Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meedia-tänapäeva noorte iidol". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
netis, lapsevanemad, iidol, teistega, kuule, kuulnud, niimoodi, arvavad, niiöelda, loll, perega, telefonis, öelnud, meediatKõige populaarsemad on hetkel loomulikult Rate.ee ja Msn kus väga paljud noored istuvad. Loomulikult sisutavad ka noored oma vaba aega tervislikult käivad tantsimas, aeroobikas, jooksmas, laulmas, muusikakoolis ja palju muid huvitavaid asju. Kuid ka kahjuks paljud rikuvad oma elu alkoholi tarbimise, suitsetamise kui ka narkootikumidega. Väga palju mõjutavad noori vanemad tuttavad kes elavad juba oma elu ja hoolitsevad ise enda eest ja tänu sellele lähevad noored kaasa ja arvavad, et ka nemad suudavad nii iseseisvad olla ja hakkama saada. Kuigi paljud nooremad inimesed omandavad endale mõtte,et nemad ei hakka suitsetama ega jooma teiste pärast, et nemad tahavad ka lahedad olla, see on väga hea kuna paljud seda suudavad teha ka. Kui nüüd arvuti juurde tagasi pöörduda siis väga vähed kasutavad arvutit otstarbekalt. Poisid kes päevad läbi istuvad pimedas toas leiavad endale palju rohkem tegevusi nt. arvutimängud,auto,mängud ja väga palju muud
kõigist teistes, talle saab endast kõike rääkida, ta mõistab sind ja sina teda. Kuidas suhelda virtuaalselt nii, et see oleks ka ohutu? 1.1. Turvalisus Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl. ,,Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem"
Karistusvajalik kasvatus Või vägivald. Lapsi karistadakse igasuguste tempude,rumaluste ja kas või sellepärast, et koolis ei õpita hästi.Aga kas tegelikult kasvatamiseks on vaja karistad? Karistamiseks on erinevaid viise,mõned lapsevanemad karistavad oma poegi,tütreid neilt näiteks taskuraha ära võttes või koduaresti pannes,mõned aga "annavad kere peale".Arvan, et see ei ole vajalik.On ka teisi viise lastele selgeks teha et nad ei käitunud õigesti või ei käitu õigesti.Minu arvates tekitavad karistused teismeliste noorte ja vanemate vahel vaid "paksu verd".Ka minu ema on mind mitmeid kordi karistanud,ka isa,aga nendega rääkimine ja jutud aitavad minu arvates tunduvalt rohkem.Seda mis nad räägivad paneb
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse
internetis hoopis vastupidi. Kui on midagi öelda, siis kirja teel öeldakse see ikka välja. See võib ohvri enesetunnet halvendada või ta võib tunda end alaväärsena, isegi endale midagi teha. Sellised sõimukirjad võivad ka viia enesetappudeni. Andmete ärakasutamine Kui lapsed on kuskile oma andmeid üles riputanud, siis kurjategijad võivad neid oma kuriteo jaoks ära kasutada. Kuidas siis ikkagi ohtusid ära hoida? · Lapsevanemad peaksid panema arvuti kasutamise ajale piirangu peale, et oleks vähem võimalik last kuritarvitada vms. Et ei tekiks internetisõltuvus. · Lapsevanem peaks tegema piirid, milliseid saite võib laps külastada, kas ja kui palju võib andmeid ülesse panna. · Lapsevanemad peaksid tagama usalduse, et kui midagi juhtub internetis lapsega siis laps julgeb neile probleemist rääkida. Jälgida last kui ta arvutis on, et ta ei satuks
mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub. Mõju ja ulatus on suur, tohutult suur. Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna vanemad inimesed ei saa interneti kasutamisest ja vajalikkusest aru või lihtsalt ei oska kasutada ning et nüüd valitsevad noored seda maailma. Enamus tänapäeva Euroopa ja Ameerika noortel on olemas netis kasutajad, saitidel, kus nad saavad suhelda sõpradega ning luua endast virtuaalset, sageli teist mina't ning peita end misiganes ,,smaili" taha, jättes endast või oma emotsioonist hoopis teistsuguse mulje. Suurt rolli mängib ka interneti aktuaalsus, informeeritus ning ulatus. Internet on arvatavasti universumi kõige suurem infoallikas, sealt võib leida rohkem teadmisi ja infot, kui ükski inimene unistadagi oskaks. Miks lugeda läbi ajanappuses 700-leheküljelist
vanemad välja, et neid tõsisemalt võetaks. 2. SUHTED 2.1. Suhted perega Teostes kujutatud tüdrukute vanemad on pigem eemalehoidvad. Kuigi nõudmised lastele on suured ning vanematel on selge ettekujutus, millised nende lapsed olema peavad, siis igapäevaste tegemiste vastu huvi ei tunta. Eriti pööratakse rõhku emadele, kellega on suuremad tülid, suhted isadega jäävad tagaplaanile. "Kui ma vaatan enda ema, siis teistega võrrelda ma teda küll ei oska. Kätlini ja Reena ema moodi ta küll pole. Ta tunneb minu tegemiste vastu võrdlemisi vähe huvi. Ta ei tiku minuga kuskile kaasa ega taha minu asju klaarida [...] Aga nüüd jõudsingi selleni, mis mind ema juures närvi ajab. Ta käitub nii, nagu mul endal poleks üldse mõistust peas ega tulevikuplaane ollagi" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 5). Vanemad on keelajate rollis, kes seavad paika reeglid, kuid ei oska või pole neil aega
......4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. (http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) 13 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS Enamik vastajaid, kes ennast suitsetajateks tunnistasid, põhjendasid oma suitsetamist sellega, et see meeldib neile. Neid oli 50%. Osa ütles ka, et tõmbab suitsu seepärast, et
Kõige võimsam armastusekeel on sõnatu, mis saavutatakse teiste meeltega. 50-60% mehi tunneb ka ainult lõhna alusel oma lapse. Loodusrahvad Miks tehakse ülemineku riituseid- õpetatakse mõistuse teravust suurendama, oma sihte elus kindlaks määrama, et loodusega seotust suurendada. Saab teada, kuhu ta on teel. Noorukiea arenguetapid Ideaalide otsing, neil on ambitsioone, viivad elu edasi, vähene riskiteadlikkus. Nad usuvad, et nendega midagi ei juhtu, olen eriline, mis teistega juhtub ei puuduta mind, impiulsiivsus, õpivad alles emotsioone kontrollima, üritavad sõltumatust saavutada (läbirääkimised kõige mõistlikum tee, kus peavad läbirääkimisi, et sõltumatust suurendada), kohanemine, kehalised muutused, tunded, oskus armumisega hakkama saada, moraalinõuded(hakatakse rohkem mõtlema, mis on hea ja mis on halb), otsivad ka abstraktseid lahendusi(avatud paljudele mõtetele, ideedele), tahavad arutleda(vanemad kahjuks tihti lõikavad need arutlused ära).
Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid. Selline toit pigem teeb õpilased uniseks, mitte energiliseks, see on puhas rämps, aga samas ei saa keegi sinna midagi parata, kui puhvetis lihtsalt pole midagi muud müüa. Ma saan aru et kool tahab puhveti pealt kasumit saada ja selline kaup nagu seal praegu on, tõmbab väikeseid ostma, aga nad siiski ei mõtle meie tervisele. Õnneks on meie koolitoidud väga head ja lapsed söövad neid hea meelega, aga ma olek kuulnud, et teistes koolides olevat koolitoit väga halb, mis tähendab ka seda, et lapsed ei tahagi süüa seda juba põhimõtte pärast, sest see ei maitse hästi, siis ongi enesetunne nõrk ja ei suudeta tervet pikka koolipäeva vastu pidada ja minnakse varem koju. Sellepärast kannatavad õppimistulemused. 2. Noorte toitumisharjumused välismaal Väge paljud välismaa noored on ülekaalulised, ja selle põhjuseks on see, et nad ei söö
hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud mõnda avariisse või siis on olnud noorteseltskonnal probleeme politseiga. Alkohol on üha kättesaadavam ning see ei puudu enam üheltki noortepeolt. Miks see nii on, et joomalembus haarab üha nooremaid-veel lapseohtu- inimesi? Üheks suureks mõjutajaks võib olla see, et stressis lapsevanemad on ka ise järjest rohkem hakanud oma muresid alkoholi uputama. Saabutakse koju õllepurkide ja veinipudelitega, kuid maimuketele neid proovida ei anta. Ma ei kiidagi seda heaks, et lapsed peaksid koos oma vanematega nüüd alkoholi pruukima, kuid oma järeltulijatele ei tohiks seda ka täielikult keelata, sest siis nad lähevadki just kuhugi linnapeale ja joovad ennast seal purju, kuna pole seda kunagi varem proovinud ja ei tea, kuidas alkohol nende organismile mõjub
inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga.
Minnes tagasi Robert Louis Stevensoni öeldu juurde, et "noorus on aeg rännata maailma ühest otsast teise nii mõttes kui ka tegelikkuses..." tahaksin rõhutada sõna "mõttes", sest tegelikult ongi kõik kinni meie omas mõttemaailmas. Selle all mõtlen seda, et kui lapsevanem "viriseb", et ta laps ei veeda temaga üldse aega ning ka üleüldine liikumine pole korras enam kuna ta on koguaeg oma nutiseadmes, siis mina näen, et on alatu hakata süüdistama last. "Laps on loll ja laisk" öeldakse tihti, kui tuleb see teema üles,aga äkki polegi asi niivõrd lapses, kui keskkonnas, mis tema ümber on.Noort inimest on väga kerge mõjutada! Piisab ühest valest lausest valel hetkel täiskasvanu poolt ning juba tõmbub nooruk endasse, mille tulemusel ta kaotabki "isu" liikumise ja sotsiaalse elu järele või hoopis vastupidi, nooruk hakkab ülemõtlema ning hakkab üle treenima. Kokkuvõttes tahaksin öelda noortele inimestele seda, et regulaarset kehalist aktiivset
Noored on hukas!? Kes ei oleks oma elus kuulnud lauset: ,,Noorus on hukas" ? Selliseid noori vist polegi, kõik on vähemalt korra elus kuulnud seda tänitavat lauset. Aga miks nii arvatakse ? Kas tõesti selle tõttu, et noored on hakanud tarbima alkoholi väga varakult, et ükskõik kust koolidest mööda sõites seisab nurga taga mõni poisikese ohtu noormees, suits hambus? Kas selletõttu, et aina rohkem noori tüdrukuid rasestub? Millest on see aga tingitud? Tänapäeval on noored väga iseseisvad, just seetõttu, et vanematel ei ole aega nende jaoks. Iga vanem töötab nii kuidas jõuab, et perekonda ülal pidada
1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei taheta ka tunnistada, et laps on hariduslike erivajadustega. Tahetakse teha otsused rutem, arvates et tehtud valik on parim ja ollakse kindad oma valikutes. Pigem ei räägita oma
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus MEEDIA MÕJU PEREELULE Kirjand Kuressaare 2008 Meedia mõju pereelule 1 Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi. Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid. Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge ning arvavadki, et see mida reklaamitakse on parim ja nad peavad seda saama. Näiteks võib tuua näite, kus väike poiss näeb reklaami, kus reklaamitakse mõnda lahedat uut mänguasja ja reklaamis õeldakse, et see on oleams juba väga paljudel lastel või nüeb m
või otsida, siis ikka vaatad veel ühte ja teist ning lõpuks avastad, et oled jälle mitu tundi arvuti taga istunud. Interneti liigtarvitajad on enamasi just noored. Paljud neist kasutavadki oma vaba aega ainult arvuti taga olemiseks. Enamasti seal suheldakse teistega erinevates jututubades ja messengerides, ollakse populaarsetes tutvumisportaalides (näiteks rate.ee) või surfatakse niisama ringi. Ning see, kui inimene oma elu ainult internetis elab, ei ole ka hea. Minu arust peaks ka lapsevanemad oma laste internetikasutamist jälgima ja piirama ning otsima neile ka muid tegevusi. Aga on ju lihtsam mõelda, et las ta parem on arvuti taga, kui hulgub kusagil väljas. Ning kaua helendava ekraani taga olemine on ka tervisele kahjulik. Lisaks sellele, et see rikub silmi ning päevad läbi arvuti taga olles muutud kehaliselt nõrgaks, kahjustab see veel inimeste iseseisvat mõtlemist. Inimene muutub mugavaks, tarbides koguaeg internetist valmis asju ning ei mõtle enam ise.
