,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk
Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Igavene elu Margaritale ja meistrile. Segadus Moskvas jätkub: kuulujutud, mustade kasside hävitamine, segadused põrgusaadikutele sarnaste inimestega Romaani läbiv lugu Pontius Pilatusest Prokuraator Pontius Pilatus vihkab roosiõli lõhna. Jerslaimi on saadetud mees, kelle üle tetrarh keeldus otsust langetamast, ning andis selle ülesande Pilatusele. Tsensuurio Marcus Rotitapja lööb vangi, sest too ei pöördunud prokuraatori poole sõnaga "hegemoon". Jesua ehk Ha- Nostri, kes räägib Levius Matteusest ning tema kirjutistest, jutustab ka asjadest, mida prokuraator mõtleb ja tunneb ning kustub teda Ileoni mäele jalutama, kinnitades, et ei ole õhutanud rahvast templit hävitama. Jesua on rääkinud Juudasele võimust ning tõe ja õiguse riigist talle määratakse surmaotsus, mis viiakse täide Kolgata mäel. Prokuraator kostab häid sõnu Ha-Nostri eest end paasapühade puhul tahavad kirikuisad vabastatakse hoopis Bar-Raban, röövel-mõrvar
Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsaks süüks on see, et tema sõnul tuleb kunagi keisririigile lõpp (keisri teotamine). Pilatus arutab surmamõistmist koos preestriga: ühe surmamõistetu saab paastupüha puhul vabaks lasta
MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli. Jelena õde kirjutas emale: ,,Ljusja on kohutavalt muutunud... tema pilgus on selline ärevus, selline kurbus... teda hoiab kogu aeg kohutava pinge all soov võidelda mehe elu eest. ,,Ma ei anna teda ära," ütleb ta, ,,ma kisun ta ellu tagasi." Ta armastab Makat nii meeletult, et see ei ole tavalise armastuse moodi..." MB kirjutas 1933 Jelenale kingitud raamatusse ,,Sina teed koos minuga viimse lennu..." ja teise rmt-sse ,,Aga kui me armastame teineteist niisamuti kui praegu, siis elame üle kõik viletsad lõpud ja tõuseme lendu." Pärast MB surma märtsis 1940 teeb JB kõik, et säilitada, ja hiljem avaldada kogu mehe pärand. Kirjutas MB vennale: ,,Ma teen kõik, mis minu võimuses, et ei kaoks ainumastki tema
Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Sama süzee on ka "Meister ja Margarita" teisel dimensioonil Juudamaa liinil: usuvastane mässuõhutaja Ha-Notsri reedetakse Juudase poolt ning lüüakse Kolgata mäel koos kahe teise kurjategijaga risti. Probleem on sarnane, isegi kattuv Moskva liiniga: Jesua, kes kuulutab alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule, pannakse ühiskonna põlu alla ning lõpuks hukatakse. Ka siin liinis on deus machina isegi kahel kujul: üks neist on Pontius Pilatus, kellel on võimalus oma vetoõigusega tühistada sünedrioni otsus ning vabastada Jesua, teine on Afranius, kes arvatakse kujutavat Wolandit (ometi ju kõikvõimas saatan). Mõlemal neil on võimalus ning jõud sekkuda, ent ei tee seda isiklikel, ehk isegi omakasupüüdlikel põhjustel
sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Kuna kirjanik ise polnud sügavalt usklik inimene, siis on mõistetav ka tema julge ning vaba suhtumine ainesse. Lähedaste arvates uskus Bulgakov eelkõige saatusesse ja pidas Jumalat vaid maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
Mõtteid Bulgakovi "Meister ja Margarita" teemal Antud teose puhul on tegu äärmiselt erilise ning kõrgetasemelise raamatuga. Mitte ainult pole tegu vene kirjanduses vähe levinud sanriga ja üleüldiselt harva ette tuleva romaaniplaaniga, vaid ka sisu, mõte ja ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas.
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" Bulgakovi teoses toimub tegevus kolmel tasandil: minevikus, olevikus ja igavikulises teispoolsuses. 20. 30. aastate Moskvasse saabub koos oma saatjaskonnaga pimedusevürst Woland. Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained.
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, nä
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane.
