seal üle kuusiku, kui kägu juba laulmas: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Pilv taevaserval tukub, tuul puhkab hommikul, kuid käokene kukub: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Poiss karja välja ajab, lä'eb üle nõlvaku, seal kuuseladvast kajab: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Vist ennustada püüad head mulle, linnusuu, et nõnda kaua hüüad: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Linavästrik Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial, lendleb, lendleb, laskub maha, eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga --
tunda, et kõige parem koht on ikkagi oma kodu. Ma ei eita seda, et välismaal ei ole hea olla, aga mõnikord on noortel liiga suured unistused seoses välismaaga, seega üheksa korda mõõda, üks kord lõika. IIDA: "Ära mine, ära mine! See Aafika on kole maa! Seal elavad neegrid! Minu onu läks enne venelaste tulekut Brasiiliasse ja tema kirjutas sealt, et neil elab majas üks neeger oma lastega. Aga onul oli kass, ja ühel päeval tema hakkab tööle minema, ja näeb, et väikesed neegrid istuvad trepi peal ja söövad midagi. Ja onu küsis, et: "Mis te närite seal? Mis see on?" Ja kas sa kujutad ette, neeger ütles vastu, et: "Härra, see on teie kassi pea!" Ja oligi nii! Kassi pea! Olid ära keetnud ja sõid seda! Ära sinna küll mine!" Paralleelid A. H. Tammsaare romaaniga "Tõde ja õigus" on kindlasti see, et Vanemad näevad
KLEIT KLEIDID PLUUS PLUUSID SEELIK SEELIKUD SUSS SUSSID PÜKSID ILUS ILUSAD HALB HALVAD ROHELINE ROHELISED SININE SINISED KAPIS ON KLEIT JA PLUUS. PÜKSID ON KA KAPIS. ÕUES ON HALB ILM. LAPSED ON TOAS. POISS JOONISTAB. LAUAL ON RAAMAT. KASS MÄNGIB. KASS ON PÕRANDAL. ÜKS TÜDRUK ON SUUR, TEINE TÜDRUK ON VÄIKE. SEE ON ILUS LILL. NEED ON ILUSAD KINGAD. TÖÖLEHT 5. KES ON? KUS ON? Töölehed 45aastastele KUS ISTUB LIND? LIND ISTUB OKSAL. KUS ON RAAMAT? RAAMAT ON LAUAL. KUS ON PÜKSID? PÜKSID ON KAPIS. KUS ON SEEN? SEEN ON KORVIS. KUS ON LILL? LILL ON POTIS. OTSI, OTSI, KUS ON PALL. SIIN EI OLE, SIIN EI OLE. VAATA, PALL ON SIIN! TÖÖLEHT 6
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Kuid ei sellepärast meelt ma heida nüüdki veel, küllap kohtan teisigi veel kuskil oma teel. Sa seda tea ja meeles pea, et ainus sa ei olla saa. Andeks võin ju sulle anda kui kord tuled tagasi, kuid kas sel mõtet, parem on kui jääbki kõik nüüd nii. Sõnu kauneid kord mul ütlesid, ma siiski üksi jäin. Ilma sinuta nüüd jälle kurvalt kõikjal ringi käin, ringi käin... Refr. Lõppenud on päevad ... Ei-ei, ei saa, ei-ei, ei saa. Läänemere lained Martha Müller-Grählert / Simon Kranning Seal, kus Läänemere lained laksuvad, seal, kus tuuled, tormid aina mühavad, :,: seal on valge majak, valge nagu luik, seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. :,: Mäletan, kui olin alles väikene, mõtlesin, et lähen ära kaugele. :,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand, lapsepõlvekodu meelde ikka jäänd. :,: Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all, kallim neiu hingab teise rinna naal, :,: õed ja vennad on läinud ilma laiali. Ainult kask on jäänud truuks mul surmani
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapi
kaelketi kuhs rippusid küljes A+M=(süda). See oli parim kink mailmas . **** 4 aastat on möödunud, ajast mil mul oli 15 sünnipäev. Me oleme Markoga ikka koos ning Kaire pole selle 4 aasata jooksul enam kordagi üritanud veene lõigata. Ta on sellest täiesti vabanenud.Kerlist ei tea ma midagist sest 3aastat tagasi läks ta meie koolist minema. Eile õhtul palus Marko mind oma naiseks. Mõtlesin et on küll natuke vara kuid ma tunnen teda läbi ja lõhki ,nii et võsin pakkumise vastu. Ülehomme tomuvad pulmad . Ema ja isa on väga õnnelikud. Muideks ma pole enam süütu. Ning ma kaotasin selle Markole ,olen sellega rahul. Muidu mu välimusest veel et nüüd olen jälle blondikas tagasi, kuid tukka pole mulle siiani. Kata (Katriin) , tema ema suri just aasta tagasi ning Kata elab nüüd oma isaga .Pealekauba on ta veel rase ka . Sünitab umbes 6 kuu pärast. Ma ei oska öelda miuke on mu elu järgmistel
