaujumises 14. koha. · 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Elina 200 m vabaujumises 41. koha. ELULUGU (LÜHIDALT): Sündinud 2. augustil 1983 KohtlaJärvel. Tema treeneriteks on ema Tatjana ja isa Valentin. Pdi kolmeaastasena äärepealt ära uppuma ja kartis kaua aega kohutavalt vett. Nüüd on neiu aga Eesti naisujujate esinumber.
mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014. aasta meessportlaseks.
Kuigi tulevane kuulsus harrastas kogu oma poisipõlve mitmesugust jõukatsumist, valmistades Varblas koos teistega koos isegi maadlusmati. Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses . Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi, siis hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid
saavutas teise ja Kaimar teise koha. Kõige raskemad võistlused olid Koerus, kus peeti võistlusi 2 päeva järjest. Esimene päev toimusid kehalised katsed ja teisel päeval vabamaadlus võistlused. Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast. Sumo võistlustest võtisd osa 5 last : Kardo Kiis, Kunnar Aun, Kaarel Täht, Kuldar Asu ja Tiia-Linda Purge. Suur tänu meie toetajatele ja eriti Urmas Aunile, kes laenas oma transporti ja Kirivere koolile. Infoks : 10ndal veebruaril toimub Võhmas algajate võistlused. Maadlusringi juhendaja Peeter Asu 53608435
100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas ujus Martti Aljand 100 meetri kompleksujumises uue
Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema ülesse. Tänan abi eest oma juhendajat Riho Merit, kes on läbi aastate mind treeninud ning samaaegselt jaganud teadmisi kergejõustiku vallas. 1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO Eestis hakati 19. sajandi viimasel veerandil turn- ja rahvapidude kavva võtma võidujookse. Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013)
Ta on olnud Haabersti Perespordikeskuse (Arigato spordiklubi) juhatuse esimees ja spordiklubi Condor omanik. Pärast Arigato spordiklubi pankrotti lahkus Pertelson Eestist ning tegutses Venemaal Tjumeni oblasti judokeskuses Martin Padar Martin Padar on Eesti dzuudomaadleja. Sündinud 11. aprillil 1979 Tallinnas Martin Padar oli 2008. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial Eesti lipukandjaks. 26. aprillil 2009 võitis Martin Padar Thbilisis toimunud Euroopa meistrivõistlustel judos raskekaalus meistritiitli. Ta alistas finaalis hollandlase Grim Vuijtersi. Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kus kaotas 1/16-finaalis ipponiga kuubalasele Oscar Braysonile. Kasutatud kirjanduse loetelu: https://www.google.ee/search?q=judo&client=opera&hs=Nto& =_ https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh!
hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, kes jälgib spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand. Triin Aljand on eestlane ujuja. Ta sai Gerd Kanter on eestlane Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites liblikujumise distantsil hõbemedali, tulemusega 66.95 samuti võitis ta 50 meetri hõbemedali. vabaltdistantsil ajaga 24,23 pronksmedali. ARVAMUSED Ma arvan, ma oken tervisesportlane, sest tegelen spordiga enda jaoks. Ma mängin jalgpalli ja korvpalli. Suvel ma käin iga hommikul pargis jooksmas, aga talvel ma
Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. Tulemused: 100 m rinnuliujumise 45. koht, 200 m rinnuliujumise 46. koht TRIIN ALJAND Naiste 50 m ja 100 m vabaltujumine, 100 m liblikujumine 50 m vabaltujumine 25,29 (21. koht)
Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu.
c) nii suve- kui ka taliolümpiamängude 6. Millised on suvised alternatiivid suusatamiseks? a) rullsuusatamine ja veesuusatamine b) rullsuusatamine c) surfamine 7. Populaarsemad sõidustiilid suusatamises: a) suusakeppideta suusatamine b) uisu- ehk vabastiil ja klassikaline sõidustiil c) suuskadeta sõidustiil 8. Mis aastal peeti esimesed meistrivõistlused suusatmises? a) 1925 b) 1685 c) 1958 9. Kes osalesid esimestel meistrivõistlustel? a) naised b) mehed c) mõlemad 10. Mis aastal ja kus toimusid esimesed maailmameistrivõistlused? a) 1869. aastal Norras b) 1951. aastal Rootsis c) 1950. aastal USAs 11. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ehk ... a) RSF b) FIS c) EV 12. Kus loodi Rahvusvaheline Suusaföderatsioon? a) Prantsusmaal b) Hiinas c) USAs 13. Kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud ehk antiikolümpiamängud?
