1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub
Org-i kasumi arvutamisel liidetakse kõigi kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. Järgnevusest tulenev sõltuvus – kehtib, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Nt üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele (ühepoolne sõltuvus). Vastastikune sõltuvus – ühe allüksuse puudulik töö mõjutab ka teisi allüksusi ja vastupidi 127. Mehitamise mõiste, mehitamise vajadus 128. Mehitamine hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine on vajalik, et tagataks töökoha valdaja ajendatuse, arengu ja töörahulolu. 129. Eestvedamise mõiste 130. Tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa lööma. Inimsuhete vorm, kus üks inimene (liider)
kokkulepetest kinnipidamine. Vaikimisi kogutakse kandidaatide kohta vaid andmeid, mis on seadusega lubatud. Vajadusel koguda lisainformatsiooni küsitakse kandidaadilt Personali värbamine ja valik 6 nõusolekut. Konkursi käigus kogutud informatsiooni kolmandatele osapooltele ilma eelneva kokkuleppeta ei jagata. (Pedras, Liivamägi & Varts 2007: 88) Üksvärav (2004: 137) leiab personali leidmise lahenduseks olevat mehitamise tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine keskendub ettevõtte inimkapitalile ning selle eesmärk on tagada organisatsioonis võimekad ja oskuslikud inimesed nii, et oleks tagatud nii personali kui ka organisatsiooni edukas tegevus pikemas perspektiivis. Samuti peaks mehitamise otsused tagama, et võetaks tööle ning säilitataks õige isikkoosseis.
kogu organisatsiooni ulatuses üles- või allapoole. Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine keskendub ettevõtte inimvarale. Eesmärk on kindlustada organisatsioon võimekate ja oskuslike inimestega nii, et oleks tagatud nende endi ja organisatsiooni edukas tegevus pika aja jooksul. Mehitamise etapid: · Vajalike ja sobivate töötajate väljavalimine · Isikkoosseisu koolitamine · Saavutuste ülevaatamine ja hindamine Personalijuhtimise eesmärgiks on tagada töö suurim tulemuslikkus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Personalitöö juhtimistasandid: · Personalidirektor tegeleb organisatsiooni personalipoliitika arendamise ja elluviimisega seotud uuenduste pikaajalise planeerimisega
probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 36. Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuse ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 37. Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 38. Personali värbamine ja valik Organisatsioonisisene Organisatsiooniväline 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon.
Igal allüksusel oma eelarve, personal jne. Org-i kasumi arvutamisel liidetakse kõigi kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. Järgnevusest tulenev sõltuvus – kehtib, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Nt üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele (ühepoolne sõltuvus). Vastastikune sõltuvus – ühe allüksuse puudulik töö mõjutab ka teisi allüksusi ja vastupidi 55. Mehitamise mõiste, mehitamise vajadus Mehitamine hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine on vajalik, et tagataks töökoha valdaja ajendatuse, arengu ja töörahulolu. 56. Eestvedamise mõiste. Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004).
3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile. 25. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine –otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 26. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 27. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 28. Selgitage mehitamispoliitikat. Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. 29. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust. Isikkoosseisu plaanimise kaudu saab vastused küsimustele: – kui palju on tööjõudu vaja org. eesmärkide saavutamiseks;
51. Selgitage mõistet ,,õppiv organisatsioon". Sõnastage eluline/praktiline näide. Õppiv organisatsioon- väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis. Organisatsioon, mis väärtustab oma liikmete õppimist, nende uusi teadmisi ja ideid. Nt: ettevõte maksab kinni firma koolitus tasud ja toob firmasse sisse erinevaid koolitusi 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. Mehitamine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine Eesmärgiks on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides. 53. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust. Isikkoosseisu planeerimine on tegevus, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik/ tarvilik arv sobivaid töötajaid. 54
vastu, sest neil on puudulik informatsioon. 51. Selgitage mõistet „õppiv organisatsioon“. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Õppiv organisatsioon on organiseeritud inimkogum, mis on pidevas arengus nii kogumi kui ka invidiidide tasandil. Väärtustab uusi teadmisi ja ideid. Näiteks, kui ettevõte korraldab kogu kollektiivile koolituse, siis peale koolitust rakendatakse uued teadmised ka ellu. 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. V: Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 53. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust. V: Isikkoosseisu plaanimise kaudu saab vastused küsimustele: – kui palju on tööjõudu vaja org. eesmärkide saavutamiseks; – milliseid teadmisi, oskusi, võimeid ja väärtusi vajatakse, et saavutada org. eesmärke. 54
