Meditatsioon Triin Pajanen Meditatsioon on üks teadvuse vorme. Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samad...
Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele. Budistid usuvad, et meditatsioon on teekond Valgustuse ja Nirvaana poole. Budismi meditatsioonitehnikad koguvad ülemaailmset populaarsust, Budistide koolides õpetatakse mediteerimist Tiibeti traditsioonides on tuhandeid meditatsioonitehnikaid. Buddha olevat tuvastanud kaks ülimat vaimset omadust, mis kerkivad esile läbi tervisliku mediteerimise, 1) "rahulikkus", mis tasakaalustab, rahustab, ühendab ja koondab mõistust. 2)"mõistmine", mis võimaldab näha, uurida ja märgata. Kristlik meditatsioon Palvetamise vorm, mille puhul üritatakse kohata jumalat. Meditatsiooni käigus keskendutakse kindlatele mõtetele jumala armastuse kontekstis. Vastand ida meditsioonistiilile Eesmärgiks kõrgendada suhteid jumalaga. Hinduism Jooga harjutused Aitavad kontrollida mõistust ja meel, et ületada eneseuhkus ja kogeda tõelist ennast.
Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse. 8-osalise tee astmed: 1. täiuslik nägemus 2. täiuslik tunne 3. täiuslik kõne 4. täiuslik tegu 5. täiuslik eluviis 6. täiuslik püüdlus 7. täiuslik teadvustamine 8. täiuslik keskendumine Kuidas alustada mediteerimisega? 1. Leia aega mediteerimiseks. 2. Leia rahustav ja vaikne keskkond 3. Istu padjale, toolile või põrandale 4. Lõdvesta endas kõik ja otsi kohad, mis pole
5 põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata. Kõige väljapaistvama sellekohase näite võib leida Puhta Maa budismivoolust, milles on kristlaste ja Kristuse suhteid kirjeldavale sarnaseid õpetuse. Amitabha Buda, Piiritu Valguse taevane Buda, arvatakse valitsevat Puhta Maa (teisisõnu läänemaise paradiisi) üle, kuhu võib pääseda igaüks, kes on pühendanud sellele budale ning kasutab mediteerimise ajal tema mantrat (jaapanikeelne variant Namu Amidha Butsu). Puhas Maa ei ole tegelikult veel nirvaana, kuid kujutab endast maailma, milles lõplikku kirgastumisse astumine on kergem kui maa peal. TAOISM Taoismis on eriline rõhuasetus harmoonilisel kooselul loodusega. Mis tahes katseid sekkuda asjade looduslikku tasakaalu, olgu või heade kavatsustega, peeti mõtlematuiks ja ka tegelikult kahjutoovaiks (arusaam, milleni
korda saadetud ja parimadki oma eluiga pikendanudki. Meditatsioon on tee inimese hinge sügavusse ja see on see mida tegelikult peaks uurima. 3 1. MILLEKS MEDITEERIDA? "Milleks mediteerida?" see on väga hea küsimus. Praegusajal pole paljud inimesed sellele enne mediteerimisega alustamist tähelepanu pööranud. Isegi mediteerijad(vt joonis 1) ise ei tea, miks nad mediteerivad. Mediteerimise motiiv on meditatsioonitehnikatest palju olulisem. Kui küsida mõnelt mediteerialt otse: "Miks te mediteerite?", siis oleks minu vastuküsimus: miks te sööte oma toitu, miks joote vett? Teie valmis vastus küsimusele oleks, et peate elus püsima, et keha on vaja toita seepärast peate sööma ja vett jooma, sest muidu sureksite. Seepeale ütleksin, et pean mediteerima, sest mu meel ja teadvus on vaja tervena hoida ning need vajavad toitu (7.).
(mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele
andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on Jama. Upanisadid (traktaadid, mis kommenteerivad nelja veedat) Kirjeltatud on pidaevaid ümbersünde ja kannatusi mida inimene iseendale oma käitumisega põhjustab. Ainus viis, kuidas saab vabastada ennast taassünnist on kogu eksistensi olemusliku ühtsuse mõistmises läbi veedade lugemise, mediteerimise, paastumise, usu, askeesi kaudu.. See tähendab, et kõikides olevustes eksisteerib üks hing, kogu eksistents on osa ühest olemusest. Eksistentsi terviklikkuse äratundmise kaudu saavutatakse moksa vabanemine maistest ihadest, hirmust ükskõiksusest. Vabaks saanud inimene näeb kõiki hingi endas ja ennast kõikides hingedes. Lisaks kirjeldatakse traktaatides taassündide tsüklist vabanemiseks võimalust läbi jooga, mille
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse
¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara. Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus. Pääsemise teed: Teadmise tee (dznjaanamarga) - upnisade uurides saavutatakse teadmine, et atman on brahman; Tegude tee (karmamarga) - õige rituaalne ja moraalne tegutsemine, kohustused, ohvrid; Armastuse tee - jumalusele andumine ja jumaldav armastus tema vastu. 2
Mängiti ka narri, et teised inimesed nende üle naeraksid. Nad olid õnnelikud, kui neil õnnestus inimeste viha enda peale saada. Oluline osa askeetide elus oli ka mediteerimine. Seda tehti selleks, et jumalale hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata. Mediteerimise ajal mõeldi oma pattude üle järele. Olulise osa askeedi päevast võttis ka palvetamine. Siis kui askeet palvetas olid tema juures inglid. Palvetati mittu korda päevas, ning et seda veel raskemaks teha mõeldi palvetamise juurde erinevaid liigutus, kas siis kummardamine, või see et käid pidid olema mingis kindlas asendis. Kõige paremad palved olid need, mis olid tehtud uneajast. Tavaliselt öösiti peale palvetamist loeti, kuna magama minek oli keelatud
Inimene saab õigesti aru loodusest ja jumalast. Eesmärk on jõuda moksasse. Arvestatakse kastikorraga. Eesmärk on Brahmaniga ühte saada. OM võimsaim mantra Tähistavad kolme jumalat ja 3 pühaveedat. Hindud usuvad, et OM väljendab universumi olemust. Jumal lõi selle heliga maailma. Dilaka märk Bindi Märk naiste laubal, üks dilakadest. Bindi tähistab naisenergiat ja abielu ning kolmandat silma. Mediteerimise ajal keskendub see silm mingile objektile. Bindi on loodusliku värviga tehtud märgistus. Shiva Linga selles nähakse loovat energiat ja viljakust (linga peenis) Lootos puhas ja ehe. Inimene peab elama siin maailmas puhtalt ja ehedalt nagu lootoselill. Pratik Näitab inimese sotsiaalset tegutsemist. Tähistab väljapoole suunatud
surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Ta eraldati muust maailmast, kuid soovis siiski tutvuda eluga väljaspool paleed. Siddharta kohtas ikkagi vanurit, haiget, askeeti ja surnut ning mõistis, et elu on kannatus ja muutis kohe oma eluviise. Ta istus bodhipuu ehk virgumise puu alla ning seal mediteerides mõistis ta, milline on elu.Virgumise hetkel sai temast Buddha. Nirvana - seisund, kus on taassünni ahelast vabanetud. Budistid üritavad mediteerimise ja õige eluviisi abil taaskehastumise ahelast vabaneda ehk üritatakse saavutada nirvaanat. Budismi viimseks reaalsuseks on minata oleks ja seega kõikide ihade ja janude vaibumine. Jumalate roll/jumaltus. Budismis puudb klassikaline pilt looja jumalast, siiski austatakse Buddhat ja teisi jumalaid. 4 õilsat tõde. 1) Elu on kannatus 2) Kannatuse põhjus on janu( surma-, elu-, lõbujanu) 3) Kannatusest ja janust on võimalik vabaneda