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Laulu seletas lahti dirigent Ants Üleoja. Minu arvamus: Laul on kiire ja väga kaasakiskuv. Laulu sõnades on juttu kosimisest ja pulmadest. Laul on kirjutatud varasemate aegade põhjal. Ta lendab mesipuu poole Muusika: Peep Sarapik sündis 19.september 1949 ja suri 12.detsember 1994. Ta oli eesti helilooja ja koorijuht. Sõnad: Juhan Liiv sündis 30.aprill 1864 ja suri 1.detsember 1913. Ta oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Sõnum videost : Et laulu algus oleks vägev tuleb koos hingata. Terve laulu ajal tuleb jälgida dirigenti. Veerand- noot on alati välja pidamatu. "Kõue" - K korralikult välja hääldata. L - selgelt. " Tuhanded" - turtsuga hääldada, et kõlaks õigesti. Lauldes tuleb mõelda millest sa laulad ja lauldes seda väljendada. "Hing" - NG selgelt. Laulu seletas lahti dirigent Tiia-Ester Loitme. Minu arvamus: Mesilaste all on mõeldud inimesi kes võitlevad oma isamaa eest. Sõjas surevad paljud ja ka koju jõuavad paljud
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati Viilver 4. Snnipev On ks tore pev; see on snnipev
kes on eluohtlikult haige. õnnelik, et näeb pärast aastast lahusolekut taas ema. Läbi Tyltyli suu räägib kaine mõistus, mis inimestes mingil määral alles Selgub, et nende äraolekust on möödunud vaid öö. Kõik on endine, Leib on, kuid mida nad harva realselt väljendavad. Nii mõneski mõttes võib ei ole enam elus ning Kass ja Koer ei saa rääkida. Samuti on võlukübar teda võrrelda A. De Saint-Exupery Väikese Printsiga, kes n-ö lapsesuu kadunud. Hommikul koputab uksele naabritädi ning räägib enda haige kaudu üritab täiskasvanute mõistust tagasi koju kutsuda. tütre endiselt halvast seisukorrast. Väidetavalt on ainult üks asi, mida tüdruk tahaks Tyltyli turteltuvi
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
Puhtal pehmel lumel tundub, nagu jalutaks üksik lumelaik keset musta karvatuusti. Ning veel ette kujutades, kuidas ma oma väikese ninakesega teiste põski paitan, peaksite mind kindlasti armsuse etaloniks. Oh mind küll! Jällegi sattusin endast vasikavaimustusse, kuigi soovisin teile hoopiski millestki muust jutustada. Tahtsin teile rääkida perekonnast, kes mind enda juurde elama võttis. See on üks jube naljakas perekond, mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi
mööda ringi otsides väljapääsu. Mind ehmatas iga äkiline häälitsus. Mu jalg ja pea valutasid hirmsasti. Ma olin väsinud üle ja ümber ronimast asjadest ja laipadest. Miski haaras mul jalast. "Äääh!!!", kiljatasin ma. Ma ehmusin kohutavalt. "Ärge kartke! Ma lihtsalt vajan teie abi," ütles üks naine, kes oli jäänud ühe väiksemat sorti kapi alla. Ta ise oli liiga nõrk, et seda kappi nihutada. "Ma palun, aidake mult see kapp pealt ära!! Ma südamest palun! Võib-olla tunnen ma seda ümbruskonda ja saan meid siit välja aidata!" nurus see naine. Ma nihutasin seda kappi veidi. Ma tundsin, et see kapp polegi nii raske ja tõstsin selle ilma suurema vaevata selle naise pealt ära. "Aitäh! Ma olen sulle suure tänu võlgu!" ütles naine. "Minu nimi on Miina. Mis on sinu nimi?" küsis ta. "Minu nimi on Jasmiin. Te olete raskelt haavatud. Kuidas te üldse liigutadagi saate?" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
ei pääseks. Enne Sofia juurde minemist tuleb kõik riided ära steriliseerida, et ei tekiks infektsioone. Kuna Sofial puuduvad sõbrad, siis ta ema Eva palus tal liituda tugigrupiga, et tüdruk leiaks natukenegi sõpru omasuguste seast. Sofia saab peagi 18 aastaseks ning tema päevad mööduvad kõik täpselt samamoodi. Hommikul alustatakse päeva kaalumise ja mõõtmisega, vereproovide, tablettide ning väga kiudainerikka hommikusöögiga. “Ma kohe tunnen , et tänane päev tõotab hea tulla, sest on päikesepaisteline ilm ning enesetunne kuidagi parem,” ütleb Sofia. Tüdruk kuuleb maja juurest natuke eemal auto häält ning selliseid sõnu : “Ahh, ei tea kas seekord ka püsima jääme, igakord, kui oleme 3 kuud elanud kuskil, siis kolime alati tagasi, siia Californiasse.” Sofia piilus kardinapraost ja nägi, et tegu on tema ealise poisiga, kes tundub igati sõbralik. Poiss oli kena välimusega. Sofia
