välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed The Infant Jupiter fed by the goat Amalthea
. 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka
tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uu...
Vanakreeka Skulptuur Ajastud Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhailine ajastu Jäik sirge asend Külgedele surutud käed Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, ´´arhailine´´ naeratus Otsevaate määras ära püstine kiviplokk Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) ´´Rõivastatud neiu´´ nn. Peplosega kore U 530 e.m.a Peplos, mille järgi seda kuju nimetatakse, on kreeka naiste riietuses see on sirglõikeline ja sel puuduvad voldid, mis hiljem kujudele ilmuvad. Noormehe kuju, nn. kouros U 600 e.m.a
· Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid · Etruskide maalikunst: peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt heledates toonides, meesfiguurid tumedamad, naised heledad; üldine laad elav, tihti maneerlik, burleskne; sündmused igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenid, tihti ka mütoloogilised pildid ja kujutised allilmast · Etruskide skulptuur: põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika; saviplastikat esindavad sarkofaagid surnute kujudega kaanel ja suur osa oli templite kaunistamisel · Märkimisväärsed on etruski vaasid, ennekõike mustade reljeefidega kaunistatud bucchero
Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. · Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. · Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. · Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) · Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav · Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. · Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud.
Kirjelda. Suured lossid ( knossos , phaistos ) Kreeta kujutav kunst. Keraamika Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed
Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud.
Linna kaitsejumalannale Athenale, neitsiruumi tähendab see 6.Mis on Erchtheioni suurim iseärasus?Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? See ühendas mitu vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keerukama põhiplaaniga ja ülesehitusega 1.Milliseid materjale kasutaid Vanakreeka kujurid? Marmorit ja pronksi 2.Miks on varased kujud jäigas püstasendis? Egiptuse kunsti mõju tõttu ja selleks, et nad oleks muidu ümber kukkunud. 3.Kuoros ja Kore? Kuoros-meesfiguurid Kore-naisfiguurid 4.Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujud olid ilmekamad igast küljest. 5.Millega seostad terminit ,,Kontrapost"? Tugijalaga,et kuju seisaks püsti. 6.Kuulsad skulptuurid, mis väljendavad hästi liikumist? ,,Kettaheitja"-Myron ja ,,Odakandja"-Polykleitos 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid, kus?
Vanim näidendite esitamis koht Ateenas. Teater loodi veinijumal Dionysose auks. Algselt olid lava ja pingid ehitatud puidust, kuid hiljem ehitati kogu teater kivist. Tänaseks on säilinud ainult varemed. Skulptuur Skulptuuride loomiseks kasutati marmorit ja pronksi. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat. Selle tehnikaga loodi 5. saj eKr Athena kuju ja samuti ka Zeusi kuju. Tavalised skulptuurid olid alasti meesfiguurid või riietatud naisfiguurid. Skulptuuris on märgata Egiptuse kunsti mõju. Algselt olid skulptuurid tardunud poosis, kuid hiljem muudeti kujud juba rohkem Kettaheitja Delfi vankrijuht Kasutatud allikad Kunstikultuuri ajaloo õpik 10. klassile http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka-jumalad http://www.slideshare.net/guest2a25f0e/jumalad-rituaalid http://kunstiabi.weebly.com/templid.html http://et.wikipedia
vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kujudes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud.
koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. Levinud on ütlus: kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Rooma on vahelüli, mille kaudu kreeka kunstitraditsioon anti edasi läände
koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure – kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav – noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. Levinud on ütlus: kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Rooma on vahelüli, mille kaudu kreeka kunstitraditsioon anti edasi läände
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud
Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga
Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud joonistused olid lihtsates heledates toonides, meesfiguurid olid tumedad ja naised heledad. Üldine stiil oli elav. Surnute tuhk pandi savist või kivist urnidesse, urni kaanel oli kadunukese portree, mis oli enamasti valmistatud alabastrist ja üle kullatud. Tähtsamatel isikutel oli savist või kivist sarkofaagid, mille kaanel oli skulptuur lahkunust pooleldi lamavas asendis. 3 Etruski skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned
Reljeefid ja samab (üks ring). 9. Mis on Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? Keeruline ülesehitus tuleneb mitme vanema pühapaiga ühendamisest. Selle iseärasuseks on ühe eeskoja sammaste kujud naiste kujud (karüatiidid). VANAKREEKA SKULPTUUR 1. Milliseid materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Marmor ja pronks. 2. Miks on varased kujud jäigas püstasendis? Egiptuse kunsti mõjud. 3. Kes olid kauros'ed ja kore'd? Kauros alasti meesfiguurid Kore riietatud naisfiguurid 4. Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi, kujud olid ilmekad igast küljest, näod tõsised ja rahulikud, kujutati skeletiluude asetust ja lihaste pinget väga loomulik ja looduslähedane. 5. Millega seostad terminit ''kontrapost''? Vabale seisangule, kasutusel tugijalg ja nõjajalg. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist.
Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, Usinalt hakati kopeerima vanemaid mida harrastati eriti just õukondades ning skulptuure; tänu nendele koopiatele kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid või alles üles leidmata. altareid ja templeid. Kreeka skulptuur Arhailine aeg: alasti meesfiguurid, naisfiguurid. Sirged kujud, 1 jalg ette astumas. Keha vormid üldistatud. Ilme puudub arhailine naeratus Klassikaline aeg: keerukamad poosid, kontraposti rakendamine. Inimese nägu idealiseeritud. Kreeka iluetalon. Hellenistlik aeg: pronksitehnika, antiikkreeka mütoloogia erinevad stseenid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse
elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis, Zeusi kuju Olümpias) c)moodustus kolmest osast: ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud vabafiguurid portreebüstid 2.Arhailisel ajajärgul a) vabalt seisvad kujud (tajutava egiptuse kunsti mõjuga) alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore 3.Klassikalisel ajajärgul a) kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi b) kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale) c)hakatakse jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget d)kuulsaimad teosed ,,Odakandja" - Polykleitos ,,Kettaheitja" - Myron
Seda katavad lopsakad taimevormid. · Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika. · Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel. · Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses. · Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. · Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) · Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaagu valvelseisaus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi eespool. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. · Kreeklased olid esimesed, kes tegid vabalt , toeta seisvaid suuri inimfiguure. Kourosed tähistavad kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Kouroste loomine levis Mandri- Kreekas aga korede traditsioon lähtus Väike- Aastast, joonia
vaatajaile. Vaesemate piletiraha tasus riik. Näitlejad kandsid maski, kostüümid vastasid näidendi laadile. Etenduse mõju suurendamiseks kasutas lavastaja mitmesuguseid teatrimasinaid. Arhailise perioodi Vana-Kreeka skulptuurid mõjuvad veel skulptuur ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tardunud seisang, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid – kouros-ed ja riietatud naisfiguurid – kore-d Paremal kouros Meloselt, 550 eKr. marmor, 2,14 m Vasakul kaksik-kourosed Kleobis ja Biton (Akropoli muuseumist u 590 eKr. 2,70 m), paremal kouros (u 600 eKr.). Vasakul kore Peploselt (polükroomne marmor, u 530 eKr., 1,20 m), paremal kore u 674-500 eKr. Kored Akropoli muuseumist. Athenale ohvrit toov Vasikakandja Ateena Akropoli muuseumist. 4-hobuselise kaariku Vankrijuht Delfist. (478 eKr.,
Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid, sageli akantuselehtede kujutised.Alaosa on karika või vaasikujuline.Parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid mõjuvad veel ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid kouros-ed ja riietatud naisfiguurid kore-d. 7 Klassikalisel perioodil (5. saj. eKr.) toimus skulptuuris murrang inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Loodi vabalt seisvaid figuure.Sünnivad kujud , kus keharaskus on kantud ühele jalale, teine jalg on aga lõdvaks jäetud. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. Polykleitose " Odakandjas "on arvesse võetud lihaste liikumist naha all
Pronkskujud võivad looduslikus tingimustes paremini vastu pidada, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal on terve hulk ümber sulatatud. 9. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Kreekas on alasti meesfiguur(kouros) ja riietatud naisfiguur(kore) 10. Mis iseloomustab vanakreeka skulptuuri: a) arhailisel ajastul; b) klassikalisel ajastul 1. V sajandil eKr 2. IV sajandil eKr; c) hellenistlikul ajastul? a)arhailisel ajastul-vabalt seisvad kujud.kreekas alsti meesfiguurid(kouros) ja riietatud naisfiguurid(kore) b)klassikalisel ajastul: 5.saj e.Kr-kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. 11. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Polykleitos on loonud kreeka sõdalaste atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks e. kaanomiks. 12. Ühenda joonega skulptor ja tema teos:
toonud, et eriti tänuväärseks uurimisallikaks muudab etruski maalikunsti tõsiasi, et tihtipeale olid maalide autoriks sisserännanud kreeka kunstnikud või püüdsid kohalikud kunstnikud iga hinna eest kreeka kunsti matkida, mis võimaldab etruski hauamaalidel näha kreeka kunsti arengut ligi 300 aasta vältel. Maalidele iseloomulikuna toob Vaga välja, et suuremalt jaolt oli tegu koloreeritud lihtsates heledates toonides joonistustega, kusjuures harilikult olid meesfiguurid kujutatud tumedates ja naised heledates toonides. Üldine laad olevat võrdlemisi elav, kuid kahjuks tihti maneerlik või isegi abituseni burleskne. Lisaks Kangilaski ja Alpatovi käsitlustes väljatoodule mainib ta, et lisaks rõõmu kujutavatele maalidele leidus ka mütoloogilisi pilte, mille hulgas sageli oli kujutatud ka allmaailma ja seda eriti süngel ja õudsel viisil. (Vaga 1999: 105) Süngete hauamaalingute tekke põhjuseid on analüüsinud ka Jansen. Ta (Janson 1995: 168)
Tema joonistusi kasutati kaua aega anatoomia õppimisel. MICHELANGELO Buanarroti (1457-1564) oli samuti universaal. On säilinud arhitektuuri, skulptuure, maale. On läinud ka Itaalia kirjandusajalikku arvestatava luuletajana. Maali õppis Ghirlandajo juures, skulptuuri di Giovanni juures, kes oli Donatello õpilane ja Medicite antiikkogu hoidja. Tal oli suur huvi skulptuuri vastu. Michelangelo oli äärmiselt dünaamiline, jõuline ja barokilik, jõulised meesfiguurid. Pärast Medicite langemist pidi Firenzest lahkuma ning viibis vahepeal Roomas. Tegi kuulsa ,,Pieta" Peetri kiriku jaoks. 1501 läks uuesti Firenzesse, kus lõi 5,5 m kõrguse kuju ,,Taavet", algselt Palazzo Vecchio ette. Hakkas looma ka esimesi maale: ,,Püha perekond" (dondo). 1505 asus Rooma, kus pidi valmistama Julius II hauamonumendi, mis võttis aega 40 aastat vaheaegadega. Seal pidi olema ligi 40 figuuri, kuid valmis alla kümne. Üks kuulsamaid töid
Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? See on kuulus oma kojaga, mille katust kannavad noorte naiste kujud karüatiidid. Keeruka ülesehitusega on tempel seetõttu, et ühendas mitu vanemat pühapaika. 12.PEATÜKK Vanakreeka skulptuur 1. Milliseid materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Marmorit ja pronksi 2. Miks on varased kujud jäigas püstasendis? Egiptuse mõju tõttu 3. Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed alasti meesfiguurid Kore'd riietatud naisfiguurid 4. Millise suure muutuse skulpuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid asendeid 5. Millega seostad terminit ,,kontrapost"? Skulpuuride puhul hakati jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaspinget, mille tulemusena saavutati enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist.
KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurist on ÜSNA HEA ülevaade, kuna neid on säilinud tänu Rooma kopistidele ehk kopeerijatele. Nimelt roomlased hindasid kõike, mida kreeklased tegid. Kui roomlased Kreeka vallutasid-rooma skulptorid hakkasid Kreeka skulptuure järele tegema. SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL: Esialgu olid väga tugevad Idamaade mõjud, tehti peamiselt reljeefe. Täisskulptuuridest tehti Kuuroseid (Apollon)= alasti meesfiguurid, vasak jalg ees e. kontraposti ei tuntud, näol kerge muie. Kored= riietatud naisfiguurid, näol kerge muie. Arhailine naeratus=poolmuie Selle ajastu tuntuimad skulptuurid on näiteks Vasikakandja, Türannitapjad, Zeusi tempel, Metoopid, mis kujutasid Heraklese vägitegusid. Idaviilul kujutati Oinomaost ja Pelopsi, kes valmistusid kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel.
14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ja riietatud naisfiguurid. Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16
poolest. 14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ja riietatud naisfiguurid. Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16
saviplaatidega, templil puudub Kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus; · Etruski elamutüüp püsib Itaalias väga kaua, pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid; · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad nende haudehitised; · Maalidel kujutatakse surnut kas portreeliselt või pidustustest osavõtjana; · Meesfiguurid tumedad, naisfiguurid heledad; · Kõiges on tunda väga tugevaid Kreeka mõjutusi; · Uskusid hauatagusesse ellu, sellest haudehitiste kultuski; Rooma · Teadsid, et võivad vallutada keda iganes, aga neid mäletatakse nende ehitiste poolest Colosseum; · Hakkavad tegema telliseid, natuke kitsamad kui tänapäevased; · Leiutavad sideaine, rooma betoon, ehitised säilivad endiselt, sedasi hakatakse
saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechtheion. § 12. Vanakreeka skulptuur. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjelduste põhjal. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid e kouros ja riietatud naisfiguurid e kore. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. 5.saj kesskel eKr valmis Sparta skulptori Polykleitose ''Odakandja''. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ''Kettaheitja''. Odakandja (Polykleitos) Kettaheitja (Myron)
väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad.üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast. Skulptuuris põhikohal saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost). Saviplastika sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja
Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti kourosed, naised riides kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos.
Silmad värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem zeusi kuju olümpias. * * Kreeka skulptuurikunsti moodustavad: * Ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud * Vabafiguurid ja portreebüstid (hilisemal ajal). (vabafiguuride areng on jälgitav alates 7.saj eKr. 3. *Arhailisel ajal (vanemal) loodud vabalt seisvad kujud kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kourose on leitud üle saja neil on tajutav egiptuse kunsti mõju (seisavad sirgelt, peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg ettepoole astmuas) . * Kreeklastel oli anatoomia järgmine alguses natuke kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. 4. Kouros
materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid kore. Kouroseid on leitud üle 100, tunda egiptuse mõjusid, neil on irve näos. Kore'd olid pidulikud ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud. Egiptlased oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplokiga. Kreeklaste figuurid olid kohmakamad, aga nad olid esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri figuure
Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Kujutatud kunstiga saab tutvuda etruski haudades. Haudades on sarkofaage, kaste surnute põrmuga ja nende kujusid, surnutele kaasa pandud tarberiistu ja luksusesemeid, hauad on tihti kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad. Üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast – sünge, toores, õudne põhijoon. Skulptuuris põhikohal põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost – annab tunnistust meisterlikust pronksivalu tehnikast).
põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur 1.Millised materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Vanakreeka kujurid kasutasid peamiselt marmorit ja pronksi. 2.Miks on varased kujud jäigas püstiasendis? Varajased kujud on jäigas püstiasendi tasakaalu pärast. 3.Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed olid alasti meesfiguurid (ideaalne sõjakangelane või sportlane, kes näitas hästiarenenud lihastes keha ilu) ja kore'd riietatud naisfiguurid (naise iluideaal, rohke riietuse, ehete ja soenguga). 4.Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kujude elavuse saavutamiseks hakatakse kasutama nn kontraposti. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest, grimassi taoline
relvi jäljendati aga kuldpekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5 saj e.Kr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenonis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja (hilisemal ajal) portreebüstid. Vabafiguuride areng on jälgitav alates 7. saj e.Kr. vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourostes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kore'd olid alati riietatud. Kreeklasi huvitas riide selline kujutamine, et ta katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena
annaabi.ee 