vastu, sest neil on puudulik informatsioon. 51. Selgitage mõistet „õppiv organisatsioon“. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Õppiv organisatsioon on organiseeritud inimkogum, mis on pidevas arengus nii kogumi kui ka invidiidide tasandil. Väärtustab uusi teadmisi ja ideid. Näiteks, kui ettevõte korraldab kogu kollektiivile koolituse, siis peale koolitust rakendatakse uued teadmised ka ellu. 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. V: Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 53. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust. V: Isikkoosseisu plaanimise kaudu saab vastused küsimustele: – kui palju on tööjõudu vaja org. eesmärkide saavutamiseks; – milliseid teadmisi, oskusi, võimeid ja väärtusi vajatakse, et saavutada org. eesmärke. 54
vastu, sest neil on puudulik informatsioon. 51. Selgitage mõistet „õppiv organisatsioon“. Sõnastage eluline/praktiline näide. V: Õppiv organisatsioon on organiseeritud inimkogum, mis on pidevas arengus nii kogumi kui ka invidiidide tasandil. Väärtustab uusi teadmisi ja ideid. Näiteks, kui ettevõte korraldab kogu kollektiivile koolituse, siis peale koolitust rakendatakse uued teadmised ka ellu. 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. V: Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 53. Selgitage isikkoosseisu planeerimise vajadust. V: Isikkoosseisu plaanimise kaudu saab vastused küsimustele: – kui palju on tööjõudu vaja org. eesmärkide saavutamiseks; – milliseid teadmisi, oskusi, võimeid ja väärtusi vajatakse, et saavutada org. eesmärke. 54
+ Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri tegureid. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri erinevaid tüüpe. + Kirjeldage organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid ja elemente. + Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus. + Kontrolli erinevad liigid. + Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. + Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad + Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. + Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Personali värbamine ja valik. + Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. + Suhtlemisbarjäärid. + Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Stressi olemus, stressi liigitus, stressist ülesaamine, konformsus. + Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. + Muutustele vastuseisu põhjused. + Õppiva organisatsiooni olemus
ja kulud kokku. 2. Järgnevuslik sõltuvus- kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. 3. Vastastikune sõltuvus- ühe allüksuse puudulik töö mõjutab ka teisi allüksusi ja vastupidi. (sponsorlus) 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. Mehitamine on mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. Mehitamine- on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 53. Selgitage mehitamispoliitikat. Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus:
Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. · Järgnevuslik sõltuvus kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Näiteks üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. · Vastastikuse sõltuvuse korral mõjutab ühe allüksuse puudulik töö ka teisi allüksusi ja vastupidi. 52. Mida nimetatakse mehitamiseks? Selgitage mehitamise olemust. Mehitamine on protsess, mille käigus identifitseeritakse ja tagatakse organisatsiooni tööjõu vajadus teatud ajaperioodi jooksul. Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. · Hõlmab: - planeerimist - töö analüüsimist - värbamist - vähendamist - hoidmist - järelkasvu tagamist Mehitamine on organisatsiooni loomisel viimane osategevus, eesmärk on leida sobivad
36. Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. Sõltuvuse vormid on järgmised: · Panuste liitmisest tulenev sõltuvus; · Järgnevusest tulenev sõltuvus; · Vastastikune sõltuvus. 37. Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. · Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. · Mehitamine on organiseerimisest lahutamatu. Muudatused organisatsioonis tähendavad muudatusi ka isikkoosseisus. · Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse.
4. MEHITAMINE Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mõistele ´mehitamine´ lähedane käibelolev termin on personalijuhtimine. Mehitamine keskendub ettevõtte inimvarale. Eesmärk on kindlustada organisatsioon võimekate ja oskuslike töötajatega nii, et oleks tagatud nende endi ja organisatsiooni edukas tegevus pika aja jooksul. Mehitamise menetlused ja otsused peavad tagama, et võetakse tööle ja hoitakse alles õige isikkoosseis. Mehitamise etapid: vajalike ja sobivate töötajate väljavalimine; isikkoosseisu koolitamine; saavutuste ülevaatamine ja hindamine. 4.1. Mehitamise mõiste 29 Joonis 24. Mehitamiskäigu põhilised koostisosad Arengu piirajaks (loeng) ei ole aineliste varade ja raha nappus; on oskuslike ja ettevõtlike inimeste nappus.