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse,
6. 6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud. 7. Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub. 8. Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab. "SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu)
6. 6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud. 7. Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub. 8. Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab. "SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu)
26. Mis on robinsonaad, kust on nimetus pärit? Robinsonaad on õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused inimtühjal saarel. Nimetus on pärit Defoe ,,Robinson Crusoe" pealkirjast. 27. Nimeta Goethe peateos ja sõnasta lõhidalt selle peamõte. Goethe peateos on ,,Faust" ja selle peamõtteks on elu mõtte otsingud. 28. Milline 20. sajandi vene kirjanik on saanud inspiratsiooni Goethelt? Goethelt on inspiratsiooni saanud 20. sajandi vene kirjanikest Bulgakov. 29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises? Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on. 30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge? Kumb ei täitnud verega kinnitatud kokkulepet? Mefistofeles ei saa Fausti hinge, sest kuna Fausti poolt öeldud võlusõnad on öeldud inimkonda aidates ja seega sekkub jumal. Verega kinnitatud kokkulepet ei täitnud Mefistofeles. 31
Vanematel oli amet, pere, neil oli eesmärk mille nimel edasi elada. Idee- klassivennad ja teised noored erinevatelt elualadelt; Albert Kropp ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". ,,Esimene sihtmärki tabanud granaat, tabas meie südant". Sõdurisõprus ja musthuumor. Pauli surm sümboliseeris seda, et üksikisiku surm ei ole tähtis/mõttetu. Sõja mõtetus, sureb enne sõja lõppu, sõjasõnum. 8. Bulgakov: elu, looming, ,,Meister ja Margarita". 1891-1940. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteaduskonnas. 1907 sureb isa. 1913 abiellub.Esimesed kirjanduslikud katsetused 1916 maakonnahaiglas. Morfiumi sõltuvus pärast difteeria kaitsesüstimist. 1919 ukraina armee, deserteeris, kirjutas ,,Maakonna arsti märkmed"; Punaarmees, ilmub esimene jutustus ajalehes, loobub arsti ametist, asus tööle ajalehe toimetuses. Ta avaldas följetone
Raamatud on ühiskonna ja see omakorda inimeste peegeldus. Neis võib leida ajaloolist kui ka sellist materjali, mida võib-olla mujalt teostest ei leia. Selleks, et me saaksime seda lugeda, peab oskama kirjanik esmalt siiski kirjeldada olustikku nii hästi, et lugejal selle lugemise ajal igav ei hakka ning ei tekiks isu raamat käest panna ja mõne muu vastu välja vahetada. Selliseks heaks näiteks, kus on kirjeldatud elu ühiskonnas, on Mihhail Bulgakovi teos ,,Meister ja Margarita", mis oli väga pikka aega kirjanike mõistes n-ö sahtlis, sest Nõukogude võimuga kaasnenud tsensuur ei lubanud seda esialgu avaldada. Peale selle avaldamist on teos muutunud tuhandete lemmikuks oma realistliku olustikukirjelduse ja huvitava süzee poolest. Inimesed, kes otsivad elu mõtet, ei leia seda pahatihti raamatutest, kuid näevad, kuidas teised seda otsivad ja vahel ka leiavad. Samas võib see väga lihtsalt muutuda naeruväärseks. Saint-
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED Shakespeare ,,Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on Armastus võidab kõik. Julia" põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine Ohverdused armastuse ja võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib koosolemise nimel. apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis Pikkade suguvõsade annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist vaheliste tülide tõttu varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad kannatavad järeltulijad. sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis
Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõnevaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Hea näide sellest on Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Need mõtted ja tunded on esindatud siirdkõnes ehk jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. ,,Meister ja Margarita, Mihhail Bulgakov 24.Romaanis ,,Meister ja Margarita on peaaegu kõikidel Jersalaimi-süzee tegelastel Moskva-süzees oma doppelgänger ehk kaksik. Nimetage neid paare ja seletage, miks kasutas Bulgakov seda võtet nii järjekindlalt. Sellisteks kaksikuteks võiks pidada Jesua ja Meistrit- Jesua oli tõekuulutaja Jersalaimis, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Woland ja Pilates kõikvõimsad juhid/liidrid kumbki oma maailmas.
J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt ne
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED W.Shakespeare „Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised Armastus võidab kõik. tragöödia Julia“ vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid Ohverdused abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia armastuse ja võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist koosolemise nimel. varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu Ta l�
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
Ühel õhtul, kui mõisas külalised olid, flirtis Goldmund silmnähtavalt külalise naisega vaid selleks, et Lydia armukadedaks teha. See õnnestus, nad kohtusid metsas ja neiu nõudis asja kohta selgitust. Tagasi mõisa jõudes veenis Goldmund teda, et tema ja tolle naise vahel ei juhtunud midagi ning ta tahab hoopis Lydiat. Edaspidi kohtusid nad iga päev, Lydia muutus üha vabamaks, Lydia oli esimene naine kelle puhul Goldmund tundis, et too üksnes ei ihalda teda vaid ka armastab. ( Goldmund on väga suure muutuse läbi teinud pärast kloostrist lahkumist. Seal oli ta kaalutlev ja jumalakartlik, patust hoiduv nooruk, ent väljaspool kloostrit muutust ta seelikukütiks nagu Lydia ütles, ning jahtis vaid naisi ning armastust.) Goldmund armus Lydiasse tõeliselt, nägi temas seda sama hinge mis oli kunagi temas olnud. Goldmund imestas, miks ta ikka veel seal mõisas on ja salaja Lydiaga kohtub. Ta mõistis, et on nende nädalatega vanemaks ja küpsemaks muutunud
......................45 Automaat ,,Antonio Diablo"...............................................................................46 Robert-Houdini autogramm................................................................................47 4 SISSEJUHATUS Mustkunst ja igasugused üleloomulikud või üleloomulikuna tunduvad nähtused on aegade algusest saadik inimesi paelunud. Mustkunst on selles mõttes kõige huvitavam, et inimesed tulevad mustkunstnike alati vaatama, kuigi nad teavad, et see, mida nad näevad, ei ole tõelisus, vaid hoopis hästi tehtud trikk, illusioon, pettus. Paradoksaalne on, et mustkunstnikele makstakse selle eest, et end petta lasta. Kahjuks on eesti keeles ilmunud väga vähe mustkunstialast kirjandust. Sellel teemal on minu teada avaldatud kokku 16 raamatut. Ainsaks perioodiliselt ilmuvaks
- komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