uimastitesse. Alkoholist rääkimine oma lastega ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu eelistatakse teemast lihtsalt mööda vaadata, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu". Mõned jällegi arvavad, et lastega uimastitest rääkimine pigem tõukab neid selle poole ja tekitab asjatut uudishimu, kuigi igasugused tõendid selle kohta puuduvad. Kui vanematel lõpuks tekibki kahtlus, et midagi on valesti, ei olda sageli oma käitumises kindlad ega osata kuidagi reageerida. Ka noored ei pruugi end kuigi hästi tunda, kui vanemad soovivad nendega narkootikumidest rääkida. Nad võivad näiteks karta, et nende mõningased teadmised uimastite kohta annavad vanematele põhjust neid kahtlustada
Ka mina olen põhikoolis kokku puutunud koolivägivallaga, kuid mitte kunagi ei tulnud mul pähe hommikul klassi sisenedes kõik ära tappa. Probleemid said lahendatud arukalt ja rahulikult. Kindlasti mängib siin rolli ka vanemad ning kodune kasvatus. Ema ja isa peaksid kindlasti oma kasvandikele selgeks tegema, mida sellises olukorras ette võtta. Kokkuvõtteks võib öelda, et meedial on kohutavalt suur mõju inimestele ja eelkõige lastele. Kindlasti peaksid lapsevanemad rohkem tähelepanu pöörama, millega nende lapsed tegelevad.
läheb paremini et laps oleks endaga tasakaalus ja saaks aru, kus ja mida peab veel õppima. Äkki oleks «õhin» parem sõna? Võib-olla mõõta hoopis seda, kas laps läheb kooli õhinaga või mitte? Õhin tuleb sellest, et saab mingi huvitava teadmise või on tore koolis käia, sest seal on head sõbrad. Ja kui õhinat ei ole, siis peab järelikult midagi muutma. Kooliharidusega on kaasas käinud ikka rohke tekstiga õpikud, aga viimasel ajal olen kuulnud oletusi, et edaspidi võib saada üha valdavamaks nii enda väljendamine kui ka info edastamine sümbolite, märkide, piltide, filmijuppidega. Kuhu see viib? Mulle tundub see pigem tagasiminekuna aega, mil koopainimesed joonistasid kaljule odamehe ja mammuti, et väljendada jahil käiguga seotud mõtteid ja kogemusi. Folkloristid ütlevad, et mis siin ikka: kunagi oli aeg, kui teadmist anti edasi lauldes või helides. Aga inimese
Uurimismeetodist rääkides, oli 40 küsitletut hi-tech tootajat (19 meest ja 21 naist), kes kirjeldasid end kui jututoa kasutajaid. 20-32 aastased osalesid jututoa aruteludes 20 minutit ning seejärel vastasid küsimustikele. ,,Päris-mina" küsimustik koosnes neljast küsimusest ning vastuseks sai olla vaid ,,jah" või ,,ei". Küsimusteks olid: kas avaldad end rohkem interneti- sõpradele, kui päris sõpradele ja kas on asju, mida sa ei saa jagada päris-elu sõpradega, kuid mida jagad netis. Järgmised 2 küsimust paluti hinnata skaalal 1-7. Kolmas küsimus oli, et milliseid tahke paljastad endast netis pigem kui päris-elus ning neljandaks pidi määrama perekonnaliikmeid, kes oleks üllatunud lugemast isiku emaili. Need 4 küsimust standartiseeriti ja siis leiti keskmine, et määrata ,,päris mina" indeksi. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on võimalus, et ,,päris-mina" on paigutatud internetti. EPQ-R küsitlus (Amichai-