Poolik sild aga ei pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD. Kalevipoeg rändab jälle laudadega kodu suunas. Teel puhates kuuleb ta haraka laulu, kes vihjab, et Kalevipojal olnud seitse nädalt kestnud pikk uni ja et teda koju oodatakse. Kalevipoeg kiirustab jälle teele, Ilmajärv osutus nii sügavaks, et sellest läbi marssida ei õnnestunud
Kõik tihased peale sabatihase tee- vad pesa puuõõnsustesse, nii et neile võib pesakaste ka teha. See kast võib olla väiksem kui kuldnokale ehitatud maja. Mõistatusi tihasest: Väike sõbrake, kollane kõhuke. q Tii tii Juta Kaidla Tii-u-tii, ma tihane, pisikene talvelind, tulen tervitama sind. Tii-u-tii, ma tihane, koputan su aknale: varsti tuleb pakane! Tii-u-tii, sul toas on soe: ära kauaks mine õue, muidu külm lööb küüned põue, kuri köha kurku poeb. Tii-u-tii, ma tihane, selle tähtsa teate eest palun rasvaraasukest. Tii-u-tii, sa ole hea, pekitükk seo nööri otsa, pane aeda uibu oksa! Kiigun, alaspidi pea, kassid kätte mind ei saa, olen meister akrobaat. Tii-u-tii, ma tihane, sulle suureks sõbraks saan, kui on tali vihane. Tihasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Tihane, Liina Raudsik, lk. 115. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Jõulutihane, Eno Raud, lk. 221. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3
Hirmus suur maja Tere, mina olen Kadri-Lii. Mul on kaks õde ja kaksikutest vennad. Me saame omavahel väga hästi läbi ja me ei riidle mitte kunagi. Minu noorema õe nimi on Kari-Liina ja ta on kümme, vanema õe nimi on Kairi-Liis ja tema on viisteist aastat vana, mina olen kolmteist. Minu venadade nimed on Markus ja Margus, nad on üheksa aastased. Mul on tore ema, ta nimi on Karmela, ta on väga ilus ning sihvakas ja ma ei jõua temast nii palju rääkida, sest ta on lihtsalt vapustav ema, aga isa mul kahjuks pole, tema hukkus, kui ta oli kolmkümmend üheksa, autoõnnetusse. Me elame ühes pisikeses korteris, kuhu me peaaegu ei mahugi. Selles korteris on kolm tuba ja me oleme kõik väga kurvad, sest meil pole raha parema maja ostmiseks. Kuid ühel päeval, võitis minu ema lotoga sada tuhat eurot. Olime kõik väga õnnelikud ja meil tuli mõte osta uus ja kaunis maja looduses. Maja otsimine oli tunduvalt raskem, kui ma olin arvanud. Me ot
MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese vaatuse jaoks on ette nähtud üks lavakujundus. Perekondlik õhtusöök hakkab lõpule jõudma. Laua ääres on: Aleksander Bakunin (65) ja tema naine Varvara (42), nende tütred Ljubov (22),
öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks olen nimetand Laur P ehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Elasime kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletan veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele minu ema aitas leida i lusa nime - Bianca. Mänguseltsilisi mul omas korteris siiski ei olnd kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtlesin maja teises otsas elava rätsepm eister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidime laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängisin vahel lastega peitust.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
su soojus... Segi ajas pea. Lootus see jätkuda ei saa... millal küll sind jälle näha saan? Olen vaba, kuid see pole sama, mis oleksin ma siis, kui oleksid sa siin koos minuga, Ma tunnen hirmu kui saaksin olla sinuga, ei peaks mõtlema teistele, mitte millegi ees, kes ei soovi head, ka tühjuses olla ning kes pole eal kogenud seda, võib midagi sees. mida kogesin mina siis, kui olin sinuga. Tahaksin, et oleksid siin, et oleksid minuga, et ei lahkuk sa siit, ning oleksid vaid minuga, ma hoolin,
Felix kustutab tule. Ann lülitab lambi sisse ja tõuseb istukile. ANN Kas ma olen paks? FELIX Ei ole. ANN Kõhn? 7 FELIX Ei ole. ANN Valetad? FELIX Jää magama. Felix kustutab tule ära. Ann süütab taas. ANN Mis sa arvad paleo dieedist? Felix vajub üleni teki alla. Või triatlonist? Kickboxingust? Felix poeb Anni külje alla. FELIX Loe parem head raamatut. ANN Ah? FELIX Näiteks mind. ANN Felix, mida sa teed? FELIX Trenni. ANN Mis trenni? FELIX Mis sa ise arvad? Ann kargab voodist välja. Kuku. ANN Mine oma poole peale tagasi. FELIX Ann, kallis. ANN Oma koha peale. FELIX Ma ei saa sinust aru.