vahel. Dharma – õpetus, olemise minimaalühik. Budismis usutakse, et sündmused ei tule üksteise järel, vaid üheaegselt, lihtsalt meie teadvus tekitab mulje, et asjad järgnevad üksteisele. Dharmad tekkisid üheaegselt ning neid on olemas kaks vormi – staatiline ja eklektiline. Mitte miski pole reaalne ning ei eksisteeri päriselt, kõik on meie meelte poolt konstrueeritud. Kõik, mis kannatust põhjustab, on ainult meie peas. Chani koolkond: India päritolu koolkond, mis põhineb mediteerimise jõusse ning selle abil kirgastumise võimalikkusesse. Usutakse, et igasugune tõe taga ajamine on ebaoluline. Tõde on buda, mis peitub alati igalpool ning ta tuleb endas üles leida selleks, et teda mujal näha. Meie kultuur ning keskkond segab kirgastumist, samuti asjade või inimeste pühaks pidamist. Võib „tappa“ (eemaldada) enda elust need, kes segavad kirgastumist, ei tohi klammerduda millessegi püsivasse. Gongan on lühike dialoog õpilaste
koosneb omakorda neljast eraldi harjutuste jadast. Edasijõudnud harjutustes on ühendatud jõud ja graatsia ning need eeldavad väga head painduvust ja alandlikku meelt. SAHADZA JOOGA Sahadza Jooga on praktiline meditatsioon, mille tulemusena toimub muutus inimese teadvuses, mis lubab edasi liikuda inimevolutsiooni järgmisele astmele. Sahadza Jooga avastajaks ja loojaks on Sri Matadzi Nirmala Devi. 1970 aastast alates on ta levinud üle maailma, enam kui 80 riigis. Läbi Sahadza Jooga mediteerimise saavutab teadvus uue dimensiooni, kus absoluutne Tõde võib tunnetada vahetult meie kesknärvisüsteemi. Ja tulemus on - meie vaimne tõus toimub absoluutselt ilma jõupingutusteta nagu seemnest suureks puuks, kasvamise protsessiks. Füüsiline, psüühiline ja emotsionaalne tasakaal saavutatakse nagu vaimse tõusmise kõrvaleffekt. Mediteerides Sahadza Joogas tunnetab inimene, et me ei ole keha, ei tarkus, ei ego, ei
oma elu ise korrastada ja juhtida. Ta vastutab täiega oma tegude eest... Karma on kõige selle summa, mida oleme teinud ja mida teeme praegu või tulevikus. Meie halvad ja head teod mõjutavad aktiivselt praegusi ja tulevasi läbielamisi. Karma on näiliselt salapärane ja keeruline, kuid väga sarnane eestlaste uskumustele ja tõekspidamistele. Selles referaadis õppisin mina, et karma pole vaid usk millessegi vaid seal on ka õpetused, kuidas end puhastada ning sain teada et see on mediteerimise ja joogaga seotud. Sain teada et karma on väga lai teema, kust saab valida mida sa tahad teada ja mida uskuda. Minu jaoks oli see referaat väga kasulik, kuna sain aru kuidas peab referaati kasutama ning õppisin väljendama end nii et minu mõttest saaksid inimesed aru. Õppisin ka käsitlema raamatut, mis oli põnev kuna googlega saab palju kiiremini. Ma tean, et see kogemus on mulle kasuks gümnaasiumis Kasutatud allikad ja kirjandus: [1] http://www.via.ee/content/article/karma (18.01
tütar" juba aasta varem, 12-ndal sünnipäeval. Kuni selle sünnipäevani on nad õppinud Jumala seadusi: mis on õige, mis vale. Kui nad saavad täiskasvanuks, vastutavad nad ise oma käitumise eest. Seda päeva tähistatakse järgnevalt: minnakse sünagoogi, täiskasvanuks saanu loeb või deklameerib väikese osa Toorast. Järgneb eriline pidusöök või koosviibimine. SÜNAGOOG e. juudi kirik. Mõnikord nimetatakse neid tempel või ,,shul". Õpetamise, mediteerimise ja palvetamise koht. Kõige tähtsam asi sünagoogis on ARK e. kapp, kus hoitakse toorarulle. Arki ette on tavaliselt tõmmatud eesriie. Selle kohal ripub lamp, mis kogu aeg põleb, et meenutada Jumala pidevat kohalolekut. Sünagoogi keskel asub platvorm- BIMA, millelt loetakse kogudusele toorat. Õpetajat nim. RABI. Sünagoogi tullakse tähtsamatel pühadel ja nädala pühal päeval, SABAT´il. See algab reede õhtul ja kestab kogu laupäeva
Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine (1). · Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1). Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1). 9 SENSOORNE DEPRIVATSIOON Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni.
