sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega.
Prantsuse kangelaseepos Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema
laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja Karl suure rüütlite õiglast sõda paganate vastu. Loo dramaatililseim olukord, kui roland läheb märtellikku surma. Lugu on psühhologiseeritud, kuna autor kirjutab nii prantslaste kui ka paganate vaatevinklist. Laul minu Cidist peegeldab ajalugu üsna tõetruult kuna Cidi suri aastal 1099, laulu loomisest vähem kui sajand. Ka eepose seigad on ajalooliselt aset leidnud. Cidis on
Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema Zaragoza piirialalt Cidi tütred võitlus mauridega, Valencia pärinevat huglaari, vallutamine, kuningaga u. 1140. a. leppimine ning Cidi ja tema perekonna au taastamine. Beowulf germaani Anglosaksi munk, 8. saj
aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele ja nimetati 1510 kapteniks. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. Afonso de Albuquerque juhtimisel osales ta 1511 tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises. Pärast Portugali naasmist saadeti ta Marokosse, kus ta põlvest haavata sai. Ebaseadusliku äri tõttu Marokos mauridega sattus ta 1513 Portugali kuninga ebasoosingusse ja vallandati riigiteenistusest. Ta läks Hispaaniasse ja pakkus oma teeneid kuningas Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria
labaseid)- üks tuntumaid autoreid oli Francois Villon. *"Rolandi laul" Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge. *"Laul minu Cidist" Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid *"Nibelungide laul" Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali
· Ajaloolised teemad: maurid vs kristlased Juan Ruiz (1283-1350) · ,,Hea armastuse raamat", mõjutused araablastelt, mina-jutustus, autobiograafiline, luulevormis, põhiliselt cuaderna vias · looming sarnaneb vagandikirjandusega, mitmemõtteline, vastuoluline · esimesi, kes mina-vormi kasutab, oma armuseiklused, seiklused ühiskonna madalamas osas, kõik armuseiklused lõpevad äpardunult Romansid · väga tähtsad hisp draamas · ajaloolised teemad, võitlused mauridega, hiljem ka rüütliteema · palju kasutati otsekõnet · lüürilised luuletused ka assonantsriim, iseloomulikud on kordused, metafoorid · 15. sajand · üleminek renessansile · Maurique Marques de Santillana · kastiilia aadlisuguvõsast, humanist, poliitik, sõjamees, luuletaja · hakkas hisp keeles kirjutama sonette esimest korda · luuletused lüürilised, otsene kõne · 1) ülemstiil: antiikne luule 2) antiikse luule vormides 3) madal: keskaegne rahvaluule
Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud Hispaania kangelaslauludes on läbikäivaks rekonkista (taasvallutamise teema). Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud jagunend säärasteks omavahel sõltumatuiks sarjadeks nagu Prantsumaal. Ajaloolistele episoodidele pühendatud lüroeepilised laulud levisid rahva hulgas. Üksiklaulude kujunemine pikemateks poeemideks toimub umbes 10. sajandist, mil feodalism hakkas Hispaanias kujunema. Laulude
Pti vallutada Saragossa linna, aga ei nnestunud. Prduti tagasi ja tungiti jrelvele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid klade rstamise prast vihased. Suurt ja verist kttemaksu ei jrgnenud. Roland suri vitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline (lk74). Epiteedid puuduvad. Haakub vhem ajalooga. Rohkem lespuhutud. Rahvust listav teos. HISPAANIA KIRJANDUS Hispaania kangelaslaul rgib ka mauridega vitlemisest. See kannab nime Laul minu Cidist. Cid on araabiakeelne sna, mis thendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a prast Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust. Tema vitles almoraviididega. See oli phja- aafrikaste dnastia. See Cid purustas selle suure almoraviidide ve, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: Pulmalaul, Pagenduslaul; Corpese laul