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Salajutt läheb haisema. Sile kass, teravad küüned. Silm on hingepeegel. Silm on südame aken. Sõpra tuntakse hädas. KÕNEKÄÄNUD KOOS SELGITUSTEGA Kops läks üle maksa- VIHASTAS Ei näe sõrmegi suhu pista- ON VÄGA PIME Jänes on põues- KARDAB Ei lausu musta ega valget- ON VAIT Mängib esimest viiulit- ON LIIDER Leidis uue omaniku- VARASTATI On pigis- ON TÄRBAS OLUKORRAS Pühkis tolmu jalgelt- VÄGA LIHTSALT Nagu hane selga vesi- JÄTAB ÜKSKÕIKSEKS
... Rõõmus naerulagin. Margus on väsinud, pöörab end ära. TIINA (kirglikult Margusele kaela lennates). Hahaha! Sina, rumal poiss, sina, tossikene! Ei saa tüdrukut kätte! Ja see tahab minu Margus olla! Minu Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks vaja juustest kiskuda ja katkuda, kuni sulle jalad alla saavad, ja mitte käsi ümber kaela heita! MARGUS. Sina! Sina vaata, kui ma tõmban su sülle ja viin, kuhu ise tahan ja teen sinuga viis imet, mis aga meelde tuleb. Sina - sind oleks vaja pigistada, nõnda et karjud! TIINA {nagu angerjas Marguse käte vahelt välja libisedes). Jaa, ja muidugi! Seda sa oskad! Selle peale oled sa mees! MARGUS. Mina olen iga asja peale mees, mind aja või noore käruga süli - mina ei karda! TIINA. Ja-jaa, võib olla, et sa ogarast peast noort käru küll palju ei karda, kui - ta hästi noor on. Aga muidu, muu asja peale... MARGUS
surus ta mehele padja näkku, et karjeid poleks kuulda. Klohmisime teda ja Haie andis talle mitu kõrvakiilu. Haie sõnas:" kättemaks on verivorst." Läksime rindele, peame ainult kindlustustöid tegema ja kaevikusse ei pea minema. Minule on rinne üks õudne keeris, ja maa on meie sõber. Oleme jõudnud kaevikutele lähedale, kuuleme mürske. Paneme raudvaiad maasse, ja ootame autot, tunda on , et oleme merele lähedal. Üks nekrut poeb mulle lähedale, kiivrit ta ei taha aga panen selle ta tagumikule, kuna see on kõrgeim koht. Järsku on kuulda kisamist, need on hobused, kes on haavatud, Detering tahab, et nad maha lastaks, kuna loomad piinlevad, ta on ise talupoeg. Oleme nii mõndagi talunud, aga seda on jube kuulda, kuidas hobused karjuvad. Detering ütleb:" see on kõige suurem alatus, et loomad sõtta ajada, nad pole ju milleski süüdi." Tahaks juba kodus olla, ehk barakkis. Vajusime
Rõhutatud on ikka elulisi teemasid armastus, ahnus ja omakasupüüdlikkus, soov alati teisest parem olla, ükskõik mis vahenditega. ,,Rehepapi" saamislugu: Lapsepõlves meeldis mulle väga muinasjutte lugeda. Torkas silma, et Eesti muinasjuttudes puuduvad kuningad, rüütlid, lohed ja kangelased, kõik on pisike ja 11 madal, aetakse väikest asja. Kui Lääne-Euroopa saatan on vägev ja võimas põrguvalitseja, siis Eesti vanapagan on teadupoolest talupoeg, keda saab tihti tüssata ja kui vaja, siis malakaga peksta. Lääne-Euroopa Libahunt on kohutav põrgujõud, aga Eestis on libahundiks käimine nagu jalgrattaga sõitmine -- põhimõtteliselt võiks igaüks seda teha. Varastamine oli ka pisike: kuskilt toodi natuke mune ja pekki, et saaks õhtusööki teha. Siis tekkiski idee, et võiks kogu eesti mütoloogia kokku siduda ja luua sellise
"Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