ole julmust, himusid ega pahatahtlikkust; kolmandaks, õige jutt ehk hoidumine valest, lobisemisest ja kuulujuttudest; neljandaks, õige tegu, ehk vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet; viientaks, õige eluviis, ehk vältida elusolendite kahjustamist ning verevalamist; kuuendaks, õige püüdlus, ehk hoiduda kahjulikest mõtetest ning tundmustest ja teadlikult esile kutsuda häid; seitsmendaks, õige järelemõtlemine, ehk mediteerimise kaudu teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ning mõtete tekkimist; kaheksandaks, õige keskendumine, ehk tuleb ületada viis meeleplekki ehk pahet, milleks on himu, kadedus, uhkus, viha ja nõmedus; kõike seda tehes võib jõuda Buddha seisusesse; see toob meelerahu, kaastunde, virgumise, õilsuse, ärksuse, mõistmise; Buddha seisuses on nirvaana; seda ei saa kirjeldada aja ja ruumiga; ümbersünnid lakkavad; nirvaana esimesse
). Pärimuse järgi oli Bodhidharma tuima ilmega mees, kellel oli tihe habe ja läbitungiv pilk. Legend räägib, et ükskord suigatas ta keset mediteerimist ja vihastas nii, et lõikas ära oma silmalaud. Maha pudenedes, kasvasid neist esimesed teepõõsad. Zeni mungad virgutavad tihti oma meelt teetassiga mediteerimise vahepeal. Bodhidharma õpetas enda ümber kogutud munkadele füüsilisi harjutusi, sest nad ei suutnud oma viletsa kehalise vormi tõttu teha igapäeva-seid zen harjutusi. Ta õpetas neile harjutuste komplekti nimega "shih pa lo han sho" - "Lo Hani 18 kätt". Neid harjutusi
2. Õige kavatsus mõtted, mis on vabad julmustest, himudest ja pahatahtlikusest. 3. Õige jutt hoidumine valest, ebasõbralikusest ja ka lobisemisest. 4. Õige tegu tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus hoiduda kahjulikest mõtetest ja tundmustest, nende asemel heade väljakutsumine. 7. Õige järelemõtlemine mediteerimise kaudu tuleb teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendumine tuleb ületada viit meeleplekki ehk pahet: himu, kadedus, viha, uhkus ja nõmedus. 3 põhiõpetust moksasse jõudmiseks (hinduism) 1. Vedanta õpetus Pärineb sankarast. Ainuke tõeline reaalsus on Brahman ja kogu ülejäänud maailm on illusioon. Kolm teed on kuidas inimene saaks üle teadmatuse:
Karate arengus on chuangfal olnud keskne positsioon. On olemas tõendeid selle kohta, et mõningaid chuangfa vorme harjutati Hiinas juba Han dünastia ajal (209 e. Kr 24 p.Kr.). Pärimuse järgi oli Bodhidharma tuima ilmega mees, kellel oli tihe habe ja läbitungiv pilk. Legend räägib, et ükskord suigatas ta keset mediteerimist ja vihastas nii, et lõikas ära oma silmalaud. Maha pudenedes, kasvasid neist esimesed teepõõsad. Zeni mungad virgutavad tihti oma meelt teetassiga mediteerimise vahepeal. Sellepärast öeldakse zeni kohta, et tal on "tee maitse". zen (Budism) cha tee Bodhidharma õpetas enda ümber kogutud munkadele füüsilisi harjutusi, sest nad ei suutnud oma viletsa kehalise vormi tõttu teha igapäevaseid zen harjutusi. Ta õpetas neile harjutuste komplekti nimega "shih pa lo han sho" "La Hani 18 kätt". Neid harjutusi peetakse pärimuse järgi hiina chuangfa algvormiks. Seda kunsti kutsutakse
Askeesi alla kuulub ka oma keha piinamine. Vihmasaju ajal ei lähe puu alla varju, päikese eest ei lähe varju. Mungad ja nunnad joovad ainult keedetud ja läbi riide nõrutatud vett. Munad ja nunnad söövad tavaliselt ainult üks kord päevas. Iga dzainist peab paastuma vähemalt kord kuus min. 3 päeva. Sahaja muni nälgis Bombays 201 päeva, jõi ainult vett. Tekib ka selline asi nagu dzainistlik jooga- kAyotsarga (suurem rõhk vaimsel joogal, midagi jooga ja mediteerimise vahepealset) Mediteerimine (dhyAna) nukruse vastu, kurjade mõtete vastu, kellegi austamiseks, probleemivaba meditatsioon. Piiratud meditsiooni aeg, tavaliselt 48 min. Dzainistlik kogukond. SaNgha on kogukond. Mahavra organiseerib ümber. sAdhu-mungad 14 000. AcAryad- M. ja tema õpilased. sAdhvI- nunnad 36 000 olevat olnud. Ilmikjärgijad srAvaka, srAvikA upAdhyayAya- see, kes õpetab. Vanal ajal oli see, kes tekste mäletas ja kandis neid ette. Igal ühel oli oma grupp