Ta oli raudse rusikaga valiteja, kes küüditas vastuhakkavate maakondade inimesi, hukkas avalikult tuhandeid sõjavange, edendas ja kaitses kauneid kunste, hakkas rajama koole, laskis ehitada palju losse ja kirikuid, oma õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad-vallutused tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Ta vallutas langobardide kuningriigi, sõdis saksidega ja ristiusustas nad, vallutas Baieri hertsogkonna, sõdis hispaania islamiusuliste mauridega, alistas Pannoonia avaarid ja ründas Bütsansi, mida ta vallutada ei suutnud. Karolingide renesanss - ? Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest
Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele ja 1510.aastal nimetati ta kapteniks. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. Afonso de Albuquerque juhtimisel osales ta 1511.aastal tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises. Pärast Portugali naasmist saadeti ta Marokosse, kus ta põlvest haavata sai. Ebaseadusliku äri tõttu Marokos mauridega sattus ta 1513 Portugali kuninga ebasoosingusse ja vallandati riigiteenistusest. Ta läks Hispaaniasse ja pakkus oma teeneid kuningas Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria
Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides. Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 10431099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid. Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki
-pärinenud 9.sajandist jutustavad Viikingite meresõitudest nõidusest,austusest kogukonna vastu, on juttu ka maailmalõppudest, Jumalate ja Hiidude omavahelistest võitlustest -11.sajandi eepos ,,Rolandi laul" -üks vanemaid Prantsuse kangelaslugusid on ajalooline fakt, Karl Suure sõjakäik mauride vastu -jutustab Rolandi lengemist ja tema võitlustest -kujutatakse kokkupõrget Kristlaste ja muhameedlaste vahel HISPAANIA KANGELAS EEPOS ,,laul minu Cidist" -pärineb 12.sajandist, võitlus mauridega -püütakse ajaloolise täpsusega kõiki sündmusi kirjaldada -Cid on aadlimees töötab ennast lihtsast mehest aadelkonda SAKSA EEPOS ,,Niibelungide laul" -eepose aluseks on rahvaste rändamine Euroopas -kuningapoeg Siegfredi kangelasteod,tema abielu, salakaval tapmine ja ka kättemaksud -,,niibelungide laul" pärineb 13.sajandist SOOME JA EESTI EEPOSED ,,Kalevala" Soome eepos, ilmus 19 sajandil Sampo räävitakse(külluse sarv)-puruneb ja tükid lendavad mööda Soomet laiali ,,kalevipoeg"
Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine nn Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja "karolingide renessanss" mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). 3. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. a. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: · Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. · Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. b. Koolide rajamine: · Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks.
Looduse hingestatus, kuna inimene vaenlast, muhameedlast, keda lõpuks samastas loodust endaga kangelaslikult võidetakse Kujunes väja IV - VII saj Suure rahvasterändamise ajal, sündis müüdist 4. "Laul minu Cidist" Liialdavad lahingukirjeldused, iga sündmus on suurejooneline XII saj keskpaiku Taustaks võitlus võitlus mauridega, 3. "Rolandi laul" põhineb rekonkistal Rüütel Diaz de Vivar, keda kutsuti Arhailine vorm - tõsine ja ülev stiil, vähe Campeadoriks või Cidiks muinasjutulist. Silmapaistev võitleja Campeador satub Sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: valekaebuste tõttu kuninga viha alla ning
maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge
aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele ja ta nimetati 1510. aastal kapteniks. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. Afonso de Albuquerque juhtimisel osales ta 1511 tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises. Pärast Portugali naasmist saadeti ta Marokosse, kus ta põlvest haavata sai. Ebaseadusliku äri tõttu Marokos mauridega sattus ta 1513 Portugali kuninga ebasoosingusse ja vallandati riigiteenistusest. Ta läks Hispaaniasse ja pakkus oma teeneid kuningas Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria ja
purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega. 26. Laul minu Cidist Hispaanlaste kangelaslaul. Assonantsriimis (iga värsi viimase silbi täishääliku kordamine). Käsitleb XI sajandi sündmusi. Võitlevad kristlikud rüütlid islamiusuliste araablastega(mauride e. Saratseenidega). Näitab Cidi kohustust sõdida mauridega, mis pole talle mitte nagu püha ülesanne vaid pigem töö. Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik. Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema. Ta võidab palki
=Prantuses eepos Muinasjutuline =Päike jäi seisma Karl Suure palve peale =3x puhumine, 3x keeldumine Eeposega algab prantuse rahvuskirjandus. 2. Jutustada üks Boccaccio novell Pilet 4 - ,,Laul minu Cidist"; Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud 1. ,,Laul minu Cidist" Cid on isand hispaania keeles Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Suri 1099 Hispaania eepos on ajaloolisem Teema on võitlus mauridega =Tungisid 711. aastal sisse ja vallutasid suure osa Pürenee poolsaarest =Rekonkista ehk tagasivallutamine 700. aastatel Kangelaseks rüütel Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Nime Cid andsid talle maurid Lugu =Rüütel satub valekaebuse tõttu Kastiilia kuninga vaenu alla =Kuulutatakse lindpriiks, peab maalt lahkuma =Temaga läheb pere ja väike grupp ustavaid vasalle =Jätkab võitlust mauride vastu
,,Rolandi laul" (Pr) aastal 778 tuleb Karl Suur sõjakäigult mauride vastu, ta järelväge ründavad vastased, väejuhataja Roland ei kutsu abivägesid, sest arvab, et saab ise hakkama, nad tapetakse ära. KS peatab päikese ja teeb tagasi. Käsitleb kristlaste ja muhameedlaste vastuseisu, islamivastast paatoste, et kutsuda mehi ristisõtta, ustavust ja reetmist (üks Karl Suure lähedastest reedab ta mauridele, reetja rebiti tükideks) ,,Laul minu Cid'ist" (Hisp) Sisuks võitlused mauridega. Cid on rekongista kangelane, sattub valekaebuste tõttu kuninga ebasoosingusse. Lindpriina põgeneb Valenciasse, tema juhtimise all oli palju rüütleid, kellega võitles mauride vastu, tal oli ka naine ja 2 tütart. Kuningas otsustas temaga ära leppida ja otsis ta tütardele peikad, need aga võtavad kaasavara ja jätavad oma naised metsa--au rüvetatud. Cid tapab peikad duellil. Uued peikad on kuningapojad.
meelelisus. 9. Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL) Saigi alguse Dante ja Boccaccioga, eriti viljelduks muutus 15. sajandi lõpupoole Itaalias kui ilmusid Luigi Pulci ,,Morgante" ja Matteo Boiardo ,,Armunud Orlando". Mõlemal värsivormiks oktaav; Sel ajal olid ka tänavalaulikud levinud, kes pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde (Firenze platsidel lõbustasid nt rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist jne). See eepiline aines hakkas ka haritud kirjanikke köitma. Alguses oli nende lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole (trükikunsti leiutamise suur panus). Renesanss saavutas kujutavas kunstis täiuse 15.-16. sajandi vahetusel. · ,,Morgantet" läbib rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos. Liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv,
Pöörduti tagasi ja tungiti järelväele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid külade rüüstamise pärast vihased. Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. 4. Hispaania kangelaslaul “Laul minu Cidist” Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime „Laul minu Cidist“. Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui „Rolandi laulus“. Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest.
Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega
Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega
Seda viljelevad Leon, Cruz. 10) Renessansi eepiline luule. (15.16. saj) Eepiline luule sai alguse Dante ja Boccaccioga. Eriti viljelduks muutus 15.saj lõpus Itaalias, kui ilmusid Pulci ,,Morgante" ja Boiardo ,,Armunud Orlando" mõlemal värsivormiks oktaav. Sel ajal olid levinud tänavalaulikud pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde, nt Firenze platsidel lõbustasid rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist see eepiline aines hakkas haritud kirjanikkegi köitma. Algul oli lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole tänu trükikunstile. ,,Morgante" läbiv on rahvalik naer ja jämedus, tegelaste seikluste erakordsus ja lustlikkus, mitte tõsimeelne ülev paatos, liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabameelne elufilosoofia peegeldub
Seetõttu on ka ajalooliselt ebatäpseks muutunud. - Tuntuim prantslaste kangelaslaul on "Rolandi laul". "Laul minu Cidist" hispaanlaste kangelaslaul ja sakslaste kangelaslaul on "Nibelungide laul". - Laulude päritolu ei ole seniajani selge ja ei teata ka nende autoreid. 1.3.1. Prantsuse kangelaslaul "Rolandi laul" See alagab vaenust Karl Suure õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel.Karl Suur läks oma väega Hispaaniasse mauridega võitlema. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja seab nii tolle elu ohtu. Ganelon aga sepitseb kättemaksu koos Marsiliusega. Selle kohaselt annab marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marsilius seejärel ründab. Roland kuulus ka sinna järelväkke. Roland on kangelaslik ja julge ning kui toimub võitlus, siis ta abi ei kutsu
viskab Rodrigo isale kinda plekk, mida sai maha pesta vaid verega. Rodrigo isa teadis, et ta on jõuetu, ning palub Rodrigot tema eest võidelda. Rodrigo seega kahe tule vahel. Tunnete ja kohustuse konflikt. Duell toimub, Rodrigo tapab Jimena isa temast saab oma armastatu isa tapja, Jimena ütleb temast lahti (armastab teda, aga on kohustatud temast lahti ütlema). Jimena teine austaja ilmub välja, Sevillale lähenemas maurid. Rodrigo palub süü maha pesemiseks minna võitlusesse mauridega nii palju sündmusi ja Corneille mahutab selle ühte ööpäeva. Rodrigo naaseb, endiselt armastab Jimenat, kuningas paneb Jimena tunded proovile. Kuningas ütleb Jimenale, et Rodrigo hukkus, õukond näeb kuidas Jimena ahastab, järelikult armastab. Jimena saab ajapikendust ja abiellub Rodrigoga. ,,Cid'il" tohutu menu, sellega kaasnes ka skandaal. Talle heideti ette, et ta selles näidendis pilkab reegleid. Ülistab selles näidendis aadlike omavoli, otsustamine lahendada oma tülid
Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Suure keisriks. Langobardide kuningriigi vallutamine (pool (768-814) Koolide rajamine. Itaaliat). kuulsaim Antiikkultuuri väärtustamine Paganlike sakside vallutamine ja ristimine (Elbe karoling jõeni). ja piiride Sõjad Hispaania islamiusuliste mauridega kuni lajendaja Barcelonani (Rolandi laul) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast.
Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn "karolingide renessanss" Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti.
Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine – ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn “karolingide renessanss” Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega – Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss – Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti.
Rolandi ja Ganeloni jagelus on nende oma asi, Ganeloni toetab ka võimas suguvõsa. Soovitatakse Karl Suurel asi jätta, summutada. Pole mõtet Ganeloni hukka mõista. Ent alati on sõpru, kes ei lepi sellega. Toimub võitlus üks-ühe vastu: Rolandi sõber võitleb Ganeloni esindajaga. Jumal soosib Rolandi rüütlit, ta võidab. Seega on süüdi Ganelon ja ta tõmmatakse hobuste vahel lõhki. Nii võidutseb õiglus. Hispaania kangelaslaulud Toimub võitlus mauridega, kes vallutasid Hispaania endale, v.a. pisike Astuuria kuningriik põhjas. Seal alustati rekonkistat – maa vabastamist uskmatutest. Samm-sammu haaval see õnnestus. Temaatika: 1. võitlus mauride vastu 2. feodaaltülid 3. kohalik poliitiline võitlus „Laul minu Cidist“ – kõige tuntum. Võrreldes „Rolandi lauluga“ palju ajalootruum. 10
Pöörduti tagasi ja tungiti järelväele kallale, vaid kallale tungisid kohalikud talupojad, kes olid külade rüüstamise pärast vihased. Suurt ja verist kättemaksu ei järgnenud. Roland suri võitluses. Seda peetakse prantsuse rahvuskirjanduse esikteoseks. Teos on karm ja lakooniline. Epiteedid puuduvad. Haakub vähem ajalooga. Rohkem ülespuhutud. Rahvust ülistav teos. Hispaania kangelaslaul "Laul minu Cidist" Hispaania kangelaslaul räägib ka mauridega võitlemisest. See kannab nime ,,Laul minu Cidist". Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui ,,Rolandi laulus". Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest
annaabi.ee 