kergejõustik, korvpall, maadlus, jõusaal, prantsuse keel. Kuid ikka ei leia mõni inimene omale tegevust. Internetis surfamine on nüüdisajal noorte populaarseim ajaviitmise viis. Mängitakse mänge ja satutakse sõltuvusse. Mul oli üks arvutisõltlasest tuttav, kes ei jõudnud vahel kooli sellepärast, et oli vaja arvutis olla. Kõik mõtlevad alguses, et mis sinna jõusaali ikka vaja iga päev minna. Lähen homme täna ei viitsi olen arvutis. Niimoodi see sõltuvus süveneb kuni ei saagi monitori eest enam tulema. See probleem süveneb noorte hulgas iga päev. Kuid samas on ka arvuti noorte hea vaba aja veetmise, viis kuna arvutist leiab palju harivat materjali. Iga noor valib omale ise viisi, kuidas oma aega veeta. Enamasti ei saagi tänapäeva noori mõjutada ega sundida midagi tegema, mida nad ei taha, sest noortel on sihikindlust ja üldiselt nad teavad ise, mida nad saavutada tahavad ning mida neil selleks vaja on. Et noortele
tasuta saada või osta. 3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust Viimastel aastatel on hakanud levima uimastitega katsetamine koolinoorte seas vaba aja veetmise viisina. Noored on teadlikud erinevatest uimastitest, suur osa neist suhtub uimastitesse tolereerivalt ja eelkõige võib täheldada kanepi levimise ja tarbimise suurenemist (Allaste jt. 2005, 33). Ankeetküsitluses soovis töö autor teada saada, mida koolinoored arvavad kanepit tarvitavatest noortest. Enamus (52%) vastas, et nad on täiesti tavalised ega erine ülejäänutest mitte millegi poolest. 29% küsitletutest vastas, et ei suhtle nendega ja 3% pidas neid huvitavateks. 10% väitis, et nad on tõrjutud. Arvati ka, et need, kes hakkavad liiga palju kanepit suitsetama, tõrjutakse lõpuks seltskonnast välja. Kanepisuitsetamisse suhtutakse seni, kuni see kaaslasi otseselt häirima või ohustama ei hakka, tolerantselt.
Vabatahtlik, aga üleliigne alkoholi nautimine võib viia selleni, et oma piire enam täpselt ei tunnetata või siis teiste noorte piire ei võeta tõena ega austata neid. Kui aga lastakse teisel sihilikult alkoholi 1 manustada, et tema vastupanuvõimet vähendada, siis on tegemist planeeritud seksuaalset kuriteoga. Neid käsitletakse seaduse silmis erinevalt. Mida saavad teha lapsevanemad ja pedagoogid? Loomulikult ennetustööd. Ulatuslik ja toetav seksuaalkasvatus on aluseks, et noored rohkem mõtleksid, aru saaksid ja seetõttu vähem seksuaalseid kuritegusid sooritaksid. Ainult sellest loomulikult ei piisa. Teiste seas tuleks koolisiseselt ja väliselt, töötades noortega, käsitleda ka teemat ,,seksuaalsed kuriteod noorte hulgas". Tehes ennetustööd, võiks keskseteks teemadeks olla: Selged väärtused ja normid, mis on OK ja mis mitte
perekonnana tunnustada. Avalik pöördumine, mille jaoks on kogutud allkirju ning millega on liitunud ka sealhulgas Torma Maarja kogudus 14 allkirjaga ning Proua Ingrid Rüütel, on seisukohal, et mitteabieluline kooselu ei vaja eraldi seadustamist, vaid riik peab mõtlema sellele, kuidas teavitada avalikkust olemasolevatest abielu institutsiooni võimalustest ning perekonnaväärtustest. Nemad arvavad, et perekond on naise ja mehe vahel sõlmitud abielul rajanev institutsioon ning rõhuvad põhiseaduslikele väärtustele. Nad ei soovi eraldi lepingu loomist mitteabielulise kooselu vormidele ega abielu avamist samasoolistele paaridele. Religioossed ühendused: Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Uue Elu Kogudus, Agape Eesti ja Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Eesti Evangeeliumi
KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavaliselt noori vaatajaid ei
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
Erilist vahet pole kus- kodus, õues, sõbra juures. Kõik nad tegelevad mingisugusegi spordialaga, olgu selleks kasvõi mõni kergem ala. Tegeledes kohustuslike asjadega, jääb neil suhteliselt vähe aega üle. See näitab, et noortel on pidevalt mingisugune tegevus, mis on vahel hea ja vahel halb. On näha, et noortel pole midagi nende vastu, kes joovad või suitsetavad. See võib ka tähendada, et nad ise tegelevad sellise asjaga vabal ajal. Paljud arvavad küsitluses, et teised noored ei kasuta oma vaba aega kasulikult. Miks siis nii ? Üks lihtsamaid põhjuseid võibki olla ebaseaduslike tegevustega tegelemine. Et seda tagasi hoida, tuleks pöörduda eelkõige vanemate juurde, muidugi võib ka sõpradelt abi küsida. Öeldakse, et: „ Sa oled maakas . „ Miks noored niimoodi räägivad ? Küsitluses on näha, et arvatakse, et maakohast pärit noored erinevad teistest käitumise poolest, aga ka välimuse.
vigastada saab. Jääda halvatuks on peaaegu sama hea kui olla surnud, kuna elu pole enam täiuslik, seega jääb üle kasutada kiivrit alati kui jalgratta selga istuda. Ma ei saa sellistest inimestest aru, kes kasutavad kiivrit vaid selleks, et mitte politseilt trahvi saada. Kas siis üldse ei mõelda enda elule? See on kohutav mõtteviis. Paljud ei kanna kiivrit ka sellepärast, kuna see näeb tobe välja, näiteks linnapreilid arvavad nii. Aga ka selline mõtlemine on väga vale, sest tänapäeval on ju kiivrite valik väga lai ja paljud neist on vägagi ilusad. Seega peaks kõik kiivreid kandma, ütleme nii, et see peaks olema moes lausa, ehk siis mõistetakse, et seda peab kandma ja see ei ole tobe. Üks ellujäämis võimalus on ka siis, kui liiklusvahend vastab õigetele nõuetele. Paljud noored putitavad mingi vanema sõiduki sõitmiskõlblikuks ja hakkavad siis sellega kihutama. Kindlasti, ei
Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad n
• Alternatiivsete tegevuste pakkumine – see on ennetustegevuse väga oluline komponent, noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. • Laiahaardeliste programmide pakkumine– kogukonnapõhine ennetustöö, kuhu on kaasatud pered, korrakaitseorganid, teised koolid, meedia. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Võib tunduda, et 7–8-aastased lapsed on selliste teemade jaoks veel liiga väikesed. Kuid kindlasti on nad kas või meedia kaudu narkootikumidest kuulnud. Kui teema kerkib üles, võib küsida, mida laps uimastitest teab ning seletada lihtsalt ja arusaadavalt, miks sõltuvusained võivad olla ohtlikud. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Algkoolis Vestlus narkootikumidest võib olla kasulik mitmel moel: • Võid olla kindel, et lasteni jõuab õige info (selle eelduseks on muidugi, et kõneleja on ise teemaga hästi kursis). • Lapsed saavad teada, mida sina uimastitest arvad ja miks.
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad koolis, aga kuulamise
annaabi.ee 