Lõputunnistuse hinnete keskmiseks tuli varasemal ,,2"-de rekordiomanikul 4,35, mis oli vaid pisut väiksem hindest, millega konservatooriumisse oleks saanud ilma üldainete eksamita. (Kahro 2000, lk 106-109) Õhtukooli kõrvalt käis ta vabakuulajana ka Tallinna Muusikakeskkooli mõnedes loengutes ning lisaks ka veel Ranna sovhoosiehitusbrigaadis tööl. Keskkoolis oli aga Urmasel tekkinud uus hobi: astraalrännakud. Noormees hakkas harjutama mediteerimise teel enda kehast välja viimist, mis pärast pikka aega tal ka lõpuks õnnestus. (Ibid, lk 99, 109) 1980. aasta kevadel andis Urmas Tabasalu kultuurimajas oma esimese, kahetunnise soolokontserti, kus muuhulgas mängis Tsaikovski I klaverikontserti, ,,Kassiopeia", ,,Orjalaulu" ja oma vastvalminud konservatooriumi sisseastumiseksamiks vajaliku klaverikontserdi. See oli tema esimene täielikult õnnestunud kontsert. (Ibid, lk 111) 1980
Pierre Janet: dissotsiatsioon, lõhestatus. Freud: loobus hüpnoosist psühhoanalüüsi kasuks Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine. Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett. Teadvus lõhestatud. Sotsiaalne rolliteooria: T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine. 56. Mediteerimine ja ajulained. Mediteerimise praktikad on erinevad. Mediteerimine kutsub esile muutusi teadvuses , et saada mingit kasu, head. 57. Alkoholi toime. Alkohol kui depressant, mis surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite mõjutamise. Alkohol pidurdab pidurdusneuronite tööd. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas, siis pidurduv, aeglustuv. Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus. Alkohol muudab mehed vägivaldseks 58
teevad palju kasulikke asju, teevad suure tõenäosusega vähem läbimurdelisi avastusi vms fundamentaalselt uut. Rääkimine ja mõtlemine Rääkimine kui eneseväljenduse vorm (lääneklt) vs rääkimine kui mõttetühjuse näitamine (idaklt). Sõna kui loov üksus ja rääkimine = eneseväljendus kui põhiõigus, mõte on sõnast lahutamatu. Kes teab ei kõnele, kes kõneleb, ei tea. Tõde läbi vaikuses mediteerimise. Isegi jaapani emad räägivad oma lastega vähem kui USA emad. On oluline mõista, et vähem kõnet ei tähenda vähem kommunikatsiooni. Lähedased suhted sõltuvad tunduvalt enam mitteverbaalsest kommunikatsioonist. Rääkimise ja mõtlemise seosed: Raveni progressiivsete maatriksite lahendamine vaikuses ja valjusti mõeldes või tähestiku kordamine (articulatory suppression). Tulemustest ilmnes, et euroopa-
Muusika tõesti avaldab mõju treeningutele erinevatest kirjandusallikatest on välja tulnud, et muusika kuulamine treeningute ajal suurendab sportlase vastupidavust koguni 20%. Suure osa inimestest 30% kasutab muusikat õppimiseks. On teada, et barokkmuusika on selleks parim, vali rütmimuusika ebasobivaim. Tõestatud on ka Mozarti muusika positiivne mõju õppimistulemustele. Üllatav oli see tulemus, et muusika kuulamist kasutatakse kõige vähem mediteerimise, kokkamise ja autosõidu puhul. See võib sõltuda ka sellest,et need tegevused pole selles vanuses populaarsed ja selles vanuses üldiselt ei omata veel juhiluba. 5.4. Muusikastiilide eelistused noorte seas Muusikastiile on väga erinevaid, peamiselt eristatavad rütmi ja harmoonia poolest. Küsitlustest selgub, et nagu ka inimesi, on ka erinevaid muusikamaitsed ja kuulatavaid muusikastiile. On inimesi, kel on välja kujunenud kindlad eelistused ja juhul, kui neid on