kasutamisel on vaja teada töö ajanorme (tundi/tükile) või tootlusnorme (tükki/tunnis). 1. Statistiline regressioonianalüüs- näitajate omavaheliste seoste põhjal minevikus hinnatakse nende vajadust tulevikus. Näiteks kui plaanitakse suurendada käivet 20%, arvutatakse vajaminev töötajate arv minevikus esinenud käibe ja töötajate arvu vaheliste seoste põhjal. 2. Tootlikkuse mõõdikud- vajaminevate töötajate arv, arvestades toodangu hulka töötaja kohta. 3. Mehitamise mõõdikud - näitavad vajamineva abipersonali hulka, kes otseselt tootmise või müügiga seotud ei ole. Näiteks võib see suhe olla 1 staabitöötaja 25 liinitöötaja kohta. Hinnangulised meetodid Hinnangulise planeerimise puhul kasutatakse eelkõige subjektiivseid hinnanguid toimunule. 1. Juhtide hinnangud, põhinevad juhtide kogemusel ja organisatsiooni tegevuse analüüsimisel; 2. Rusikareeglid, samuti kogemusel põhinev info, näiteks asjaolu, et aastavahetusel ja muude
Personali planeerimise tulemustele hinnangu andmine Personalivajaduse prognoosimine Põhineb eelnevate perioodide andmetel hinnanguline või matemaatiline. Hinnangulised meetodid: Arvamused, rusikareeglid, Delphi tehnika, Nominaalse grupi tehnika (sama mis Delphi, kuid järgneb grupidiskussioon) Matemaatilised meetodid: Statistiline regressioonianalüüs, stimulatsioonimudelid, tootlikkuse suhtarvud (toodangu hulga põhjal ühe tootaja kohta arvutatakse vajaminevate töötajate arv), mehitamise suhtarvud (näitavad vajamineva abipersonali hulka, kes pole otseselt tootmise/müügiga seotud) Prognoos kogu organisatsiooni kohta ja allüksuste kohta eraldi. Prognoosmismeetodite alusel jagatakse firma personali planeerimissüsteemi arengustaadiume (1-4 staadium). Eesti on antud raamatu kirjutamise hetkel 2. staadiumis. Tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid : tööealiseks saavad elanikud, pensioniikka jõudvad
Taolisel juhul moodustatakse töörühm, kuhu kuulub üks esindaja igast allüksusest. Pärast ülesande täitmist lähevad selle töörühma liikmed allüksusesse tagasi. Osakondi ühendav töörühm- sarnaneb sihtotstarbelise töörühmaga, kuid on püsivama iseloomuga. Sellises rühmas on peale ajutiste liikmete ka püsivaid liikmeid. Sellel rühmal on piisavalt autoriteeti. Lisaks muudele õigustele võib tal olla õigus kontrollida eelarvet. 36. Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. Mehitamine- on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine on organiseerimisest lahutamatu. Muudatused org. tähendavad muudatusi ka isikkoosseisus. Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus:
92. Koordineerimise mõiste Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse 93. Osakondade ja töögruppide vaheline sõltuvus Panuste liitmisest tulenev sõltuvus; · Järgnevusest tulenev sõltuvus; · Vastastikune sõltuvus. 94. Mehitamise mõiste Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 95. Personalijuhtimise mõiste Tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. 96. Personalijuhtimise olulised eesmärgid Personalijuhtimise eesmärgiks on kaasa aidata firma eesmärkide saavutamisele.
(keskmine töötajate arv x tööpäevade arv)) x 100 = 2. Organistasiooni edasiste plaanide analüüs inimressursside terminites. ● Hinnangulised meetodid: arvamused, rusikareegel, Delphi tehnika, nominaalse grupi tehnika. ● Matemaatilised meetodid: statistiline regressioonanalüüs, simulatsioonimudelid, tootlikkuse suhtarvud, mehitamise suhtarvud. 3. Inimressurssidega varustatuse ja ennustatud vajaduse võrdlev analüüs ● Kriitilised kompententsid 4. Erinevate valikuvõimaluste võrdlev hindamine ● Töötajaid jääb üle vs jääb puudu 5. Parimate võimaluste väljavalimine ja rakendamine. PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK VÄRBAMINE Edukas värbamine: ● organisatsiooni tulemuslikkuse maksimeerimine;
vastuseisu Rooma ülemvõimule. Ka hellenistlik Pergamon (mis Rooma liitlane) muutus 133 eKr Rooma (Aasia) provintsiks läbi kuningas Attalos III pärandi. Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu all. 22) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed 2.saj IIp. Tiberius ja Gaius. Armee mehitamise probleemi lahendamiseks algatas rahvatribuun Tiberius Gracchus 133 eKr agraareformi: soovisi taaskehtestada väidetavalt ammust ülempiiri ager publicuse valdamiseks, konfiskeerida ülemäärase maa ning jagada see tähtajatuks ja võõrandamatuks kasutamiseks maatutele kodanikele. Tugev vastuseis. Pop rahva seas, kuid senat süüdistas teda kuningavõimu haaramise katses ning valimiste ajal tema ning ta 300 pooldajat tapeti.
liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku. Allüksused omavahel igapäevaselt ei suhtle. 2. Järgnevusest tulenev sõltuvus – Kehtib juhul, kui ühe allüksuse väljund on teisele sisendiks. Nt: Üks allüksus toodab mootoreid, teine paneb neid autodele. Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. 3.Vastastikune sõltuvus – Selle korral mõjutab ühe allüksuse puudulik töö ka teisi allüksusi ja vastupidi. 94. Mehitamise mõiste Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine on organiseerimisest lahutamatu. Muudatused organisatsioonis tähendavad muudatusi ka isikkoosseisus. Mehitamine hõlmab töötajate juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis ja seisneb nende koordineerimises ja mõjutamises püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. 95. Personalijuhtimise mõiste
nii, et sama aja ja inimestega tehtaks rohkem (tööanalüüs võib anda selleks palju häid vihjeid). Võime töid automatiseerida investida nt uude tehnoloogiasse. Võiks kaaluda ka mõningate tööde kõrvale jätmist; kriitilise pilguga tuleks üle vaadata, mis kohti vbla polegi tegelikult vaja. --- Kui kõik on läbi vaadatud: valime välja ja rakendame. Kõik tuleb läbi analüüsida ja siis otsustada. PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK Värbamine Värbamine on organisatsiooni mehitamise (org varustamine vajamineva inimressursiga) esimene samm, mille abil org püüab ligi meelitada palju potentsiaalseid tulevasi töötajaid/tööotsijaid. Järgmine samm on valik kõigepealt meelitame sobiva rahva kohale ning seejärel valime nende hulgast sobivaima. Edukas värbamine sõltub: kas meile kandideerivad sobivad inimesed, püüame võimalikult hästi värvata.. siis on sõelutav kontingent kvaliteetsem. Kui värbame edukalt, saame org tulemuslikkust maksimeerida
o IT infrastruktuuri planeerimine · IT kasutamise ja ülalpidamisega seonduvad ülesanded o arvuti- ja kommunikatsioonivõrgu administreerimise ja andmeturbe korraldamine; o kasutajatoe olemasolu ja toimimise tagamine; o riist- ja tarkvara ning IT-tarvikute ostusüsteemi korraldamine; o IT ressursside haldus; o tarkvara litsenseerituse tagamine. · Meeskonna juhtimisega seonduvad ülesanded o IT-organisatsiooni juhtimine; o IT-organisatsiooni mehitamise juhtimine; o IT osakonna töötajate motiveerituse tagamine; o tööülesannete ja eesmärkide kokkuleppimine; o töötulemuste ja töötajate hindamine; o koostöö korraldamine teiste allüksustega. Kokkuvõtteks on IS juhtimisprotsessid järgmised: · IS planeerimine - otsustamine, mis peab toimuma tulevikus ja mida on vaja, et selleni jõuda · IS organiseerimine - plaani edukaks elluviimiseks ressursside optimaalne kasutamine
Vajadus esitatakse ametikohtades/erialade/ teatud töötajate gruppide jne lõikes. Operatiivset planeerimist tuleks kasutada puhkuste eelsel perioodil, kui teenuse-toote müük on seotud hooajalisusega. Personalivajaduse prognoosimise meetodid: · hinnangulised meetodid- arvamused, reeglid (mitu töötajat juhi kohta), Delphi tehnika ja nominaalse grupi tehnika; · matemaatilised meetodid- statistiline regressioonianalüüs, tootlikkuse suhtarvud, mehitamise suhtarvud. 15. Kohanemisprotsess organisatsioonis Vastuvõtt, töötaja käsiraamat, ettevõtet tutvustav koolitus, väljaõpe. Anna töötajale teada, mida sa temalt ootad. Selgita, kuidas tema töö panustab lõpptulemusse. Saavuta sobivus töö väljakutserikkuse ja töötaja võimete vahel. Anna töötajale ajastatud tagasisidet tema soorituse kohta. 16. Personali arendamine Personaliarendamine on õppimistegevus, mis on suunatud töötajate võimete ja võimekuse
annaabi.ee 