iluuisutamisse nelja aastaselt. Pärast seda kui Pljustsenko oli 11 aastane suleti tema liuväli Vologradis viis ema ta Peterburi Alexei Mishini alla õppima. Pljustsenko tegi kiire edu rahvusvahelisel areenil. Temast sai noorim Juunioride Champion ja World medalist. 1991-2001 Pljustsenkol oli rivaalis Alexei Yagudin-ga, nad mõlemad treenisid koos Mishin-i all kuni Yagudin lahkus aastal 1998. Aastal 2000 võitis Pljustsenko Yagudin-i Euroopa meistrivõistlustel. Pljustsenko oli hästi edukas karjäär aastatel 2000-2001 kus ta võitis iga võistluse millest ta osa võttis isegi oma esimese Maailma tiitli. Saavutused Pljustsenko on üks vähestest mees uisutajatest kes suudab teha Biellmanni spin-i. Ta on ka esimene uisutaja maailmas kes tegi 4T-3T.2Lo kombinatsiooni konkurentsi juures 1999 NHK Trophy (ta on sellest ajast alates suutnud seda teha veel 26 korda). 16. Aastaselt oli Pljustsenko noorim mees uisutaja kes sai täiusliku skoori 6.0
24, millest siiani vabariigis on kõrgemale hüpanud vaid 6 sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika Raiski, Eesti meister 1991 kõrgushüppes (parim tulemus 1.80) ja 1992 kolmikhüppes (parim tulemus 12.46). Victoria Kass jõudis hõbemedalini 400 meetri tõkkejooksus. Hetkel kuulub mitmel alal vabariigi paremikku Paidest pärit Gudrun Kaukver, kes on kaitsnud vabariigi esindusvõistkonna au seitsmevõistluses ja jõudnud vabariigi meistrivõistlustel mitmel korral medalikolmikusse. Seoses spordikooli likvideerimisega tegi Paides vähikäiku ka kergejõustik. Ametist on lahkunud kõik kergejõustikutreenerid, viimasena neist tüdrukutega edukalt töötanud Liina Molotovskaja. Paide-suuruses linnas jätkuks tööd kindlasti täiskohaga nii poiste kui tüdrukute treenerile. Hetkel aga töötab Paides ainukese treenerina Toivo Evardi ning sedagi vaid kooli huviringi raames
Poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel Kristjan Palusalu (maadleja, 2 olümpia kulda) Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister) Kasutatud materjalid 9. klassi ajalooõpik
Mäng oli arenenud eeskätt kiiruslikult ja kombinatsioonide poolest. Areng oli ka geograafilises plaanis. Korvpall jõudis järjest enamatesse Eesti linnadesse. Ja nii muudetigi 1930. a alates Eesti meistrivõistluste süsteemi senise kolme ringkonna asemel jagati maa neljaks ringkonnaks: 1. Tallinn; 2. Lõuna-Eesti (Tartu, Valga, Võru); 3. Kesk-Eesti (Pärnu, Viljandi) ja 4. Põhja-Eesti (Narva, Rakvere). Kasvas meistrivõistlustest osavõtvate võistkondade arv, nii oli 1930. a meistrivõistlustel juba kõigis ringkondades kokku 30 võistkonda. Teises lõikes säilus võistkondade jagamine A ja B klassi (varasemas tähenduses I ja II klassi) võistkondadeks. Järgmine suurem muudatus meistrivõistlustel toimus 1933/34 hooajal. Kuna tollal oli veel mängijate spetsialiseerumine korvpalluriteks ja võrkpalluriteks toimumata (põhimõtteliselt ühed ja samad mängijad mängisid mõlemat mängu), siis otsustas EKL juhatus jagada hooaja
Ma arvan, et see spordiala on küllalti kasulik ka meie üldisele rahva tervisele kuna peale võistlust mõtlevadki nii mõnedki enda treenimisega peale hakata. Sealt saavad eeskuju ka noored kelledest sirguvad meie uued rammumehed. Eesti rammumehed Erik Kuningas Sünniaeg: 08. juuni 1977 Sünnikoht: Järvamaa Elukoht: Tallinn Saavutused: 2007 paarisrammumees 2.koht 2007 Eestimaa Rammumees 8.koht 2007 klassikalises tõstmises Tallinna meister 2008 Eesti meistrivõistlustel kassikalises tõstmises raskekaalus 4.koht 2008 kuni 105 lahtised Ukraina meistrivõistlused 8.koht Eesmärk:Võita kuni 105 kg rammumeeste võistlustel Gorsanovit Gert Gorsanov Sünniaeg: 06. detsember 1981 Sünnikoht: Väike-Maaria Elukoht: Antsla Saavutused: 2006 Eestimaa Rammumees 3.koht 2007 kuni 105 kg Maailma Meistrivõistlustel Hiinas 6.koht 2008 kuni 105 kg lahtistel Ukraina meistrivõistlustel 3.koht Eesmärk:tulla kuni 105 kg maailma meistriks Gunnar Gimbutas Sünniaeg: 06