2. Õige kavatsus mõtted, mis on vabad julmustest, himudest ja pahatahtlikusest. 3. Õige jutt hoidumine valest, ebasõbralikusest ja ka lobisemisest. 4. Õige tegu tuleb vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus hoiduda kahjulikest mõtetest ja tundmustest, nende asemel heade väljakutsumine. 7. Õige järelemõtlemine mediteerimise kaudu tuleb teadvustada oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendumine tuleb ületada viit meeleplekki ehk pahet: himu, kadedus, viha, uhkus ja nõmedus. * Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks, jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. -) Samsara On inimeste uuesti sündimine. Hinge ei ole budistlikus õpetuses ja see, mis
aju sisemuses. Just kausaaltsakra kaudu saame kõrgematest vaimsetest sfääridest sõnumeid ning võtame vastu uusi ideid. See tsakra saab avaneda alles siis, kui meil on saavutatud täielik kontroll oma mõtete üle. Meelerahu ja mõttevaikus on eluliselt tähtsad ning võib kuluda aastaid mediteerimist, enne kui kausaaltsakra saab oma ülesannet tõeliselt täitma hakata. Alles siis, kui nimetatud tingimused on täidetud, võid kuulda oma mõtetes tähtede sõnumeid. Kui kasutad mediteerimise ajal küaniiti, annab see sulle rahu ja tasakaalutunnet. Küaniit aitab sul olla rahulik ka keset kaost, nii suudad tõusta kõrgemale kõikidest maise elu raskustest ja katsumustest ning püsida kirkana. Pea meeles, et ideed on nagu maasse külvatud seemned: neil kulub aega idanemiseks ja maapinnast läbimurdmiseks. Ideed idanevad kausaaltsakras ning vajavad manifesteerumiseks aega. Madalamad tsakrad kannavad informatsiooni kausaaltsakrast üle kogu keha laiali. Kroontsakra
Taoismis on põhiprobleemiks, kuidas ühineda Daoga, selleni pidi viima sisemine intuitsioon. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 97 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Inimest peeti vooruslikuks vaid siis, kui ta on mediteerimise teel saavutanud ühtsuse Daoga. Eitatakse vägivalda, kutsutakse üles armastusele vaenlase vastu. Konfutsius e Kong Fu-zi (551-479. a e.Kr) - Hiina tähtsaim filosoof - lõi uue filosoofilise koolkonna. Konfutsianism on rohkem riigi- ja kõlbluse õpetus kui religioon. Tähtsaimaks peeti õiget käitumist, mis on kogu ühiskondliku olemise aluseks. Hiljem hakati Konfutsiusele templeid püstitama ning talle ohverdama, 1907. a kuulutati ta pühakuks. Tema kolm olulisemat tõde olid:
Sama `laine' levis üle Eesti 90-te aastate algul umbes aasta jooksul · Teaduslikud tõendid TM universaalse kasulikkuse ja ühiskonna paremaks muutmise kohta kas puuduvad või ei kannata mingit kriitikat, ehkki pretensioonid selleks on suured · Samas on ilmne, et mediteerimisel on kindlalt inimese ärevust ja stressi alandav toime · Franken esitab lk 259 Golemani (1976) mediteerimisjuhendi, mis ei põhine ühelgi religioossel ega filosoofilisel alusel · Mediteerimise positiivset mõju on näidatud vererõhu langetamisel ja hapnikutarbimise vähendamisel (Benson & Wallace, 1972) ja peavalu, külmetuste ning unetuse korral (Wallace, Benson, & Wilson, 1971) · Kortisooli taseme alanemine osutab, et mediteerimine langetab endokriinsüsteemi adrenokortikaalset aktiivsust · Golemani (1976) arvates mõjub eriti soodsalt mediteerimine peale stressitekitavaid sündmusi, leevendades nii koheselt stressi negatiivseid mõjusid
annaabi.ee 