raskuste tõstmises ning hiljem ka maadluses. Juba 18-aastaselt võis Hack tõsta ühe käega pea kohale rohkem kui 200 naela (ca 91 kg). Pärast joonestaja-projekteerija õpinguid läks Hackenschmidt sõjaväkke ning määrati Vene tsaari Nikolai II kaardiväerügementi. Sealgi veetis Hack kogu oma vähese vaba aja raskuste tõstmistega ning maadlusega tegeledes. Püüdes 1898. aastal Venemaa tõstmise meistrivõistlustel paari pükse võita, jättis Hackenschmidt varju omaenda varasema rekordi tõukamises, milleks oli 116 kg ning püstitas uue 123 kg. Samal aastal sõitis Hack St. Peterburgi Dr. Von Krajewski kutsel. Dr. Von Krajewski oli St. Peterburgi Atleetika ja Jalgrattasõidu klubi looja ning julgustas Hacki jätkama raskustreeninguid ning püüdlusi maadluses. 1901 aasta 1. aprillil võitis Hack Viinis toimunud Euroopa Meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses, alistades finaalis Türgi
ETV parim meessaatejuht 1994, 1997, 2002, 2004 Vahur ja elu Abielus Liina Kersnaga 10. augustil 2006 sündis neil poeg Kelvin 2007. aasta augustis sai Niilusel paadiõnnetuses viga ning hiljem diagnoositi tal raske haigus Teised Vahurist Raivo Suviste: "Kord Dzomolungmal, kui teda mäehaigus tabas, aitas Kersna ta hädast: "Vahuri kätes on mingi võim vajutas mingeid punkte ja tundsingi end paremini."" "Vahur laseb inimestel rääkida." Huvitavaid fakte 1980. aastal Eesti NSV noorte meistrivõistlustel hõbemedali vasaraheites Mitmekordne eesti ajakirjanike meister kümnevõistluses Ta juhtis 1988. aastal esimest taasiseseisvusaegset "Miss Estonia" valimist 2003 dokumentaalfilmi "Everest" autor Kokkuvõte Seda uurimust kirjutades sain ma teada, et Vahur Kersna on töötanud televisioonis 25 aastat ning väärib oma mitmeid auhindu suurepärase töö eest. Lisaks on ta eeskuju paljudele tulevastele isadele ning hea näide sellest, kuidas telestaar suudab hoida oma eraelu privaatsena.
Asulates üle kogu Eesti loodi näiteringe. Asutati ka Eesti Näitlejate Liit, kuhu koondati näitlejaid ja lavastajaid. Arenes ka filmikunst. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist hakkas Eestis tekkima mitmeid uusi spordiseltse, nende suunamiseks loodi ka Eesti Spordi Keskliit. Populaarseimad alad sel ajal olid tõstmine, maadlemine, pallimängud , kergejõustik ja laskmine. Hakkati korraldama mitmesuguseid spordi üritusi Eestlased osalesid nii olümpiamängudel kui ka meistrivõistlustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et maailmasõdade vahel toimus Eestis väga palju muutusi. Kõige silmapaistvamad muutused toimusid teatri, kirjanduse ja hariduse ja sprodi valdkondades. Need arengud muutsid Eestit tohutult, ja ilma nende muutusteta oleks meie elu praegu hoopis teist sugune.
Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3 Kasutatud kirjandus http://www.spordiinfo.ee https://www.google.ee http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://www.harjuelu.ee http://jaanrannap.blogspot.com TEA laste ja noorte entsüklopeedia 4
või palliväljakul, et olla tõesti maailma parim. Oma riigi esindamine peab igal inimesel ja sportlasel olema au asi. Mis võib parem tunne olla kui olla tähtsal võistlusel, kus esiteks on tuhandeid ja tuhandeid pealtvaatajaid ning lisaks seda üritust kantakse otse-eetris üle kümnetes erinevate riikide televisoonides. Meie võrkpalli rahvusvõistkond on kirjutanud ennast spordiajalooraamatutesse, jõudes kahel järjestikusel Euroopa meistrivõistlustel finaalturniirile. Kurvastusega tuleb tõdeda, et need saavutused jätavad Eesti riigi külma kõhuga. Koondise esindamine ei too kahjuks sportlaste peredele leiba lauale. Valitsusejuhid ei suuda kuidagi tagada raha võrkpalluritele, et neid laagrisse saata ja võistlustele transportida, sest olgem ausad, oma riigi esindamist nii kõrgel tasemel peaks riik sponsoreerima 101 protsendi ulatuses.
FC Barcelona on Hispaania spordiklubi, mille asutas Barcelonas 1899 Hispaaniasse kolinud sveitslane Juan Hans Gamper. Praeguseks on klubi kasvanud enneolematult suureks, üle 170 000 liikme. 108 000 liige oli paavst Johannes Paulus II, kes sai klubi liikmeks 1982. aasta Hispaania-visiidi ajal. Klubis tegeldakse jalgpalli, korvpalli, käsipalli, võrkpalli, ragbi, rulluisuhoki ja teiste spordialadega. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Teised on Madridi Real ja Bilbao Athletic. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli ka esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928/1929. 17. mail 2006 võitis FC Barcelona jalgpallimeeskond UEFA Meistrite Liiga finaalkohtumise Londoni Arsenaliga 2:1. Meeskonna treener Frank Rijkaard pääses seega nende väheste hulka, kes on võitnud Meistrite Liiga nii mängija kui ka treenerina. 2009
annaabi.ee 
